2-17-116786/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-17-116786

Tsiviilasi

B2 KAPITAL SIA hagi Roman Panov vastu võla

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 KAPITAL SIA; registrikood 40103645131;

asukoht Skanstes iela 50, Riga LV-1013, Riga maakond,

Läti.

Hageja

esindaja:

Triin

Reinmaa;

e-post

triin@creditreform.ee

Kostja: Roman Panov, isikukood XXX; elukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 KAPITAL SIA hagi Roman Panovi vastu võla väljamõistmiseks läbivaatamata.

2. Jätta menetluskulud B2 KAPITAL SIA kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. B2 KAPITAL SIA esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Roman Panovi vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Kohus võttis 5. oktoobri 2017. a määrusega hagi menetlusse.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud

kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule;

seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

4. Maksekäsu kiirmenetluse, hagiavalduse ning hagile lisatud laenutaotluse nr XXX kohaselt

on kostja elukoht XXX. Swedbank AS on tsiviilasjas nr 2-17-17690 jaanuaris 2018

märkinud, et neile teadaolev kostja aadress on XXX, Tartu. Rahvastikuregistri andmetel on

aadress XXX, Tartu märgitud kostja elukohaks kuni 19. veebruarini 2017. Alates 20.

veebruarist 2017 on kostja elukohana märgitud XXX. Korteri asukohaga XXX, Tartu

omanik on tsiviilasjas nr 2-17-109978 mais 2017 kinnitanud, et kostja ei ela sellel aadressil.

Kostja oli läinud XXX. Kohtukordnik on üritanud dokumente kostjale kätte toimetada

aadressil XXX, Tartu. Dokumendid on tagastatud teatega, et kostja ei ole kunagi sellel

aadressil elanud. Politsei- ja Piirivalveamet on tsiviilasjas nr 2-17-17690 detsembris 2017

märkinud, et politsei on kontrollinud aadressi XXX, Tartu. Kostja nimelist isikut seal ei

teatud. Politsei- ja Piirivalveameti 11. detsembri 2017. a vastusest tsiviilasjas nr 2-17-17690

nähtub, et kostja on politseile kinnitanud, et ta elab aadressil XXX. Kohus on edastanud

dokumendid aadressile XXX. Dokumendid on kohtule hoiutähtaja möödumisel tagastatud.

Politsei- ja Piirivalveameti 12. aprilli 2018. a vastusest nähtub, et kostja on ületanud alates

1. maist 2017 Eesti-Vene piiri 22 korda. Kostja on sisenenud Eestisse ja lahkunud Eestist

enamasti samal päeval. Kostja on alates 1. maist 2017 kõige pikemalt Eestis viibinud kolm

päeva. Viimane piiriületus toimus 8. detsembril 2017, mil kostja lahkus Eesti Vabariigist

Venemaale. Tartu Linnavalitsuse vastusest nähtub, et Tartu Linnavalitsusel puuduvad

andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta. Kostja ei ole e-maksuametist nähtuvalt kunagi

saanud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu. Kinnistusraamatus, äriregistris ja kohtute

infosüsteemis ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid. Kostja ei ole kostja e-posti

aadressidele saadetud kirjadele reageerinud. Kostja ei ole vastanud kohtule teada olevatele

telefoninumbritele. Kohus leiab, arvestades eeltoodud asjaolusid koostoimes, et kostjal

puudus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses hagi esitamise ajal, so

9. augustil 2017, Eesti Vabariigis elukoht. Arvestades kostja väiteid oma elukoha kohta

ning kostja poolt teostatud piiriületusi, oli kostja elukoht hagi esitamise ajal Venemaal.

5. Kuigi kostja elukoht on Venemaal, ei kuulu käesoleval juhul kohtualluvuse määramisel

siiski kohaldamisele Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete

kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades. Õigusabilepingu art 1 tulenevalt kohalduks

õigusabileping juhul, kui kostja oleks Venemaa kodanik. Rahvastikuregistri andmetel on

kostja Eesti Vabariigi kodanik (tl 77). Õigusabileping seega käesoleval juhul ei kohaldu.

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(edaspidi: määrus nr 1215/2012) art 6 lg 1 kohaselt tehakse juhul, kui kostja alaline elukoht

ei ole üheski liikmesriigis, liikmesriigi kohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma

õiguse kohaselt, kui artikli 18 lõikest 1, artikli 21 lõikest 2 ning artiklitest 24 ega 25 ei tulene

teisiti. Kuna nimetatud artiklitest ei tulene teisiti, tuleb kohtualluvus määrata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

7. Füüsilise isiku vastu võib TsMS § 79 lg 1 kohaselt hagi esitada tema elukoha järgi. Nagu

eelnevalt märgitud, puudus kostjal Eesti Vabariigis TsÜS § 14 lg 1 tähenduses hagi

esitamise ajal elukoht. Kostja elas siis ja elab praegu Venemaal. Tsiviilasi ei allu seega

üldise kohtualluvuse kohaselt Eesti kohtule. Hageja ei ole kohtu poolt antud tähtajale

vaatamata TsMS § 363 lg 4 järgi põhjendanud, et kohalduks muu kohtualluvus kui üldine

kohtualluvus. Väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et asi võiks alluda Tartu Maakohtule.

8. Hagi tuleb seega jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 ja § 75 lg 2 alusel läbi vaatamata (vt Riigikohtu

31. märtsi 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10).

9. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik