3-18-543/12 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2018, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-18-543

Haldusasi

X. X kaebus Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korraldusete

nr 444, nr 445 ja nr 446 ning Tori Vallavalitsuse

19.02.2018 vaideotsuse nr 6-2/100-2 tühistamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1. Rahuldada X. X 17.04.2018 taotlus kaebuse muutmiseks ja

võimaldada kaebajal vaidlustada lisaks esialgses kaebuses

nimetatule veel ka Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017

korraldusi nr 444 ja 445;

2. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult;

3. Jätta X. X 17.04.2018 esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata;

4. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks

Tori Vallavalitsusele

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 444, millega otsustati väljastada

ehitusluba betoonpaisu (pikkus 150 m), kaldakindlustuse ning kalatrepi lammutamiseks.

2. Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 445, millega otsustas väljastada ehitusloa

Danspin OÜ uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva asemele Sindi linnas katastriüksustel

Kalamaja tee 4, Vabriku kanal ja Sindi pais; Raho OÜ uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva

asemele Sindi linnas katastriüksustel Kalamaja tee 1, Kalamaja tee 3, Vabriku kanal ja Sindi pais;

Pulli küla elamute uue pinnaveehaarde rajamiseks olemasoleva asemele Pulli külas katastriüksusel

Pärnu jõgi V1 ning Sindi linna olemasoleva sademeveesüsteemi suubla ümberehitamiseks uue

sademeveetorustiku rajamiseks Sindi linnas katastriüksusel Sindi pais.

3. Sindi Linnavalitsus andis 27.11.2017 korralduse nr 446, millega väljastati luba Sindi linnas

katastriüksutel Supluse tn 3, Sindi pais ja Pärnu jõgi V1 Sindi väliujula ümberehitamiseks

vastavate kõrvaltingimustega.

4. X. X esitas Sindi Linnavalitsusele 27.12.2017 vaide Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korralduste

nr 444, 445 ja 446 kehtetuks tunnistamiseks.

5. Tori Vallavalitsuse 19.02.2018 vaideotsusega nr 6-2/100-2 jäeti vaie rahuldamata. Vallavalitsus

selgitas, et haldusasjas nr 3-16-1546, milles taotleti Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr

54 „Sindi linnavalitsuse lähteseisukohad projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine““

tühistamist, tegi Tallinna Ringkonnakohus viitega Riigikohtu lahenditele otsuse, milles käsitati

kaebeõigust. Arvestades asjaolu, et vaidlustatud korraldused käsitlevad Sindi paisu avamise

järgmist etappi ehk on sama protsessi osad, siis tuginedes kohtupraktikale, puudub kaebajal

vaideõigus.

6. X. X esitas 15.03.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse 19.02.2018

vaideotsuse nr 6-2/100-2 ja Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korralduse nr 446 tühistamise nõudes.

7. X. X esitas 31.03.2018 ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb riigihankes nr. 194187 –

„Sindi paisu avamise ja tehiskärestiku rajamise ehitustööd“ menetluse peatamist kuni seaduses

sätestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja planeerimismenetluse läbiviimiseni projekti

„Pärnu jõe elupaikade taastamine“ realiseerimisel.

8. Tallinna Halduskohtu 04.04.2018 määrusega jäeti X. X 31.03.2018 esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata ja seda eelkõige selle tõttu, et riigihanke menetluse peatamisele suunatud taotlus ei

seostunud otseselt väliujula ümberehitamiseks antud ehitusloa vaidlustamisega ehk põhivaidluse

esemega ja et hankeasjas ei saa esialgse õiguskaitse taotlust esitada enne kui riigihangete

vaidlustuskomisjonis on sellekohane menetlus läbitud. Samas märkis kohus, et nähtuvalt haldusasja

materjalist on vastustaja tõstatanud ka kaebeõiguse küsimuse.

9. X. X esitas 17.04.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse, milles soovis kaebuse nõuet muuta

ning vaidlustada lisaks Sindi Linnavalituse korraldusele nr 446 ka korraldused nr 444 ja 445 ning

esitas sellega kaasnevalt uue esialgse õiguskaitse taotluse Sindi Linnavalitsuse korralduste nr 444,

445 ja 446 kehtivuse peatamiseks.

10. Tallinna Halduskohus küsis 18.04.2018 kohtunõudes esialgse õiguskaitse taotluse osas ka Tori

valla seisukohta.

11. Tori vald asus oma 20.04.2018 vastuses seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta

rahuldamata ning kaebus tagastada. Kaebaja ei ole piisaval määral põhjendanud, millised oleksid

need kahjulikud tagajärjed, kui ehituslubade kehtivust ei peatata. Ebamäärased ning asjasse

puutumatud on kaebaja põhjendused ning viited käimasolevale riigihankele. Esialgse õiguskaitse

taotlust ei saa rahuldada ka tulenevalt kaebuse perspektiivitusest. Eelkõige on kaebus perspektiivitu

seetõttu, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus Sindi paisu endisel

kujul säilitamisele ning kaebajal ei ole mingisugust puutumust vaidlustatavate haldusaktidega.

Kaebaja elukohaks on Tori vald ning kaebajal puutub otsene side Sindiga. Kaebaja on kaebuse

puntki 1.4. eelviimases lõikes ka ise viidanud „Sindi linna kohalike elanike õigustele“, mida

kaebaja ise aga ei ole. Samuti ei ole kaebaja selgelt tõendanud, et Sindi paisul toimuv tegevus võib

oluliselt kahjustada Tori valla jõevett või supelrandasid, mille kaudu on kaebajal väidetav

puutumus. Kaebaja ei ole välja toonud täpseid asjaolusid ega tõendeid, mis viitaksid konkreetsele

reaalsele riskile keskkonnale, sh tervise- ja heaoluvajadustele. Eeltoodud põhjustel tuleks kaebaja

kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

12. X. X esitas 23.04.2018 veel ka omapoolse arvamuse esialgse õiguskaitse taotluse kohta esitatud

Tori valla 20.04.2018 seisukoha suhtes. Kaebaja märgib, et oli juba varasemas õiguskaitse taotluses

(riigihanke peatamine) selgitanud, et samal ajal kui toimub kohtumenetlus, on käimas ka riigihange

nr 194187, kus on arvestatud riigihanke väljakuulutamisel vaidlusaluste Sindi Linnavalitsuse

ehituslubade seaduslikkusega ja kui ehituslubade väljastamine osutub õigusvastaseks (tuleb muuta

tingimusi, dokumente jne), kaasnevad sellega ka täiendavad kulud – kas riigile või kohalikule

omavalitsusele. Ka on kaebaja 15.03.2018 kaebuses selgitanud, et kavatseb sellest, et menetluses

on rikutud siseriiklikku seadust, teavitada projekti rahastajat – EL Ühtekuuluvusfondi ning on üsna

tõenäoline, et rahastus võib osutuda põhjendamatuks ning nõutakse Eesti Vabariigilt hiljem tagasi.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. X. X taotles oma esialgses kaebuses Tori Vallavalitsuse 19.02.2018 vaideotsuse nr 6-2/100-2 ja

Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korralduse nr 446 tühistamist. 17.04.2018 soovis kaebaja nõuet

muuta ning vaidlustada ka Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korraldusi nr 444 ja 445. Arvestades

asjaolu, et tegemist on ühel ja samal kuupäeval väljastatud korraldustega ning need on omavahel

seotud, siis nõude muutmine antud juhul halduskohtumenetluse seadustiku § 49 lõikega 1 vastuolus

ei ole ning on formaalselt vaadatuna lubatav. Samas ei muuda see olemuslikult midagi seonduvalt

kaebeõiguse küsimusega, mille vastustaja on tõstatanud.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku

õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus

kaebuse selle esitajale tagastada.

15. Kaebaja on vaidlustanud korraldused, millega anti ehitusload Sindi paisu lammutamiseks,

pinnavee haarete rajamiseks ja Sindi väliujula ümberehitamiseks. Eelnevalt oli esitatud korralduste

nr 444, 445 ja 446 peale ka vastav vaie. Tori Vallavalitsus põhjendas vaide rahuldamata jätmist

kaitstava subjektiivse õiguse puudumisega. Vallavalitsus tugines seejuures haldusasjas nr 3-16-

1546 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2017 otsusele, mille punktis 15 märgiti järgmist:“

Riigikohus on analüüsinud kaebeõiguse küsimust KeÜS ja varem kehtinud regulatsiooni võrdluses

13. mai 2015. a otsuses nr 3-3-1-8-15. Selles lahendis (p 15 jj) leidis Riigikohus, et Riigikohtu

halduskolleegium on varasemates lahendites (3-3-1-86-06; 3-3-1-68-11; 3-3-1-87-11) asunud

seisukohale, et keskkonnakaitse küsimustes saab kohtusse pöördumise aluseks olla mitte üksnes

subjektiivsete õiguste rikkumine, vaid ka kaebuse esitaja puutumus vaidlustatava haldusakti või

toiminguga. Puutumuse korral peab isik näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab tema olulisi

huve, mõju isikule peab olema oluline ja reaalne. Pelgalt konkreetses paikkonnas elamise või

ressursi kasutamise faktidele tuginev kaebeõiguse konstruktsioon ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.

Viidatud otsuse p-des 20 ja 21 on Riigikohus osutanud, et KeÜS kontekstis tuleb puutumust

vaadelda isiku ja konkreetse keskkonna seosena. Puutumus KeÜS tähenduses ei ole enam

iseseisvaks kaebeõiguse aluseks, vaid määrab ära õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale ulatuse. Kehtiva õiguse alusel tuleb selle üle, kas isikul on keskkonnavaldkonnas õigus

kohtulikule kaitsele, otsustada HKMS-s sätestatud üldreeglit järgides, kui eriseadustest ei tulene

teisiti. Seega tuleb keskkonnaõiguse asjades isiku kaebeõiguse olemasolu selgitamiseks hinnata,

kas kaebajal on kaitstav subjektiivne õigus (sh õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale). Pelgalt puutumus, ka olulisel kujul, kaebeõiguse iseseisvaks ja piisavaks aluseks ei

ole. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda Sindi paisu endisel kujul säilimist – see

tähendab, et Sindi paisu lammutamiseks tingimuste seadmine kohaliku omavalitsuse poolt ei

mõjuta kaebaja tervist ega heaolu määral, mis kvalifitseeruks subjektiivse õiguse rikkumisena – ei

ole kaebajal Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse nr 54 vaidlustamiseks kaebeõigust.“ Sindi

Linnavalitsuse 23.02.2016 korralduse puhul oli tegemist Sindi paisu avamise projekteerimise

lähteseisukohtadega. Haldusasjas 3-16-1546 vaidlustati Sindi Linnavalitsuse 23.02.2016 korraldust

nr 54 ehk paisu avamise projekteerimise lähteseisukohti, kuid vastav kaebus jäi kaebeõiguse

puudumise tõttu rahuldamata. Hiljem vaidlustas sama isik haldusasja 3-18-330 raames veel ka

Sindi Linnavalitsuse 27.11.2017 korraldusi nr 444, nr 445 ja nr 446. Eelnevalt oli esitatud

korraldusete nr 444 ja 446 peale ka vastav vaie, mis tagastati. Vaide tagastamist puudutavas otsuses

selgitas Tori Vallavalitsus, et vaidlustatud korraldused käsitlevad Sindi paisu avamise järgmist

etappi ehk tegemist on sama protsessi osadega. Olukorras, kus varasema etapi vaidlustamiseks

isikul kaebeõigust ei olnud, ei ole seda ka järgnevate- ehk antud juhul vastavate ehituslubade

väljastamist puudutavate etappide osas. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest ega selle

hilisematest täiendustest samuti kaebaja subjektiivsete õiguste võimalikku rikkumist kuidagi ei

nähtu. Kaebuse esitaja elukoht on Pärnus. Vastustaja on oma 20.04.2018 seisukohas märkinud, et

kaebajal puudub üleüldse otsene side Sindiga. X. X on jõudnud valla eelnimetatud seisukohale veel

ka omakorda vastata, kuid seonduvalt väitega otsese sideme puudumisest Sindiga ei ole püütud

midagi ümber lükata. Ehituslubade väljastamise peale ei saa populaarkaebust esitada.

Populaarkaebuse esitamine võib tulla kõne alla planeeringute-, mitte aga ehituslubade

vaidlustamisel. Seega tuleb kaebus tagastada ning seda kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 1. Lähtuvalt eeltoodust oli ka vaide rahuldamata jätmine

täiesti põhjendatud, mistõttu on vaideotsuse vaidlustamine samuti perspektiivitu. Kaebusest ei

nähtu, et vaidemenetluses oleks isiku õigusi kuidagi muul viisil rikutud, kusjuures kaebeõiguse

puudumise tõttu korralduste nr 444, nr 445 ja nr 446 vaidlustamisel ei oleks vaideotsuse

tühistamisega nagunii võimalik enam taotletud eesmärki saavutada. Vastavalt HKMS § 121 lg 2

punktile 2 tagastatakse kaebus (nõue) ka sel juhul kui nõude rahuldamisega ei oleks võimalik

saavutada kaebuse eesmärki. Kaebeõiguse puudumise ja eesmärgi saavutamise võimatuse ning

kaebuse perspektiivituse tõttu ei saa rahuldada ka vastupidisel eeldusel baseeruvat ning korralduste

nr 444, 445 ja 446 kehtivuse peatamisele suunatud esialgse õiguskaitse taotlust, mistõttu jääb ka

see rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik