2-17-7226/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-7226

Tsiviilasi

XX hagi Y OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja

kantud kulutuste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX

Kostja: Y OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants

Nõmmik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 9. jaanuari 2018 määrus tühistada ja saata asi menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

XX (hageja, töötaja) esitas 20. veebruaril 2017 Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni

töövaidluskomisjonile (edaspidi „TVK“) avalduse Y OÜ (kostja, tööandja) vastu saamata

jäänud töötasu ja kantud kulutuste nõudes. TVK lahendas avalduse töövaidlusasjana nr 4-

1/368/17.

TVK rahuldas 4. aprilli 2017 otsusega avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

töötasu perioodi oktoober 2016 – jaanuar 2017 eest 4 095 eurot ja töölähetuse sõidukulude

hüvitise 293 eurot.

Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas Pärnu Maakohtule 5. mail 2017 avalduse vaadata

töövaidlusasjas esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina läbi.

Maakohus võttis 17. mai 2017 määrusega kostja taotluse alusel menetlusse hageja esitatud

avalduse TVK-le. Ühtlasi kohustas kohus hagejat esitama hagiavalduse.

Hageja esitas 31. mail 2017 maakohtule hagi kostja vastu saamata jäänud töötasu perioodi

19. oktoober 2016 – 13. jaanuar 2017 eest 4 095 euro ja kantud kulutuste 293 euro nõudes.

Kostja leidis, et hagiavaldus on esitatud hilinemisega ja palus jätta hagi läbi vaatamata.

2 (3)

Maakohus jättis 17. novembri 2017 määrusega kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata. Ühtlasi selgitas kohus hagejale kohustust tõendada nõude aluseks olevaid

asjaolusid.

Hageja esitas 5. jaanuaril 2018 hagi täpsustuse, milles tõi välja, milliste tõenditega ta oma nõuet

tõendab.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus jättis 9. jaanuari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg 2 alusel põhjendusega, et kohtu osundatud

puudused on kõrvaldamata.

Maakohtu 17. novembri 2017 määrus hagi esitamisel nõude aluseks olevate asjaolude

täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks on täitmata. Tõenditest on hageja esitanud

küll võimalikud tunnistajate nimed, kuid on selgitamata, millise asjas tähtsust omava asjaolu

tõendamiseks ta tunnistaja ülekuulamist soovib.

MÄÄRUSKAEBUS

Hageja esitas vaidlustatud määruse peale 12. jaanuaril 2018 määruskaebuse, milles palub

tema hagi sisuliselt läbi vaadata. Hageja märgib, et kõik tõendid on olemas töövaidluskomisjoni

toimikus.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 28. märtsi 2018 kirjaga

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 2. aprillil 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning

§ 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.

Määruskaebus tuleb rahuldada.

Maakohus tugines vaidlustatud määruses üksnes TsMS § 340¹ lg-le 2, kuid see on üldnorm,

mis üksi ei anna piisavat alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Vastav alus tuleneb erisättest, mis

näeb ette hagiavalduse menetlemise eeldused. Nii tuleb hagi läbivaatamata jätmisel tugineda

TsMS §-le 423 või selle kolmanda lõike järgi mõnele muule normile, mis võimaldab sisulise

menetlustakistuse tõttu hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus ei ole aga vaidlustatud määruses

märkinud, miks ta leiab, et hagi on valesti menetlusse võetud.

Maakohus tugineb vaid sellele, et hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud

ega nende tõendamiseks piisavalt tõendeid esitanud. Ekslik on maakohtu arusaam, et haginõude

puuduliku tõendamise korral saab hagi jätta läbi vaatamata. Asja läbivaatamise võimalikkuse

üle otsustamisel ei saa kohus tõendeid hinnata.

TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 4¹ järgi on maakohtu ülesanne eelmenetluse läbiviimisel

menetlusosaliste nõuete, faktiliste ja õiguslike väidete, neid kinnitavate tõendite ning asja

lahendamisele kohaldatava õiguse väljaselgitamine. Kui menetlusosaliste esile toodu jääb

kohtule arusaamatuks, saab kohus täita nimetatud ülesandeid ka korraldaval eelistungil (TsMS

§ 398 lg 1). Sel viisil saab maakohus välja selgitada, millistele asjaoludele hageja tugineb, kas

nende üle on vaidlust ja kuidas hageja vajadusel oma väiteid tõendab.

Seega on ennatlik jätta hagi läbi vaatamata põhjendusel, et hageja pole nõude tõendamiseks

esitanud piisavalt tõendeid.

3 (3)

Ringkonnkohus selgitab, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte

nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse

lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus (vt Riigikohtu 1. veebruari 2007 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06, p 10). Samuti väljendub töötaja kui nõrgema poole kaitse

kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem

tõendamiskoormus (vt nt Riigikohtu 20. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10,

p-d 14-17; 16. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07, p 12).

Tööandjal on töösuhte ja selle alusel tehtud töö dokumenteerimise kohustus. Seetõttu on küsitav,

kas töötajale saab töövaidluses üldse panna esmast tõendamiskoormist asjaolude osas, mille

kohta dokumentide vormistamine ja säilitamine on tööandja kohustus. Kui tööandja keeldub

esitamast dokumente, mis tal seadusest tulenevalt peavad olemas olema, siis saab kohus

kaaluda töötaja väite tõendatuks lugemist TsMS § 284 alusel.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult hagi TsMS § 340¹ lg 2 alusel läbi

vaatamata ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada

määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm