4-18-565/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2018. a, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-565 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtuasi M.U, väärteoasi NPALS § 15

1 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 8. veebruari 2018. a otsus Menetlusalune isik

Apellatsiooni esitaja M.U: isikukood:XXX; elukoht: XXX

Politsei-ja Piirivaleveameti Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse IV

menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Irina Reino apellatsioon

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 8. veebruari 2018 otsus jätta muutmata.

2. Politsei-ja Piirivaleveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse IV menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Irina Reino apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30. päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

1.

Viru Maakohus arutas väärteoprotokolli kohaselt M.U-le NPALS § 15

1 lg 1 järgi etteheidetavat tegu selles, et tema 2. veebruaril 2018 kella 00:08 paiku aadressil XX Sillamäe linnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet (amfetamiini) ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes taoliselt narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg

1 nõudeid, pannes sellega toime NPALS §-s

151 ettenähtud väärteo.

1.1.

8. veebruaril 2018 koostatud otsusega tunnistas Viru Maakohus M.U NPALS § lg 1 järgi süüdi ja mõistis tema karistuseks 15 päeva aresti. KarS § 69 lg-te 1, 3 alusel asendas kohus aresti 15 tunni üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

1.2.

M.U-le mõistetud karistust põhjendas maakohus järgmiselt.

Kohus ei tuvastanud M.U puhul KarS § 58 sätestatud karistust raskendavate asjaolude esinemist. Küll aga luges kohus M.U karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p

3 alusel oma süü tunnistamist ja kahetsust.

Kohus arvestas asjaoluga, et M.U on varasemalt korduvalt väärteokorras karistatud, seejuures ühel korral, s.o 9. märtsil 2017 ka NPALS § 15 1 lg 1 järgi. Samuti seda, et M.U on varasemalt väärtegude toimepanemise eest karistatud nii aresti kui ka rahatrahviga. Ometi on M.U jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist.

Nimetatut arvestades ei pidanud maakohus võimalikuks karistada M.U rahatrahviga ning pidas ainuvõimalikuks karistuse liigiks aresti.

Kohus leidis, arvestades karistuse mõistmisel väljakujunenud kohtupraktikat ning M.U poolt toimepandud teo raskust, et menetlusaluse isiku süü suurus on keskmine. Nimetatust lähtuvalt mõistiski maakohus M.U-le karistuseks NPALS § 15 lg-st 1 ja KarS § 48 tulenevalt aresti selle keskmises määras. Karistusliigi valikul arvestas kohus M.U poolt maakohtu istungil esitatud taotlust asendada talle mõistetud karistus üldkasulik tööga.

Kohus leidis, et kuivõrd väärteo asjas puuduvad tõendid, mis viitaksid menetlusaluse isiku narkosõltuvusele ja seda, et isik ajutiselt töötab, siis on võimalik asendada talle karistuseks mõistetud arest üldkasuliku tööga.

2. Kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni kohtuväline menetleja, kes palub maakohtu otsuse tühistada M.U-le mõistetud karistuse ja selle üldkasuliku tööga asendamise osas. Apellatsiooni taotluse kohaselt palub kohtuväline menetleja karistada M.U 25 päevase arestiga.

3. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus ei vasta toimepandud süüteo raskusele menetlusaluse isiku taustale. Ka ei ole põhjendatud mõistetud karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Apellatsiooni väidete kohaselt ei ole kohus määratud karistust asendades arvestanud sellega, et

A. Ihuskovil on sõltuvusprobleemid narkootikumidega. Apellandi arvates on maakohus põhjendamatult asunud seisukohale nagu oleks M.U narkootikumide tarvitamise eest karistatud vaid ühel korral. Vastavalt karistusregistri väljavõttele on teda karistatud varasemalt kahel korral narkootikumide tarvitamise eest. Nimetatu viitab kohtuvälise menetleja arvates tema sõltuvusele narkootikumidest. Ka ei arvestanud maakohus, et M.U on varasemalt korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka erineva pikkusega arestidega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus jätab kohtuvälise menetleja apellatsiooni rahuldamata.

5.

Maakohus on kohtuotsuses piisavalt põhjendanud nii vajadust mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest kui ka seda, miks arestipäevad tuleb asendada üldkasuliku töö tegemise kohustusega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu sellekohaseid põhjendusi, tulenevalt VTMS § 153 lg 4 p 1, käesolevas otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonile märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et tegelikkuses on M.U varasemalt narkootikumide tarvitamise eest NPALS § 151 lg 1 alusel karistatud 2 korral ning käeoleval juhul on tegemist M.U kolmanda karistamisega samalaadse teo eest. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on M.U NPALS § 15

1 lg 1 järgi karistatud 9. märtsil 2017 ja 28. novembril 2014 (narkootikumide tarvitamine toimus 19. märts 2014).

Samas ei nõustu ringkonnakohus kohtuvälise menetleja väitega, nagu annaks M.U varasem kahekordne karistamine narkootikumide tarvitamise eest aluse väiteks, et M.U näol on tegemist narkosõltlasega. Karistusregistri õiendist nähtuvalt jäi M.U poolt narkootikumide tarvitamise esimese ja teise korra vahele 3 aastat, teise ja käesoleva väärteo esemeks oleva narkootikumide tarvitamise vahele sisuliselt aasta. Ringkonnakohtu arvates saab ülaltoodud ajavahemikke silmas pidades pigem väita, et tegemist on juhuslike narkootikumide tarvitamistega M.U poolt ning narkosõltuvuse esinemise väitmiseks puudub alus.

7. Põhjendamatu on kohtuvälise menetleja väide, nagu ei oleks kohus arvestanud M.U varasemate korduvate karistamistega väärteokorras. Maakohus on kohtuotsuses nimetatule otseselt viidanud ning leidnud, et M.U varasem korduv karistamine väärteokorras välistab võimaluse karistada teda toimepandu eest rahatrahviga. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et enamus M.U väärteokaristustest on talle määratud liiklusalaste kuritegude eest.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale lähtutakse isikule karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast.

Tulenevalt NPALS § 151

lg 1 ja KarS § 48 on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest ettenähtud karistuse keskmiseks määraks 15 päeva aresti.

Kuivõrd maakohus luges M.U süü väärteo toimepanemises keskmiseks ja seda ei ole apellatsioonis vaidlustatud ning kuna M.U suhtes esines kergendav asjaolu, siis on maakohus igati õigustatult karistanud teda ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

9. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus M.U-le karistuseks mõistetud aresti asendamisel üldkasuliku tööga, eksinud karistuse asendamise põhimõtete vastu. Maakohus on õigustatult leidnud, et M.U süü suurus ei ole taoline, et ta tuleks kindlasti ühiskonnast iseleerida ning piisab vaid tema vabaduse piiramisest täiendava töökohustuse panemise teel.

Oluline on ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et määratud üldkasulik töö on tingimuslik karistus, mis tähendab, et selle kohaldamiseni jõutakse põhikaristusena mõistetud aresti kaudu ja selle kohaldamistingimuste rikkumise korral jääb raskeimaks õigusjärelmiks algselt põhikaristusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Teisisõnu, kui M.U hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest võidaks talle määratud arest pöörata täitmisele.

Käesoleval juhul puudub alus ka kahtluseks, et M.U võiks üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoida, sest Viru Maakohtu 16. augusti 2017 kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö teostas M.U korrektselt.

10. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus