2-16-107618/78 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13. aprill 2018, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-107618

Tsiviilasi

Tvinex OÜ hagi OÜ NORDENLAIN vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 11. jaanuari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ NORDENLAIN apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4 767,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Tvinex OÜ (registrikood 12242872),

lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova

Kostja (apellant): OÜ NORDENLAIN (registrikood

12213592), seaduslik esindaja juhatuse liige Lilian

Kadaja-Saarepuu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja 19. veebruari 2018 taotlus täiendava dokumentaalse

tõendi vastuvõtmiseks.

2. Võtta tsiviilasja toimikusse kostja 22. märtsi 2018 menetlusdokumendi lisadena

esitatud väljatrükid poolte kirjavahetusest, aga mitte käsitleda neid dokumen-

taalsete tõenditena.

3. Harju Maakohtu 11. jaanuari 2018 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga

täiendada seda otsustusega, et Tartu Maakohtu 21. oktoobri ja 3. novembri 2016

määrustega rakendatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima otsuse täitmise

tagamiseks, samuti muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava

osa punktile 11.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Seni jaotamata menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2 (7)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Tvinex OÜ (hageja) esitas 10. aprillil 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, millele OÜ NORDENLAIN (kostja) vaidles vastu. Pärnu Maakohus andis asja hageja

soovi kohaselt üle Harju Maakohtule, kes saatis selle kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtusse.

2. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 4 473,52 eurot ja viivise

293,60 eurot nõudes. Hageja tugines järgmistele asjaoludele:

-

hageja korraldas kostja tellimuste alusel kostja autodele laevapiletid kostja valitud

reisidele;

-

poolte koostöö toimis nii, et kostja esitas hagejale digitaalselt allkirjastatud tellimuse,

hageja broneeris kostja soovitud mahus ja reisile laevapiletid ning esitas kostjale arve;

-

hageja esitas ajavahemikul 13. novembrist – 11. detsembrini 2015 kostjale kolm arvet

eelkirjeldatud viisil osutatud teenuste eest kokku summas 5 437,68 eurot;

-

ajavahemikus 9. märtsist – 7 aprillini 2016 laekus kostjalt arvete tasumiseks kokku

964,16 eurot. Seega on kostjal hageja ees võlgnevus 4 473,52 eurot;

-

kostja on arvete tasumisega oluliselt viivitanud. Hageja arvestas viivist seadusjärgses

määras 14. oktoobri 2016 seisuga kokku 293,60 eurot.

3. Hageja palus hagi tagada. Tartu Maakohus rahuldas vastavad taotlused 21. oktoobri ja

3. novembri 2016 määrustega. Kohus arestis kostja pangakontod kokku 2 767,12 euro ulatuses

ja täiendavalt kostjale kuuluva sõiduki.

4. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja on tekitanud omapoolse lepingurikkumisega

kostjale varalist kahju ning kostja on oma rahalise nõude hageja vastu tasaarvestanud hageja

nõudega. Kahel korral (29. novembril ja 1. detsembril 2015) ei jõudnud kostja veokid hageja

lepingurikkumise tõttu õigeaegselt kokkulepitud maha- ja pealelaadimise kohtadesse. Selle

tulemusena tekkis kostjale kahju kokku 4 553,10 eurot. Kostja keeldus seetõttu omapoolsete

kohustuste täitmisest (st raha maksmisest) ja nõudis hagejalt kostjale tekitatud kahju hüvitamist.

Lisaks on kostjal võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi õigus nõuda hagejalt tekitatud

kahjult viivise tasumist.

5. Poolte ühisel taotlusel andis Tartu Maakohus asja lahendamise 24. märtsi 2017 määrusega

üle Harju Maakohtule (edaspidi „maakohus“).

MAAKOHTU OTSUS

6. Maakohus rahuldas 11. jaanuari 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

6.1. Maakohus tuvastas, et kostja tellis hagejalt teenust, mis seisnes laevapiletite

broneerimises kostja sõidukitele ja haagistele, aga vastavat laevaveoteenust osutas DFDS

Seaways OÜ (edaspidi „DFDS“). Hageja esitas laevapiletite broneerimise eest kostjale kolm

arvet. Sellest järeldas maakohus, et pooled sõlmisid agendilepingu (VÕS § 670).

3 (7)

6.2. Laevapileti marsruudil Klaipeda-Karlshamn väljumisajaga 29. november 2015 kell 21.00

tellis kostja hagejalt. Vaidlust ei ole selles, et hageja edastas kostjale pileti, mis pidi võimaldava

veoki laadimise laevale. Kostja veok oli õigeaegselt sadamas, kuid laeva peale ei saanud, sest

30. novembril 2015 väljuma pidanud laev väljus mereraju tõttu alles 1. detsembril 2015.

Hageja esitas tõendi, et sai DFDS-lt 30. novembril 2015 e-kirja selle kohta, et seoses ilmastiku

olukorraga on 29. novembri 2015 laevareis tühistatud. Seega ei olnud hageja varem teadlik

laeva mitteväljumisest ega saanud kostjat sellest eelnevalt teavitada.

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja oma kohustusi rikkunud. Hageja ei saa muuhulgas vastutada

temast mittetingitud asjaolude eest (st võimalik laeva hilinemine, ilmastiku olud). Loodusjõud

(sh torm merel) on vääramatu jõud, mille üle inimesel puudub kontroll, mida ei saa ette näha ja

mille negatiivseid mõjusid ei saa objektiivselt ära hoida. Samuti käitus hageja peale laevareisi

tühistamisest teadasaamist vajaliku hoolsusega, broneerides koheselt kostja veoki jaoks uue

laevapileti 1. detsembriks 2015.

6.3. Laevapileti marsruudil Klaipeda-Karlshamm väljumisajaga 1. detsember 2015 kell 21.00

tellis kostja samuti hagejalt. Ka sel juhul edastas hageja kostjale soovitud pileti. Kostja veok oli

õigeaegselt sadamas, check-in tehtud ja laevapilet autojuhi käes. Seega on hageja poolt teenus

osutatud, st laevapilet broneeritud. Hageja selgitas, et laevaveo teenust osutavas ettevõttest

tuleneval põhjusel tuli väiksema mahuga laev, kuhu kõik autod ei mahtunud. Nimetatu ei olene

aga hagejast. Samuti esitas hageja tõendi, et sai DFDS-lt teavet juhtumi kohta alles kell 22.18.

Seega ei saanud hageja kostjat varem teavitada laevale mittesaamise kohta ega ole rikkunud

õigeaegselt teavitamise kohustust. Samuti käitus hageja vajaliku hoolsusega.

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostjale oli mõlemal korral broneeritud laevapiletid, st

hageja teenus oli korrektselt osutatud. Hageja on tegutsenud ja täitnud oma kohustusi oodatava

hoolega. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks rikkunud teavitamiskohustust.

6.4. Hageja on lepingu kohase täitmise korral õigustatud nõudma kostjalt kokku lepitud tasu

VÕS § 108 lg 1 ja § 679 lg 1 alusel.

Arve nr 09083 summas 1 664,16 eurot esitati tellimuste nr LA69012 ja LA69609 eest. Arve

nr 09343 summas 749,52 eurot esitati tellimuse nr LA71604 eest. Kostja ei väida, et hageja

vastavaid pileteid ei broneerinud või neid ei väljastatud. Seega on hageja oma kohustused

nimetatud tellimuste osas täitnud ja on õigustatud tasu saama.

Arve nr 09288 summas 3 024 eurot esitati tellimuste nr LA70181, LA70385, LA70731,

LA70738 ja LA71244-LA71253 eest. Kostja esitas vastuväite üksnes tellimuste nr LA70181

(29. novembri 2015 väljumine) ja nr LA70385 (1. detsembri 2015 väljumine) osas. Ülejäänud

tellimuste osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuivõrd hageja 29. novembril 2015

ja 1. detsembril 2015 toimuma pidanud väljumiste osas lepingut ei rikkunud ning täitis oma

kohustused korrektselt, on tal õigus ka nende piletite broneerimise eest tasu saada.

Eeltoodust tulenevalt oli kostja kohustatud hagejale kokku tasuma 5 437,68 eurot. Kostjalt

laekus arvete tasumiseks 964,16 eurot ja tasumata on vahe 4 473,52 eurot. Kostja arveid ega

arves nimetatud summasid ei vaidlustanud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud ja kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista 4 473,52 eurot.

6.5. Kuna kostja on olnud põhivõla tasumisega viivituses, siis on hageja õigustatud nõudma

viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivise arvestuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega on

põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 293,60 eurot.

6.6. Kuivõrd hageja oma kohustusi ei rikkunud, siis ei ole kostja kahju hüvitamise nõue hageja

vastu põhjendatud ja kostja tasaarvestus ei ole edukas.

6.7. Menetluskulud jaotas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel.

4 (7)

POOLTE SEISUKOHAD

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule või alternatiivselt jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetlus-

kulud palub kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

7.1. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 673 lg 1 ja § 624, mis näevad ette agendi

kohustuse informeerida käsundiandjat kõigist olulistest asjaoludest, täites seejuures oma

kohustusi majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega.

7.2. Kostja leiab, et tema vastunõue oli põhjendatud, sest:

-

hageja sai 29. novembri 2015 laevareisi tühistamisest teada samal päeval ja pidi sellest

kostjat teavitama;

-

hageja ei tegutsenud piisavalt hoolsalt broneerides kostja tellimusel pileti

1. detsembri 2015 väljuvale laevale;

-

hageja on kostja vastunõuet enne kohtumenetlust tunnistanud.

7.3. Lisaks sisaldab kaebus menetluslikke etteheiteid maakohtule seoses hageja hilinenud

taotluste rahuldamise ja hilinenult esitatud e-kirja ebaõige hindamise, tunnistaja ütluste ja kostja

seletuse ebaõige hindamise või hindamata jätmise ja võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmise, aga sisuliselt hindamata jätmisega.

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb hagi rahuldamise osas jätta

TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, aga ringkonnakohus täiendab resolutsiooni otsustusega

hagi tagamise abinõude kehtimajäämise kohta. Osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Kostja ei saavuta kaebusega oma

eesmärki maakohtu otsuse muutmiseks ja kannab apellatsioonimenetluse kulud.

10. TsMS § 442 lg 5 sätestab mh, et otsusega lahendab kohus seni veel lahendamata taotlused.

Käesolevas asjas on lahendamata hageja taotlus apellatsioonivastuse lisana esitatud

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja kostja taotlus võtta toimikusse tema

22. märtsi 2018 menetlusdokumendi lisana esitatud e-kirjade väljatrükid.

10.1. Vastavalt TsMS § 652 lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus maakohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab varem hindamata tõendeid üksnes juhul, kui neid ei saanud varem esitada

kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh kui

asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist

maakohtus. TsMS § 652 lg 4 esimene lause sätestab, et uue asjaolu ja tõendi esitamise

lubatavust peab pool põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.

Hageja põhjendas tõendi hilist esitamist viitega vaidlustatud otsuse p-le 7, milles maakohus

sisuliselt heitis hagejale ette, et hageja tõendist ei nähtu, millise küsimusega ta DFDS poole

pöördus. Samas ei ole hageja selgitanud ega põhjendatud, miks ta ei esitanud kohe kohtule koos

vastusega ka oma pöördumist. Kohus ei pea poolele selgitama, milliste tõenditega oma väiteid

tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik).

Seega oli hageja enda valik esitada üksnes DFDS vastus ilma eelneva päringuta. See tähendab

omakorda, et hageja taotlus praegu uue tõendi esitamiseks on sisuliselt põhjendamata.

Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus

selle TsMS § 652 lg 4 teise lause alusel tähelepanuta, v.a juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja

5 (7)

õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole hageja vastusele lisatud tõend asja lahendamiseks vajalik.

Neil kaalutlustel jääb hageja taotlus rahuldamata.

10.2. Kostja esitas koos 22. märtsi 2018 menetlusdokumendiga väljatrükid poolte kirja-

vahetusest kompromissi sõlmimise teemal. Ringkonnakohus saab võtta need toimikusse poolte

läbirääkimisi kajastavate dokumentidena, aga ei käsitle neid dokumentaalsete tõenditena.

11. Maakohus tuvastas õigesti poolte õigussuhte kvalifitseerimiseks vajalikud asjaolud, aga

tegi neist väära õigusliku järelduse, et pooled sõlmisid agendilepingu.

11.1. VÕS § 670 lg 1 esimene lause sätestab, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise

isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid

käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. VÕS § 670 lg 2 kohaselt tegutseb agent iseseisvalt, kui

tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg.

11.2. Maksekäsu kiirmenetluse avalduses märkis hageja, et ta osutas praamiveo teenust (I kd

tl 4). Esialgses hagiavalduses märkis hageja tema osutatud teenuse kirjelduseks, et ta kindlustas

piletid parvlaevale (I kd tl 54–58, 61–63). Esimeses täpsustuses selgitas hageja, et ta kohustus

ostma piletid parvlaevale erinevatelt operaatoritelt, aga kostja pidi tasuma piletite ja teenuse

eest (I kd tl 68–71). Teises täpsustuses tõi hageja esile, et arved esitati veoteenuse eest, samuti

tugines hageja sellele, et veoteenus on osutatud, ja nõudis raha teostatud vedude eest (I kd tl 6–

90). Kokkuvõtvalt on hageja tuginenud nii väitele, et ta vahendas pileteid, kui ka sellele, et ta

osutas transporditeenust mereveol.

11.3. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja arved ja tellimislehed. Arvetel (I kd tl 28–31,

91–94) on teenuseks märgitud „Ferry service“, mis tähendab samuti laeva- või praamiveo

teenust. Ingliskeelsetel tellimislehtedel (I kd tl 32–43, 96–107) on hageja tähistatud kui

„carrier“, mis õigusterminoloogias tähendab tavaliselt vedajat; leedukeelsetel tellimustel (I kd

tl 48–51, 108–111) aga „vežėjas“, mille tähendus veebisõnastike järgi on transpordiettevõte,

vedaja või ekspediitor. Kuigi tellimislehed on võõrkeelsed, siis nähtub neist, et kostja määras

veetava auto ja selle parameetrid, samuti vedamise aja ja marsruudi. Seetõttu ei iseloomusta

hageja tegevust kostja tellimuste täitmisel agendilepingule omane iseseisvus.

11.4. Vaatamata hageja mõneti vastuolulistele väidetele tuvastas maakohus õigesti, et hageja

osutas kostjale laevapiletite broneerimise teenust. Kumbki pool ei väida, et hageja oleks

opereerinud laevu, mis kostja autosid vedasid või pidid vedama, samuti ei ole pooled toonud

esile muid asjaolusid, mis viitaks mereveoteenuse osutamisele ehk lastiveolepingu sõlmimisele

kaubandusliku meresõidu seaduse § 4 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole kaebuses ka vaidlustanud

maakohtu tuvastatut, et laevaveoteenust osutas DFDS.

11.5. Hageja teenus kostja tellimuste alusel piletite vahendamisel tuleb kvalifitseerida

käsundiks VÕS § 619 tähenduses. Osutatav teenus oli laevapileti broneerimine, st mereveo-

teenuse osutamise lepingu sõlmimine kostja nimel. Sellisel juhul võis vastavalt poolte kokku-

leppele hageja nõutav tasu koosneda kas ainult vahendustasust või ka koos sellega veotasust,

aga sellegi poolest jäi hageja lepingujärgseks kohustuseks nende toimingute tegemine, mis

võimaldasid kostjal hiljem soovitud reisile registreeruda. Kostja ei ole menetluses väitnud, et

hageja arved sisaldaks selliseid tasunõudeid, milles pooled kokku ei leppinud.

11.6. Käsunduslepingu puhul tuleneb hageja hoolsuskohustus VÕS §-st 620 ja teatamis-

kohustus § 624 lg-st 1. Kuigi maakohus sisustas hoolsuskohustust VÕS § 673 lg 1 kaudu, siis

ei muuda see maakohtu põhjendust sisuliselt ebaõigeks, vastav normiviide tuleb asendada

viitega VÕS § 620 lg-tele 1 ja 2. Käsundisaajale ei näe seadus ette kõrgemat hoolsus- ega

teatamisstandardit võrreldes agendiga.

11.7. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 kõrval VÕS § 619.

6 (7)

12. Ülejäänud osas ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, et hageja täitis kohaselt oma lepingulised

kohustused ja tal on õigus nõuda kostjalt tasu, samuti ka selle kohta, et hageja ei rikkunud

lepingut, st kostja kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Juhindudes

TsMS § 654 lg-st 6 ringkonnakohus maakohtu põhjendusi ei korda.

13. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.1. Kaebuse materiaalõigusliku väite järgi jättis maakohus vääralt kohaldamata VÕS § 673

lg 1 ja § 624. See väide ei ole põhjendatud.

Kui hageja kohustus käsundisaajana oli broneerida kostja soovitud reisile piletid, siis ei olnud

sellega hõlmatud tegevused ja toimingud pärast piletite kostjale kättesaadavaks tegemist.

Pooled ei vaidle selle üle, et ka kostja vastunõude alusena nimetatud kahe reisi puhul olid kostja

autojuhil olemas piletid laevale pääsemiseks ja tal oli võimalik teha laevale pääsemisele

eelnevad protseduurid (nn check-in).

Vastavalt eespool p-s 11.6 märgitule tuleb hoolsuskohustust hinnata VÕS § 620 alusel.

Käsundisaaja hoolsus VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 järgi piirdub samuti üksnes nende toimingutega,

mis on vajalikud käsunduslepingu esemeks oleva teenuse osutamiseks. VÕS § 186 p 1 sätestab,

et võlasuhe lõpeb kohase täitmisega. Käsundisaaja suhtes oleks äärmiselt ebamõistlik ja

koormav, kui ta peaks tegelema hoolsuskohustuse täitmisega veel pärast võlasuhte lõppemist,

st pärast kohast täitmist. Sarnaselt tuleneb VÕS § 624 lg 1 mõttest, et ka teatamiskohustus lõpeb

koos kohustuse täitmisega, sest käsundisaaja ei pea enam arvestama hiljem saabuvate uute

juhistega.

13.2. Kaebuse asjaolusid käsitlevad väited ei võimalda samuti kaebuse rahuldamist.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja lepinguline kohustus oli broneerida laeva-

piletid kostja soovitud reisidele. Selle kohustuse hageja täitis. Seega ei pidanud hageja enam

astuma samme selleks, et veenduda kostja auto jõudmises laevale või tegeliku veo toimumises.

Järelikult ei oma tähtsust, kas ja millal hageja teadis või pidi teadma tegeliku veo takistustest.

Kostja juhatuse liikme seletustest 20. novembri 2017 istungil (II kd tl 165–167) ei saa teha

kostja soovitud järeldust, et hageja oli varem nõustunud kostjale kahju hüvitama. Sellist seletust

kostja seaduslik esitaja ei andnud. Pigem nähtub seletusest, et hageja nõudis kostjalt tasumist.

Tunnistaja A. T küll ütles, et hageja esindaja oli lubanud kahju korvamist ja viidanud selle

DFDS-lt sissenõudmise võimalusele, aga samas ütles tunnistaja ka seda, et alles hiljem toimus

suhtlus poolte juhatuste tasandil (II kd tl 169–171). Järelikult ei ole kokkuvõttes põhjendatud

kostja etteheide, et maakohus pidanuks eelviidatud seletust ja ütlusi analüüsides tuvastama

hagejapoolse nõude tunnustamise.

13.3. Kostja menetluslikud etteheited maakohtule ei ole põhjendatud.

Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust võttes vastu hageja hilinenult esitatud tõendid

(sh DFDS vastuse). Hageja esitas tõendid 24. novembril 2017. Päras seda kuupäeva esitas

kostja 11. detsembril 2017 kohtukõne kirjalikud seisukohad ja 19. detsembril 2017 vastuväiteid

menetluskuludele. Maakohus tegi otsuse avalikult teatavaks 11. jaanuaril 2018, st ca 50 päeva

pärast hageja tõendite esitamist. Kostjal oli piisavalt aega esitada vastuväiteid ja -tõendeid. Kui

kohus otsustab menetleda poole hilinenud taotlust mh põhjusel, et see ei too kaasa menetluse

viibimist, siis on see kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul ei saa

sekkuda (vrd Riigikohtu 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p 14).

Samuti ei ole kostja põhjendanud, kuidas saanuks kirjeldatud rikkumine tuua kaasa ebaõige

kohtulahendi. Vaidlusalune tõend käsitleb väidet, kas ja millal teatas DFDS hagejale laeva

hilinemisest, aga nagu tuleneb eelnevatest p-dest 13.1 ja 13.2, ei oma see tähtsust.

7 (7)

Kostja ei ole ka põhjendanud, kuidas mõjutas tema arvates asja lahendamist võõrkeelsete

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmine ja hindamata jätmine. Kõnealuse puuduse sai

ringkonnakohus siiski eespool p-s 11.3 kõrvaldada.

14. Sõltumata kaebuse väidetest tuleb maakohtu otsust täiendada otsustusega hagi tagamise

abinõude kehtimajäämise kohta.

TsMS § 442 lg 5 esimese lause näeb mh ette, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. Seda tuleb teha ka juhul, kui hagi tagamine jääb TsMS

§ 445 lg 2 alusel kehtima otsuse täitmist tagava abinõuna (vt nt Riigikohtu 23. oktoobri 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 43).

Tartu Maakohtu 21. oktoobri ja 3. novembri 2016 määrused hagi tagamise kohta on jõustunud.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud jätta hagi tagamise abinõud tervikuna kehtima

otsuse täitmise tagamiseks.

15. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab kostja TsMS § 171 lg 1 alusel mõlema poole

menetluskulud ringkonnakohus. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib kohus

otsuse resolutsioonis kulude jaotuse maa- ja ringkonnakohtus. Praegune kulude jaotus hõlmab

asja sisulise lahendamise kulusid, sest Tartu Ringkonnakohus on 13. märtsi 2017 määruses juba

otsustanud määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kuna ka need kulud jäid kostja kanda, siis

kokkuvõttes kannab kostja kõik menetluskulud.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja menetluslik käitumine või jäik positsioon

läbirääkimistel võiks anda alust kulusid jaotada maakohtust ja eeltoodust erinevalt. Hageja nõue

oli tervikuna põhjendatud ja kostja keeldus selle tasumisest kohtueelselt, samuti vaidles kostja

vastu makseettepanekule. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita hagi esitamist ja vastavate

kulude hüvitamise nõudmist.

Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 174 lg-le 4. Selle käigus saab

maakohus hinnata, kas hageja kulud olid kõik vajalikud ja põhjendatud, sh võtta arvesse hageja

vastuolulisi avaldusi asjaolude kohta vastavalt eespool p-s 11.2 märgitule.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm