2-17-9810/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-9810

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx)

Hageja seaduslik esindaja Xxxx(isikukood xxxx,

elukoht xxxx)

Hageja lepinguline esindaja Valentina Timofejeva

Kostja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Kostja lepinguline esindaja Natalja Kutepova

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.03.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub 26.06.2017 kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja

ülalpidamiseks elatis 425 eurot alates 26.06.2017 kuni 29.06.2026. Samuti palub

hageja välja mõista kostjalt igakuine elatis tagasiulatuvalt alates 26.06.2016 kuni

12.2016 summas 1 325,83 eurot. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Poolte kooselust sündis xxxx tütar Xxxx. Pooled ei ela alates 2012. aastast koos.

Kostja ei maksnud 2013. aasta jooksul kordagi elatist. Alates 2014 – 2016 maksis

väga harva 100-150 eurot kuus. Hageja majanduslik olukord on raske, kuna hagejal on

lampjalgsus ning hageja normaalseks arenguks on tarvis abivahendeid, so jalatugesid.

Täiendavate abivahendite maksumus moodustab 215 eurot, riiklik sotsiaaltoetus

moodustab 50%, so 107,50 eurot. Kostja keeldus andmast rahalist abi jalatugede

ostmiseks. Perioodil juuni 2016 kuni detsember 2016 ei tasunud kostja hagejale elatist.

Hageja seaduslik esindaja töötab OÜ-s Xxxxkeskmise töötasuga 531,50 eurot kuus.

3. Hageja igakuised keskmised vajadused on 850 eurot, mis koosnevad toidukuludest

200 eurot; kulud riietele, sh spordi- ja kooliriided 131 eurot; pikapäevarühma kulu 20

eurot; toidukulud koolis 26,45 eurot; täiendavate inglise keele tundide eest tasu koolis

17 eurot; basseinikulud 55 eurot; basseinitarvete kulud 8,80 eurot; koolilaste laager 75

eurot; muuseumikulud 3 eurot; üritused (sünnipäevad, kino) 25 eurot, Telia AS

teenuste kulud 9,97 eurot; Elisa AS teenused 18,60 eurot; tahvelarvuti interneti kulu

14,51 eurot; järelmaksuga mobiiltelefoni ostmise kulud 12,50 eurot; eluruumi üür

koos kommunaalkuludega 67 eurot, tallatoed 125 eurot; ravimid 7,60 eurot;

hügieenitarbed 7,10 eurot; raamatud, mänguasjad 22,75 eurot ja koolitarbed 24,45

eurot.

4. 15.03.2018 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja enda nõuet ja palub kostjalt välja

mõista igakuine elatis alates aprillist 2018 miinimummääras, käesoleval ajal 250 eurot.

Hageja palub kostjalt elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab,

et puudub seaduslik alus kostjalt elatise väljamõistmiseks, kuna kostja täidab

ülalpidamiskohustust. Kostja maksab hagejale elatist pooles Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas igakuiselt. Hageja nõue elatise

väljamõistmise kohta tagasiulatuvalt alates 2016. aasta juunist kuni 2016. aasta

detsembrini on põhjendamata. Asjaolu, et kostja on hageja isa, on tuvastatud

24.01.2017 kohtuotsusega. Seega puudus kostjal enne 2017. aasta jaanuari kohustus

tasuda hagejale elatisraha.

6. Kostja ei nõustu nõutava igakuise elatise summa suurusega 425 eurot ning leiab, et see

on ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Ei ole eluliselt usutav ega tõendatud, et

hageja ülalpidamiskulud moodustavad 850 eurot igakuiselt. Hageja esitatud tõend

jalatoe vajaduse kohta on väljastatud 2015. aastal, puuduvad andmed selle kohta, et

hagejal esinevad käesoleval ajal kulutusi vajavad tervisehäired. Kostja on seisukohal,

et ei esine ühtegi asjaolu, mille alusel võib järeldada, et hageja ülalpidamiskulud

ületavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

7. 15.03.2018 toimunud kohtuistungil leiab kostja, et kuivõrd kostja täidab ise

vabatahtlikult ja regulaarselt ülalpidamiskohustust, siis ei ole alust kohtuotsuse

tegemiseks. Seadus ütleb, et elatis mõistetakse kohtulikult välja ka vanemalt, kes ei

täida ülalpidamiskohustust. Kostja teeb seda alates isaduse tuvastamisest ehk

jaanuarist 2017 nõuetekohaselt. Võlgnevus ei tekkinud pahatahtlikkusest, vaid

inimliku eksituse tõttu. Kostja ei pööranud tähelepanu asjaolule, et miinimumpalk on

muutunud ja see on elatisega seotud. Kostja kannab võlgnevuse 45 eurot üle.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki kohtule esitatud

dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja

rahuldamisele ei kuulu. Kohus analüüsib esmalt igakuist elatise nõuet ja võtab seejärel

seisukoha tagasiulatuva elatise nõude osas.

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

10. PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud

saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1), mis on

2017. aastal 235 eurot ja 2018. aastal 250 eurot kuus. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise

lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav

vanem peab elatist kasutama lapse huvides

11. Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et Julia Normanil ja kostjal on

ühine alaealine tütar Xxxx(hageja), sündinud 29.06.2008 (tl 7). Vaidlust ei ole selles,

et kostja ei ela hagejaga koos. Riigikohus on märkinud, et vanem rikub

ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda regulaarselt või ebapiisavas

suuruses (vt riigikohtu lahendid 3-2-1-57-04, p 9 ja 10; 3-2-1-108-07, p 11). Vanem

on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha

maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-159-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt saab elatishagi

rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhul, kui on

alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib esitada hagi ka tulevase

nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem

rikkumine, aga ka (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-11, p 18).

12. Seega

tuleb

elatise

väljamõistmiseks

tuvastada,

kas

kostja

on

hageja

ülalpidamiskohustuse rikkunud. Kohtuliku arutamise käigus leidis tuvastamist, et

kostja on alates 17.01.2017 kuni 31.12.2017 tasunud hagejale elatist miinimummääras

(tl 34, 55-56). Perioodi- 01.01.2018 – 31.03.2018 tasus kostja hagejale igakuiselt

elatist 235 eurot (tl 56). 15.03.2018 toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et

kostja tasus viimased kuud (jaanuar – märts 2018) 15 eurot vähem, kuna ta ei

seostanud miinimumpalga muutmist elatise tõusuga, kuid edaspidi on ta valmis

maksma 250 eurot. Kohtule 19.03.2018 esitatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus

kostja 15.03.2018 alates 2018 aasta algusest vähemtasutud elatise 45 eurot (tl 58).

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on täitnud seadusest tulenevat

kohustust miinimumelatise tasumise osas. Seega ei ole kostja rikkunud hageja

ülalpidamiskohustust ning igakuise elatise nõue rahuldamisele ei kuulu. Kohtul ei ole

ka alust eeldada, et kostja ei täida kohustust õigel ajal ning sellest tulenevalt ei ole

põhjendatud ka hagi rahuldamine tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks.

13. Järgmisena analüüsib kohus tagasiulatuva võlgnevuse nõuet. Hageja palub kostjalt

välja mõista tagasiulatuv elatis alates 26.06.2016 kuni 31.12.2016 summas 1 325,83

eurot. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel PKS

§ 108 lg 1 alusel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu

26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).

14. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad PKS § 82 kohaselt

laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 2

kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud ning loetakse, et lapse on eostanud

mees, kes on isaduse omaks võtnud. Seega tulenevad vanema ja lapse vastastikused

õigused ja kohustused mh lapse põlvnemisest isaduse omaksvõtuga. Riigikohus on

selgitanud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini,

nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks

tunnistamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10). See ei tähenda aga

seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda

tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab

kohus PKS § 70 lg 1 järgi elatise üldjuhul välja alates elatisehagi esitamisest, PKS §

70 lg 2 järgi erandina ka aasta eest enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa

vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid

PKS § 70 lg 1 järgi saab kohus esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest

(vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-36-08, p 13). Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt

tuvastati hageja põlvnemine kostjast kostja poolse isaduse omaksvõtuga ning isaduse

omaksvõtu kanne tehti 09.01.2017 (tl 65). Seega tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt

elatist alates isaduse omaksvõtu kande tegemisest ning tagasiulatuv elatise nõue

rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

16. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta

kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse

osas kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Kohtu hinnangul oleks poolte menetluskulude

jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane olukorras, kus hagejal tuleb

kasutada oma rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks, mitte menetluskulude eest

tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega.

Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane

nõustamine Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele

esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste

ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-135, p 14). Seetõttu puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

17. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik