2-17-1555/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-1555

Tsiviilasi

Anna Agafonova hagi Korteriühistu Kerese 6 vastu

20. detsembri

2016

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. augusti 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anna Agafonova apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Anna Agafonova (isikukood XXX),

esindaja Ljudmila Bogdanova

Vastustaja (kostja): Korteriühistu Kerese 6 Narva linn,

P. Kerese tn 6 korteriühistu (registrikood 80183301),

lepinguline esindaja advokaat Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. augusti 2017 otsus muutmata.

2. Jätta

Anna

Agafonova

apellatsioonkaebus

läbi

vaatamata

Korteriühistu

Kerese 6

13.04.2016. a

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist puudutavas osas.

Muus osas jätta Anna Agafonova apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Anna

Agafonova kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Anna Agafonova (hageja) esitas hagi P. Kerese tn 6 (Narva) korteriühistu vastu, milles palus

tunnistada tühiseks korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsused.

Hagiavalduse kohaselt kutsus korteriühistu 20.12.2016 kokku korteriühistu üldkoosoleku, mille

päevakord sisaldas parkla projekti kinnitamist, puude lõikamist ja väljaraiumist ning

liiklusmärkide paigaldamist.

Korteriühistu üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused: kinnitada parkla projekt ja koguda

hinnapakkumised parkla ehitamiseks; parkla ehitamiseks teostada puude lõikamine ja

väljaraiumine vastavalt projektile ning maja taha paigaldada liiklusmärk 331 tabeliga, kus on

kirjas „KÜ kirjaliku loa alusel“, maja ette paigaldada liiklusmärk 361 tabeliga „KÜ kirjaliku loa

alusel“.

Hageja leidis, et kostja 20.12.2016 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna parkla ehitamiseks peab

olema kõikide korteriomanike nõusolek. Korteriühistu 20.12.2016 üldkoosolekust võtsid osa

ainult 17 korteriomanikku, kellest otsuste poolt hääletasid 14. Kuna üldkoosoleku otsust parkla

ehitamiseks ei võetud vastu mitte kõigi korteriomanike poolt vaid üldkoosolekul osalejate

häälteenamusega, on otsus tühine. Hageja nimetas otsuste tühisuse alustena, et 20.12.2016

üldkoosoleku otsused on vastuolus asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 ning samuti on otsused

vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei arvesta kõigi korteriomanike huve.

Hageja viitas, et tühine on ka 13.04.2016 üldkoosoleku otsus, millega otsustati parkla ehitus, kuna

koosoleku päevakorra osas oli koosoleku korraldamise teates märgitud „autoparkla küsimuse

arutamine“, aga koosolekul otsustati „korraldada parkla sõiduautode jaoks elumaja taga KÜ

territooriumil rohelises tsoonis“. Samuti ei osalenud 13.04.2016 üldkoosolekul 100 %

korteriomanikest, mis on vajalik parkla rajamise otsustamiseks.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Kostja ei võta omaks, et 20.12.2016 üldkoosoleku otsused andsid kostjale võimaluse parkla

ehitamise alustamiseks maja Kerese 6 territooriumil. Parkla ehitamine aadressil Kerese 6 otsustati

kinnisasja kaasomanike enamuse 13.04.2016 otsusega.

Parkla ehitamisega ei muudetud maatüki majanduslikku otstarvet ja parkla rajamine korteriühistu

liikmete jaoks jäi elamu juurde kuuluva maa tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse,

mistõttu seda sai otsustada kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusega. Seda tehti

13.04.2016. Korteriomanike enamusele, kes olid 13.04.2016 nõus parkla ehitamisega, kuulus

suurem osa ühises kinnisasjas. Eelnimetatud otsust hageja vaidlustanud ei ole.

Hageja poolt vaidlustatud 20.12.2016 üldkoosoleku otsusega otsustasid korteriühistu liikmed

parkla ehitamise tööde korraldamist, sest selleks oli olemas korteriomanike enamuse otsus AÕS

§ 72 lg 1 mõttes. Kuna korteriühistu on loodud korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja

maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks, siis parkla ehitamise tööde korraldamine kuulub

korteriühistu pädevusse. Vaidlustades korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsuseid, ei saa

hageja saavutada eesmärki, vältida kinnistule aadressil Kerese 6, Narva parkla rajamist, kuna

selleks on vaja tunnistada kehtetuks kaasomanike 13.04.2016 otsus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Kohus leidis, et hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et

korteriühistu liikmete 20.12.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsused oleks tühised. Kohus ei

tuvastanud, et oleks rikutud korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Samuti ei tuvastanud kohus muid mittetulundusühingute seaduses (MTÜS) § 241 sätestatud

korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse aluseid.

Asjaolu, et korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsus võib olla vastuolus AÕS § 72 lg-ga 1, ei

muuda 20.12.2016 üldkoosoleku otsuseid tühiseks. AÕS § 72 lg 1 ei näe ette sätte rikkumise

korral korteriomanike otsuse tühisust. Otsuste vastuolu tõttu AÕS § 72 lg 1 sätetega võivad

korteriühistu

üldkoosoleku

otsused

olla

ebaseaduslikud

ning

korteriomanikul

on

korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku

ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast

arvates. Kuna hageja kinnitas kohtuistungil kohtule, et soovib ainult tuvastada 20.12.2016

üldkoosoleku otsuste tühisust, ei saa kohus anda hinnangut korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku

otsuste seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse kohta.

Lisaks märkis kohus, et hageja viide korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisusele ei

ole asjassepuutuv, kuna viidatud 13.04.2016 üldkoosoleku tühine otsus põhjustaks üksnes

20.12.2016 otsuste vastuolu seadusega, mitte otsuste tühisuse. Kohus selgitas seda hagejale ka

kohtuistungil. Hageja ei ole vaidlustanud korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku otsust.

Samuti ei ole õige hageja väide, et korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsused on vastuolus

hea usu põhimõttega ja seetõttu tühised. Kohus ei tuvastanud, et korteriühistu 20.12.2016

üldkoosoleku otsused, milleks on kinnitada parkla projekt; lõigata ja välja raiuda puud vastavalt

projektile; paigaldada liiklusmärgid nr 331 ja 361 tabelitega, kahjustaksid kuidagi hageja

õigustatud huvi või need oleksid muul viisil vastuolus hea usu põhimõttega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada tühiseks korteriühistu 13.04.2016

üldkoosoleku otsus autoparkla organiseerimisest elumaja taga KÜ Kerese 6 rohealal, samuti palub

hageja tunnistada tühiseks korteriühistu 20.12.2016 otsus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei osalenud hageja 13.04.2016 koosolekul, kuna viibis sel ajal ravil

rehabilitatsioonikeskuses, mistõttu ei teadnud ta midagi sel koosolekul vastuvõetud otsustest.

Seetõttu pöördus hageja kohtusse nõudega tunnistada tühiseks ainult korteriühistu 20.12.2016

üldkoosoleku otsused, kus hageja osales ja kus käsitleti parkimisplatsi ehitamisega seotud

küsimusi.

Alles käesoleva tsiviilasja menetluses sai hageja korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku

protokolli. Protokollist sai hageja teada, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel oli

päevakorda lülitatud „autode parkimisplatsi ehitamise arutamine“ ja et 13.04.2016 üldkoosolekul

ei osalenud 100 % korteriomanikke.

Hageja, juhindudes MTÜ seaduse § 24¹ lg 2-st, tugines 10.08.2017 kohtuistungil otsuste

tühisusele, mis võeti vastu korteriomanike poolt korteriühistu üldkoosolekul 13.04.2016 maja

Kerese 6 rohealale parkimisplatsi ehitamise kohta.

Kohus ei tuvastanud 13.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisust autode parkimisplatsi

organiseerimisest elumaja taga. Hageja leiab, et korteriomanike poolt 13.04.2016 ja 20.12.2016

üldkoosolekutel vastu võetud otsused maja Kerese 6 rohealale parkimisplatsi ehitamise

organiseerimise kohta on tühised.

Hageja leiab, et parkimisplatsi ehitamine rohealal muudab oluliselt maja Kerese 6 maatüki

majanduslikku sihtotstarvet. Järelikult peab parkimisplatsi ehitamiseks olema kõigi

korteriomanike kokkulepe, mitte üksnes korteriühistu üldkoosolekul osalenute häälteenamus.

Kuna korteriühistu üldkoosolekutel 13.04.2016 ja 20.12.2016 ei osalenud kõik Kerese 6

korteriomanikud, ei olnud neil üldkoosolekutel õigust vastu võtta otsuseid maja Kerese 6

rohealale parkimisplatsi ehitamise kohta.

18 korteriomanikku korteriühistu 13.04.2016 koosolekul ja 14 korteriomanikku 20.12.2016

koosolekul, omamata selleks volitusi, tegid kõigi 35 korteriomaniku nimel juriidilise tehingu, mis

on õigustühine (TsÜS § 129 lg 1). Järelikult on 13.04.2016 koosoleku otsus autoparkla rajamisest

elumaja taga rohealal tühine, samuti on tühine 20.12.2016 koosoleku otsus.

Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et korteriomanikud on hiljem heaks kiitnud tehingud, mida

tegid korteriomanikud 13.04.2016 ja 20.12.2016 koosolekutel maja Kerese 6 rohealale autoparkla

rajamise kohta.

5. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda.

Apellatsioonkaebuses esitab hageja uue nõude. Hageja palub ringkonnakohtul muu hulgas

tunnistada tühiseks korteriühistu 13.04.2016 üldkoosoleku otsus autoparkla organiseerimisest

elumaja taga KÜ Kerese 6 rohealal. Apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõuet, mida ei olnud

esitatud maakohtu menetluses.

13.04.2016 otsuste tühisuse tuvastamiseks ei ole piisav esitada kohtule asjaolusid, mille tõttu

otsused on väidetavalt tühised. Kohus ei saa ainult protokolli alusel teha järeldusi, kas otsused on

tühised või ei ole. Kui hageja arvas, et 13.04.2016 otsused on tühised, siis pidi hageja esitama ka

vastavad tõendid, mis võimaldaksid kohtul hageja väiteid kontrollida. Antud juhul hageja ei

tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada 13.04.2016 otsuste tühisuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata korteriühistu Kerese 6

13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist puudutavas osas. Muus osas jätab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu otsus

on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks.

7. Hageja esitas maakohtule hagi korteriühistu 20.12.2016 üldkoosoleku otsuse tühiseks

tunnistamiseks (tl 2). Ka maakohtu istungil selgitas hageja, et palub tühiseks tunnistada

20.12.2016 üldkoosoleku otsuse ning selgitas vastuseks kohtu küsimusele, et ei esita alternatiivset

nõuet (tl 109 pöördel).

Järelikult ei saanud maakohus lahendada küsimust 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisusest,

kuna sellist nõuet hageja ei esitanud. Seetõttu on põhjendamatud ka apellatsioonkaebuses toodud

sellekohased etteheited maakohtule.

Ringkonnakohus selgitab, et hagiavalduse esitamisega määrab hageja kindlaks vaidluse eseme,

piiritledes oma menetlusliku nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud. Vaidluse esemest

omakorda sõltuvad asja lahendamise piirid. Seega ei saa hageja laiendada apellatsioonimenetluses

oma nõuet 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele, kuna sellist nõuet ei ole

maakohtus esitatud. Ringkonnakohtul ei ole võimalik lahendada tsiviilasja osas, milles seda pole

maakohtus menetlusse võetud.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 643 lg 1 ja § 637 lg 1

p-i 6 alusel 13.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist puudutavas osas läbi vaatamata.

8. Hageja peamine väide maakohtus oli, et 20.12.2016 üldkoosoleku otsus on vastuolus AÕS § 74

lg-ga 1, kuna otsuse vastuvõtmiseks ei olnud kõigi korteriühistu liikmete nõusolekuid. Hageja on

seisukohal, et parkimisplatsi ehitamine rohealal muudab oluliselt kinnisasja majanduslikku

otstarvet.

AÕS § 74 lg 1 kohaselt võib kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või

selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel.

Viidatud sätte kohaldamise eelduseks on asjaolu, et 20.12.2016 otsusega oleks otsustatud oluliselt

muuta kinnisasja majanduslikku otstarvet.

9. Kostja vaidles hagile vastu väitega, et parkimisplatsi ehitamine otsustati juba 13.04.2016

üldkoosoleku otsusega.

9.1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et parkimisplatsi ehitamine otsustati 13.04.2016

toimunud üldkoosolekul. Nimelt tuleneb 13.04.2016 üldkoosoleku protokollist, et mh võeti vastu

otsus: „Korraldada sõiduautode parkimist elumaja taga KÜ Kerese 6 haljastusalal“ (tl 90 pöördel).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud otsuse sõnastusest üheselt arusaadav, kas ja kuidas

sõiduautode parkimist maja taga korraldada otsustati. Näiteks ei selgu, kas parkimise

korraldamine tähendab üksnes sõiduautode parkimise lubamist haljasalale või kas parkimise

korraldamiseks tuleb teha täiendavaid ehitustöid (asfalteerimine, puude mahavõtmine jms).

Ringkonnakohus leiab eeltoodule tuginedes, et 13.04.2016 otsusega ei ole võetud vastu sellist

otsust, mida saaks pidada parkla rajamise otsustamiseks.

9.2. 20.12.2016 üldkoosolekul vastuvõetud otsused sisaldasid järgmist:

- Kinnitada parkla projekt. Kogume hinnapakkumised parkla ehitamiseks. Otsus võetakse vastu

järgmisel KÜ Kerese 6 üldkoosolekul.

- Parkla organiseerimiseks teostada puude väljaraiumine ja lõikamine vastavalt projektile.

- Maja taga paigaldada liiklusmärk 331 tabeliga, kus on kirjas –KÜ kirjaliku loa alusel. Maja ees

paigaldada liiklusmärk 361 tabeliga-KÜ kirjaliku loa alusel.

Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades 20.12.2016 üldkoosoleku otsuse täpsemat ja

selgemat sõnastust (võrreldes 13.04.2016 üldkoosoleku otsusega), on põhjendatud hageja

seisukoht, et 20.12.2016 üldkoosoleku otsusega otsustati rajada elumaja parkla. Mh otsustati

20.12.2016 otsusega kinnitada parkla projekt. Viimasest selgub millisel kujul parkla rajamine

toimuma hakkab ning et parkla rajamine toob kaasa puude lõikamise ja väljaraiumise.

Eeltoodule tuginedes ei ole asjakohane kostja väide, et hagejal oleks tulnud hagiga soovitud

eesmärgi saavutamiseks vaidlustada üldkoosoleku 13.04.2016 otsust.

10. Maakohus märkis, et et 20.12.2016 üldkoosoleku otsuseid ei muuda tühiseks asjaolu, et

otsused võivad olla vastuolus AÕS § 72 lõikega 1.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus

olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus,

eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et AÕS § 72 lg 1 rikkumine ei too kaasa

korteriomanike otsuste tühisust. Samuti ei too ringkonnakohtu hinnangul AÕS § 74 lg 1

rikkumine kaasa korteriomanike otsuse ega korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust.

Juhul, kui on muudetud oluliselt asja või selle majanduslikku otstarvet ilma kõigi kaasomanike

kokkuleppeta, siis on kaasomanikel kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel (P. Varul jt.

Asjaõigusseadus I. Komm vlj. Juura. 2014, § 74, lk 332-333).

Seega, isegi juhul, kui üldkoosoleku 20.12.2016 otsusega vastuvõetud parkla rajamise otsus

muudaks oluliselt korterelamu teenindamiseks vajaliku maa majanduslikku otstarvet ning selle

vastuvõtmisel ei osalenud kõik kaasomanikud, ei tooks see kaasa nimetatud otsuse tühisust.

Järelikult jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata.

11. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et elanike sõiduautodele täiendavate parkimisvõimaluste

loomine ei muuda kinnistu sihtotstarvet, vaid kuulub olemuslikult korterelamut ümbritseva

maatüki sihtotstarbe juurde. Samas on korterelamut ümbritseva maa kasutamise sihtotstarbega

vastavuses ka haljasala (roheala) olemasolu.

AÕS § 74 lg 1 kohaldamiseks tuleks hinnata, kas parkla rajamine haljasalale toob kaasa kogu

haljasala kadumise või säilib korterelamu ümbruses teatud ulatuses ka haljasala. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole esitatud materjalide põhjal võimalik väita, et käesoleval juhul tooks parkla

rajamine kaasa sedavõrd olulise majandusliku otstarbe muutmise, mis annaks alust kohaldada

AÕS § 74 lg-t 1.

12. Hageja viitab lisaks, et kostja on rikkunud KOS § 17 lg-t 2, mille kohaselt on otsuse

vastuvõtmiseks vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras

kirjeldatud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kas nimetatud väide puudutab korteriühistu

üldkoosoleku 13.04.2016 otsust või 20.12.2016 üldkoosoleku otsust. Kuna 13.04.2016 otsuse osas

jääb apellatsioonkaebus läbi vaatamata, siis hindab ringkonnakohus hageja väidet üldkoosoleku

20.12.2016 otsuse võimaliku vastuolu osas KOS § 17 lg-ga 2.

KOS § 17 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolekul otsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse

projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud.

Kuivõrd korteriomanikud on moodustanud korteriühistu ning vaidlustatav otsus on korteriühistu

20.12.2016 üldkoosoleku otsus, siis tuleb kohaldada üldkoosoleku otsuse tegemise hetkel

kehtinud materiaalõigust, sh korteriühistuseadust (redaktsioon 01.01.2016 kuni 30.06.2017).

KÜS ei sätesta, millisel juhul on üldkoosoleku otsus ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 järgi rakendatakse

korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse

teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui

otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Hageja ei ole esitanud maakohtus ühtegi tõendit selle kohta, et oleks rikutud 20.12.2016

üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Toimikus sisalduvate tõendite põhjal ei ole võimalik

tuvastada, et 20.12.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Samuti ei esine muid

MTÜS §-s 241 sätestatud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Ka hageja ise ei ole muudele

tühisuse alustele viidanud.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.

13. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebusega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse

jõustumist.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/