3-18-170/9 · Riigikohtu erikogu

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-170

Määruse kuupäev

20. aprill 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Saale Laos, Lea Kivi, Nele

Parrest ja Jüri Põld

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Vyacheslav Kashtanovi kaebuse

lahendamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2018. a määrus haldusasjas

nr 3-18-170

Asja läbivaatamine

10. aprill 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 1-16-5309.

2. Saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 9. septembri 2016. a kriminaalasjas nr 1-16-5309 tehtud otsusega tunnistati

Vyacheslav Kashtanov kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda

karistati 6-kuulise vangistusega. Mõistetud vangistus jäeti KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel 2-aastase

katseajaga tingimisi täitmisele pööramata ning süüdistatavat kohustati katseajal järgima KarS § 75

lg 1 pdes 1–6 ja lg 2 ps 2 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi.

2. 2. jaanuaril 2018 esitas V. Kashtanov kriminaalhooldusametnikule avalduse, paludes luba Eesti

Vabariigi territooriumilt lahkumiseks seoses tööle asumisega Soome Vabariigis.

3. 22. jaanuaril 2018 keeldus kriminaalhooldusametnik loa andmisest põhjusel, et süüdimõistetu on

varem kaks korda rikkunud KarS § 75 lg 1 p 6 nõudeid. Viimase rikkumise eest hoiatati teda

kirjalikult. Kriminaalhooldusametnik märkis, et otsuse peale on kriminaalhooldusalusel õigus

esitada vaie või pöörduda kohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud alustel

ning korras.

4. Samal päeval esitas V. Kashtanov kriminaalhooldusametniku otsuse peale kaebuse Harju

Maakohtule.

5. Harju Maakohtu 22. jaanuari 2018. a kirjaga tagastati kaebus süüdimõistetule ja selgitati, et ta

saab kriminaalhooldusametniku tegevuse peale kaevata Tallinna Halduskohtule.

3-18-170

6. 31. jaanuaril 2018 esitas V. Kashtanov kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes loa andmist

Eesti Vabariigi territooriumilt lahkumiseks ja Soome Vabariigis ning Rootsi Kuningriigis

töötamiseks.

7. Tallinna Halduskohus edastas 20. veebruari 2018. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 3 alusel

Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Kohtumääruse kohaselt pole kaebuse lahendamine

halduskohtu pädevuses, sest vaidlustatud on KarS § 75 lg 1 ps 6 sätestatud loa andmisest

keeldumine. Tegemist on karistusõigusliku küsimusega, mis on tekkinud kohtulahendi täitmisel

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 tähenduses. Kohtusüsteemi terviklikkust ja ülesehitust

arvestades peab loa andmisest keeldumise põhjendatust hindama maakohus.

ERIKOGU SEISUKOHT

8. Praeguse vaidluse on ajendanud kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusametniku KarS § 75

lg 1 p 6 alusel tehtud otsustus, millega keelduti V. Kashtanovile loa andmisest, et ta saaks Eesti

territooriumilt lahkuda ja viibida väljaspool Eestit. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kuid seadus võib näha ette erandi

kõnealusest reeglist. Sellest lähtudes on vaja kontrollida, missuguses menetluskorras tuleb

lahendada vaidlus kriminaalhooldusametniku keelduva otsuse õiguspärasuse üle.

9. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise kord on reguleeritud KrMS §s

427. Kõnealuses normis nähakse ette maakohtu täitmiskohtuniku pädevus juhtudeks, mil tuleb

otsustada süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramine või kohustuste kergendamine või

tühistamine, katseaja pikendamine, karistuse täitmisele pööramine, vangistuse tingimisi

kohaldamata jätmise tühistamine ja süüdimõistetu karistuse kandmisele saatmine.

Kriminaalhoolduse käigus tehtud kriminaalhooldusametniku toimingute ja otsustuste vaidlustamise

korda vaadeldav säte ei reguleeri.

10. Otsustus selle üle, kas süüdimõistva kohtuotsusega isikule KarS § 75 lg 1 alusel pandud

kontrollnõuetest erandi lubamine on põhjendatud, ning kas see on kooskõlas kriminaalhooldusega

taotletavate eesmärkidega, kujutab endast kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimust.

Vastavasisulise kaebuse lahendamiseks peab kohus hindama kriminaalhoolduse senist käiku,

süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmeid ning loa andmise mõju süüdimõistvast kohtuotsusest

tulenevate kontrollnõuete ja kohustuse täitmisele. Samuti peab kohus vajadusel sisustama

karistusõiguse norme, sh KarS § 75 lgt 1. Kuna kaebuse lahendamise tulemus võib mõjutada

kriminaalhoolduse edasist käiku, on tegemist karistusõiguse valdkonda kuuluva kohtuotsuse

täitmise küsimusega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-

52-12, pd 17 ja 18). Erikogu leiab seetõttu, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks

halduskohus erandlikult sekkuma mõne kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuse

lahendamisse vaid põhjusel, et konkreetne vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.

11.KrMS § 431 sätestab täitmiskohtuniku ulatusliku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate

probleemide lahendamiseks. Osutatud sättest tuleneb, et KrMS §des 424–4281 ja 430 reguleerimata

küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi

teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Kuna

erikogu hinnangul on praegusel juhul tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS

§ 431 mõttes, ei kuulu selle vaidluse lahendamine seaduses sätestatud teistsuguse menetluskorra

olemasolu tõttu halduskohtu pädevusse.

2(3)2

3-18-170

12. Esitatud avaldus tuleb lahendada KrMS § 432 lgs 1 ette nähtud korda järgivalt. Kuna KarS

§ 75 lg 1 ps 6 märgitud loa andmise üle otsustamine on kriminaalhooldusametniku pädevuses, saab

KrMS § 431 lg 1 ja § 432 lg 1 alusel avaldust lahendav maakohtu täitmiskohtunik kontrollida

kõnealuse otsustuse seaduslikkust ning anda vajadusel juhiseid asja uueks otsustamiseks.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 711 lg 3 järgi tühistab Riigikohtu erikogu pädeva

kohtu määramisel selle kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei

kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Harju

Maakohus keeldus V. Kashtanovi avalduse lahendamisest kirjaga, selgitades põhjendusi toomata, et

kaebus tuleb esitada halduskohtule. Riigikohus on leidnud, et määrusena on käsitatavad ka

kohtudokumendid, sh kirjad, mis pole küll vormistatud seadusega nõutavas määruse vormis, kuid

mis vastavad sisult määrusele (vt Riigikohtu erikogu 3. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-4-2-12,

p 7). Maakohtu kiri on käsitatav määrusena, sest sellega keelduti V. Kashtanovi avalduse

menetlemisest ja tagastati see esitajale.

14. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 711 lgst 3, tühistab Riigikohtu erikogu Harju

Maakohtu 22. jaanuari 2018. a määruse ning saadab asja lahendamiseks Harju Maakohtule.

Priit Pikamäe

Saale Laos

Lea Kivi

Nele Parrest

Jüri Põld

3(3)3