3-17-1077/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16. aprill 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1077

Haldusasi

E.F. kaebus AS-i Ühisteenused 18.05.2017 viivistasu

otsuse nr 0026034449 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: E.F., esindaja Merily Allak

Vastustaja: AS Ühisteenused, esindaja Paavo Paal

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 13.11.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Tagastada kaebajale tema poolt ette makstud tunnistajatasu 41 eurot.

3. Jätta muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16. mail 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse

esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused koostas 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21 viivistasu otsuse nr

0026034449 sõiduki Hyundai registreerimismärgiga xxxxxx avalikul tasulisel parkimiskohal

parkimisnõuete rikkumise eest.

2. 22.05.2017 esitas E.F. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS-i Ühisteenused 18.05.2017

viivistasu otsuse nr 0026034449 tühistamiseks.

3. 22.05.2017 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Asjas toimus kohtuistung

13.11.2017

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et vaidlustatud viivistasu otsus tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja selgitab esmalt, et 18.05.2017 kasutas autot A. K., kellele on Tallinna

Linnavalitsuse transpordiameti poolt väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr

54004 kehtivusega kuni 30.06.2017. Kaart oli sõidukis paigaldatud esiklaasile hästinähtavasse

kohta ning oli selgelt ka linnatranspordi teenindajale näha, kes sõidukit pildistas.

4.2. Tehtud viivistasu otsusest ei selgu, mida otsusel toodud põhjenduse all teenindaja on

mõelnud või kuidas see antud juhul otsuse tegemist õigustas. Linnatranspordi teenindaja

kahtlustus ei saa anda õiguslikku alust sunnivahendi kasutamiseks. Kuna puudega inimese

sõiduki parkimiskaart annab liikumispuudega inimesele või teda teenindavale juhile õiguse

avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta parkimiseks, on viivistasu otsus tehtud

õigusvastaselt ja kuulub tühistamisele.

4.3. Liiklusseadus (LS) § 68 lg 1 sätestab, et liikumispuudega juht ja liikumispuudega või

pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile

liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Lõige 2 lisab, et

liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema

kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki

parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Lõiked 3 ja 4

sätestavad täiendavalt õigused parkida ja peatuda ka selleks keelatud kohtades. Seega oli antud

juhul selgelt olemas alus sõiduki parkimiseks parkimistasu maksmata.

4.4. Viivistasu otsusel on otsuse alusena märgitud LS § 188 lg 1 p 1 ja lg 8. LS § 188 lg 1 p 1

näeb ette, et parkimisjärelevalvet teostav ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi

viivistasu otsus), kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi. LS § 188 lg

8 järgi on viivistasu otsuse määr 31 eurot. Viidatud alused viivistasu otsusel on käesoleval juhul

asjakohatud. Sõiduki parkija ei pidanudki parkimistasu maksma, kuna oli vastavalt seadusele

selle tasumise kohustusest vabastatud. See oli ka selgelt parkimisjärelevalvet teostavale

ametiisikule teada.

4.5. Kaebaja märgib, et kasutatud parkimiskaart ei olnud koopia. Kaebaja leiab, et vastustaja

on õigesti märkinud, et parkimiskaardil on valgust peegeldav turvaelement. Turvaelement

reageerib valgusele ja on erinevat tooni ning heledusega, sõltuvalt sellest, millise nurga all ja

millise valguse käes seda vaadeldakse ning millise seadmega, resolutsiooniga jm fotoaparaadi

tehniliste seadistustega parkimiskaarti üles pildistatakse. Sõltuvalt valgusest ja vaatenurgast

võib turvaelemendil olla selgemalt või tuhmimalt nähtaval ka tähed „EST.“ Ilmselgelt on ka

see füüsikaline iseärasus käesoleva vaidluse põhjustajaks.

Kaebaja esitas kohtule täiendavad fotod parkimiskaardist (tl 29-34), mis on tehtud erinevate

nurkade all ja erineva valguse käes. Sõltuvalt nendest asjaoludest võib turvaelemendi värvus

olla helehallist /-sinisest kuni tumesinise / mustjashallini. Tähed „EST“ võivad olla loetavad

selgelt, häguselt või üldse mitte. Vastustaja väide, et tegemist oli parkimiskaardi koopiaga, on

tõendamata ja oletuslik. Oma vastuses ning parkimiskaardi hindamisel ei ole vastustaja

ilmselgelt arvestanud turvaelemendi eripäraga.

4.6. Kaebaja leiab, et A. T. näol ei ole tegemist seadusekohase ning erapooletu tunnistajaga.

Nagu ka vastustaja ise märgib, on tegemist vastustaja esindajaga (töötajaga). Viivistasu otsuseid

tegev täistööajaga vastustaja töötaja kontrollib tõenäoliselt sadu sõidukeid päeva jooksul. Kuu

jooksul kontrollitavata sõidukite arv võib küündida tuhandete või kümne tuhandeni. Neid

asjaolusid, töötaja töö sisu ning inimvõimete piire arvestades on ebatõenäoline, et A. T. saab

mäletada viivistasu otsuse tegemisega seotud üksikasju.

Lisaks on kaebajale teadaolevalt A. T. viimaste aastate jooksul teinud vähemalt kümneid

ebaseaduslikke viivistasu otsuseid, mis on hiljem Tallinna Transpordiameti poolt tühistatud. A.

T. puhul paistab silma tema kalduvus pidada ekslikult parkimiskaarte koopiateks. Vastavate

viivistasu otsuste põhjal algatatud vaidemenetluste käigus on eranditult alati tuvastatud

vastustaja töötaja eksimus, viivistasu otsused on tunnistatud ebaseaduslikeks ning need on

tühistatud.

Eeltoodud tõendamiseks esitab kaebaja manuses kokku üheksa A. T. poolt tehtud viivistasu

otsust, kus isik peab invakaarte koopiateks, nende peale esitatud vaiet ning Tallinna

Transpordiameti otsust viivistasu otsuse tühistamise kohta (lisad 7-33).

4.7. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1040 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et esitatud kaebus viivistasu otsuse tühistamise nõudes ei ole põhjendatud

ja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Viivistasu otsus nr 0026034449 koostati 18. mail 2017. a. kell 07:40 seetõttu, et

mootorsõiduk HYUNDAI registreerimismärgiga xxx xxx oli pargitud Tallinna linna avalikul

tasulisel parkimisalal Aia tn 21 juures ilma, et selle eest oleks tasutud parkimistasu. Eespool

nimetatud mootorsõidukile oli paigutatud liikumispuudega isiku parkimiskaardi koopia.

Eespool nimetatud mootorsõidukile ei olnud vastustaja väitel paigutatud liikumispuudega isiku

parkimiskaarti.

5.2. „Liiklusseaduse“ § 68 lõiked 1 ja 2 sätestavad järgmist: „ (1) Liikumispuudega juht ja

liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või

tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. (2)

Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib

tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki

parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.“

Seega kehtestab „Liiklusseaduse“ § 68 lõige 1 vastava parkimiskaardi paigutamise nõude ja

sama paragrahvi lõige 2 näeb ette parkimistasu maksmisest vabastuse juhul, kui parkimiskaart

on paigutatud lõikes 1 ettenähtud korras sõidukile.

Käesoleva vaidluse tinginud asjaoludel ei olnud sõidukile paigutatud parkimiskaart, vaid selle

koopia ning vastustaja hinnangul ei olnud sellega täidetud seadusega ettenähtud nõuded

parkimistasu maksmisest vabastamiseks – seega oli õigustatud ka viivistasu määramine.

5.3. Asjaolu, et sõidukile ei olnud paigutatud parkimiskaart, vaid selle koopia, on tõendatud nii

käesolevas asjas tehtud fotodega mootorsõidukist, kui ka tunnistaja ütlustega.

Kohtule on esitatud dokumentaalsete tõenditena järgmised fotod: esimene foto 18. mail 2017

(tl 19. a. kaebaja sõidukist ja sellele paigutatud parkimiskaardi koopiast, kus on selgelt näha, et

parkimiskaardi koopia turvaelement on TUHM ja ei helenda;

teine foto 18. mail 2016. a. kaebaja kasutuses olnud sõidukist ja sellele paigutatud

parkimiskaardi koopiast, kus on selgelt näha, et parkimiskaardi koopia turvaelement on TUHM

ja ei helenda (tl 20);

foto parkimiskaardi näidisest, kus on selgelt näha, et parkimiskaardi originaalil on eristatav

valgust peegeldav turvaelement, millelt on näha tähed EST (tl 21);

foto parkimiskaardi näidisest üldplaanis, kus on selgelt näha parkimiskaardi turvaelement ja

sellelt nähtavad tähed EST (tl 22).

5.4. Vastustaja palus vastuses kaebusele kaebajalt välja mõista AS Ühisteenused

menetluskulud, kuid menetluskulude nimekirja kohtule tähtajaks ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

7. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

7.1. AS Ühisteenused koostas 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21 viivistasu otsuse nr

0026034449 sõiduki Hyundai registreerimismärgiga xxxxxx avalikul tasulisel parkimiskohal

parkimisnõuete rikkumise eest (parkimistasu maksmata, võltsimise kahtlusega invakaart väike

est sinine koopia). (tl 6).

7.2. Pooled ei vaidle selle üle, et Sõiduk Hyundai registreerimismärgiga xxxxxx parkis

18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21 Tallinna linnale kuuluval parkimiskohal Tallinna

linnale parkimistasu maksmata.

7.3. Asjas ei ole vaidlust ka küsimuses, et sõiduki Hyundai Sonata registreerimismärgiga

xxxxxx omanikuks on kaebaja E.F., mis nähtub ka sõiduki registreerimistunnistuselt (tl 5).

7.4. Asjas ei ole sisulist vaidlust, et 18.05.2017 kasutas sõidukit ja parkis selle A. K., kellele on

väljastatud puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr 54004 (fotokoopia tl 7).

8. Kohus leiab, et asjas on/ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et sõiduki Hyundai

registreerimismärgiga xxx xxx, mis parkis 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21,

armatuurile oli asetatud puudega inimese sõiduki parkimiskaardi nr 54004 originaal, mitte selle

koopia.

Kohus loeb asjaolu, et vaidlusaluse parkimistrahvi tegemise ajal kaebaja kasutuses olnud auto

esiklaasi all olnud parkimiskaart ei olnud originaal, vaid oli selle koopia, tõendatuks kohtule

esitatud tõendite uurimise järel ja põhjendab seda järgmiselt:

8.1. Vaidlust ei ole, et kaebaja poolt on dokumentaalsete tõenditena kohtule esitatud

www.parkimine.ee veebikeskkonnast tehtud väljavõte 18.05.2017 viivistasu otsusest nr

0026034449 koos piltidega (tl 8-9 pöördel) ja et vastustaja poolt on esitatud osade nende fotode

suuremas mõõtmes fotod (fotod tl 19 ja 20). Vaidlust ei ole, et lisatud pildid (fotod) kajastavad

vaidlusalust olukorda ja on tehtud parkimiskontrolöri poolt kaebajale parkimistrahvi määramise

ajal.

8.2. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et kaebaja poolt kohtule esitatud foto puudega inimese

sõiduki parkimiskaardist nr 54004 on tehtud just nimelt selle parkimiskaardi originaalist (tl 3

ülemine foto). Kohus märgib, et toimikulehel 3 toodud alumine foto ei oma käesoleva asja

lahendamise seisukohast tähtsust, sest näitab väidetavalt kaardi tagakülge, mida vaidlusaluses

olukorras ei olnud võimalik pildistada. Samuti ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust

vastustaja poolt esitatud parkimiskaartide näidised.

8.3. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt parkimiskaardi originaali fotost ja parkimisotsuse juures

olevatest fotodest on võimalik näha ja järeldada, et viivistasu otsuse tegemise ajal ei olnud

autole paigutatud kaardi näol tegemist selle kaardi originaaliga, vaid koopiaga. Nähtuvalt

fotodest toimikulehtedel 8 (keskmine, mis vastab suuremale fotole tl 19) toimikulehel 9

(keskmine, mis vastab suuremale fotole tl 20) ja võrreldes neid toimikulehel 3 ülemisel fotol

oleva kaardi nr 54004 originaali fotoga, on neil järgmised selgelt nähtavad erinevused:

8.3.1. Originaalkaardil on viimane alumine tumesinine rõhtjoon tunduvalt kaugemal, kui autol

olnud fotodel nähtuval kaardil, mis nähtub selgelt ka kõige alumise kolmnurkse mustrijoone

puudumisest tähtede „m“ all sõnas „community“.

8.3.2. Autol olnud kaardil on ülemises paremas nurgas oleva viisnurga ülemine ja parempoolne

ülemine külgmine tipp vastu kaardi serva. Originaalkaardil on need servast selgelt nähtavalt

eemal.

8.3.3. Originaalkaardil on invaliidimärgi ja kaardi ülemise serva vahel selgelt tajutavana palju

laiem vahe, kui autol olnud kaardi fotol toimikulehel 19;

8.3.4. Autol olnud kaardil on jälgides vasakpoolsel küljel olevat mustrit see silmaganähtavalt

kitsam ja osa elemente puudu võrreldes kaardi originaalil olevaga.

Kohus märgib, et eeltoodud erinevused näitavad selgelt ja vastuvaidlematult koos asjaoluga, et

auto aknal olnud kaardi alumised nurgad on täis ulatuses näha ja ümmargused ehk et kaart on

pildistatud vähemalt keskmisel fotol tl 8 pöördel ja fotol tl 19 täies ulatuses, et auto aknal olnud

kaart ei olnud selle originaal, vaid oli koopia.

8.4. Kohus märgib, et kuigi kaebaja esitas kohtule terve hulga täiendavaid fotosid tõendamaks,

et turvaelemendi peegeldus võib olla erinev erinevates valgustustingimustes, ei oma see asjaolu

käesoleval juhul asja lahendamisel mingit otsustavat tähendust, sest juba ainuüksi aknal olnud

kaardi kohtu poolt kirjeldatud füüsilised erinevused originaalist näitavad selgelt, et tegu ei

olnud originaaliga. Ühtlasi märgib kohus, et ka nendelt täiendavatelt fotodelt nähtuvad selgelt

kohtu kirjeldatud füüsilised erinevused väidetavalt fotodel oleva originaalkaardi ja auto aknal

olnud ning parkimiskontrolöri poolt fotodel fikseeritud kaardi vahel.

8.5. Kohus leiab, et tal puudub eeltoodu valguses põhjus kahelda ka tunnistaja A. T.

kohtuistungil antud ütlustes, mille kohaselt ei olnud klaasi all ilmselgelt mitte puudega inimese

sõiduki parkimiskaardi originaal, vaid koopia. Siin märgib kohus kõigepealt seda, et erinevalt

fotodel kujutatust, nägi tunnistaja vaidlusalust kaarti vahetult. Asjaolu, et tunnistaja A. T. võis

kohtuistungil anda ekslikke ütlusi kaebaja poolt esitatud fotodel tl 29-34 kujutatud kaardi

vastavusest originaalile, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest kohtuistungil uuriti pilte

põhiliselt ainult turvaelementide peegelduse osas, aga kohus on tuvastanud originaali ja auto

esiklaasil olnud kaardi füüsilised erinevused, mis välistavad, et autol oli originaalkaart. Samuti

ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust mitmete tunnistaja poolt varemalt koostatud

trahviotsuste tühistamine vaide korras, sest käesoleval juhul on kohustõendeid uurides

tuvastatud parkimisdokumendi füüsiliste erinevuste põhjal, et auto aknal puudus seaduses

nõutav parkimisõigust tõendav originaaldokument ja selle asemel oli seal originaaldokumendi

koopia.

Küll aga peab kohus vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu asjaolule, et tulevaste vaidluste

vältimiseks, tuleks vajadusel teha parkimiskorra rikkumise tuvastamisel asjakohastel juhtudel

fotod paremat tõendi kvaliteeti võimaldavate kaameraga.

9. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas AS-l Ühisteenused oli õigus teha sõidukile Hyundai

registreerimismärgiga xxx xxx, mis parkis 18.05.2017 kell 07:40 aadressil Aia tn 21

viivistasuotsus summas 31 eurot arvestades, et auto armatuurile oli pandud puudega inimese

sõiduki parkimiskaart nr 54004.

Käesoleva juhtumi puhul kuuluvad muuhulgas rakendamisele nagu ka vastustaja õigesti viitab

liiklusseaduse § 68 sätted. LS § 68 lõiked 1 ja 2 sätestavad järgmist: Liikumispuudega juht ja

liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või

tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi (lg 1).

Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib

tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki

parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta (lg 2).

Arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid ning tuginedes LS § 68 lg 1 ja lg 2 nende koosmõjus

asub kohus seisukohale, et kaebaja autol, mida kasutas väidetavalt tema poeg A. K., ei olnud

sõiduki esiklaasil seaduses nõutud puudega inimese sõiduki parkimiskaart, vaid selle koopia.

Koopia ei asenda aga seaduse mõtte kohaselt originaalkaarti ja ei anna tasuta parkimiseks

õigust. Seetõttu on õige ka viivistasu otsusel tehtud viide LS § 188 lg 1 p 1 ja lg 8, kui

parkimistasu tasumata jätmisele. Kohus märgib, et koopiate aktsepteerimise korral

parkimisõigust andva dokumendina oleks, arvestades tänapäevaseid koopiavahendeid,

sisuliselt võimatu tagada, et parkimisõigust andvat kaarti kasutaks ainult selle omanik.

10. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud, et parkimisotsuses nimetatud sõidukil

Hyundai Sonata (registreerimismärk xxx xxx) oli 18.05.2017 pargitud ilma parkimistasu

maksmata Tallinnas aadressil AIA 21 ja sellel puudus parkimistasu maksmisest vabastav

dokument. Kohus leiab, et viivistasu otsus nr 0026034449 on õiguspärane ja kaebus tuleb

rahuldamata jätta.

11. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

12. Kaebaja on tasunud kohtule seoses tunnistaja ülekuulamisega tunnistajatasu ettemaksu 41

eurot. Kuna kaebaja tunnistaja A. K. ei ole tunnistajatasu väljamaksmise taotlust3 kuu jooksul

pärast kohtuistungit esitanud, siis TsMS § 160 lg 1, lg 2 ja lg 6 ning kaebaja vastava nõude

alusel tagastab kohus kaebajale ette makstud tunnistaja tasu 41 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik