3-18-293/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-18-293

Otsuse kuupäev

12. aprill 2018

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X-i kaebus Viru Vangla poolt 24. novembril 2017 kinnitatud

„Kinnipeetava individuaalse täitmiskava“ tühistamiseks hariduse

omandamist puudutavas osas ning asja uueks otsustamiseks

ettekirjutuse tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja

Asja läbivaatamine

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. mail 2018.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-293

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav X (kaebaja) esitas 18. juulil 2017 Viru Vanglale taotluse, milles

palus uue individuaalse täitmiskava koostamisel lisada sinna keskhariduse omandamine

2017/2018 õppeaastal.

2. Viru Vangla jättis 17. augusti 2017. a otsusega nr 6-10/24192-2 kinnipeetava taotluse

rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 28. detsembril 2017 Viru Vanglale vaide, milles soovis tunnistada kehtetuks

24. novembril 2017 kinnitatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava“ (ITK) osas, milles

jäeti välja võimalus omandada keskharidus ning soovib ettekirjutuse tegemist asja uueks

otsustamiseks.

4. Viru Vangla 16. jaanuari 2018. a vaideotsusega nr 6-12/707-2 jäeti vaie täies ulatuses

rahuldamata. Kaebajale 18. oktoobril 2017 koostatud riskihindamisest nähtub, et tal ei ole

haridusega seonduvat riski. Varasemas riskihindamises oli planeeritud keskhariduse

omandamine, kuid uue kuriteo risk ja ohtlikkus seoses haridusega puudus, mistõttu eemaldati

aastal 2015 keskhariduse omandamise märge täitmiskavast. Kinnipeetava puhul, kellel

puudub kuriteo korduvuse risk seoses haridusega, otsustab vangla VangS § 16 lg 1 p 4 alusel,

kas isikul on hariduse omandamise vajadus. Kaebajal on hinnatud uue kuriteo toimepanemise

riskiks töö ja majanduslik toimetulek, sest toimepandud kuriteod on seotud majandusliku kasu

saamisega. Kaebaja ei ole seni vanglas tööle asunud. Uue kuriteo korduva riski

vähendamiseks seoses töötamise ja majandusliku toimetulekuga on vajalik kaebajal tööle

asuda.

5. Kaebaja esitas 5. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb 24. novembri

2017. a ITK tühistamist osas, millega jäeti välja võimalus omandada keskharidus ning teha

ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Kaebaja lõpetas 2011. aastal 11. klassi ning asus 2013. aastal õppima 12. klassis, kuid

keskkool jäi vanglasse paigutamise tõttu lõpetamata. 2014. aasta ITK-s oli ette nähtud

gümnaasiumi lõpetamine, kuid alates 2015. aastast seda märget enam ei ole. Kaebaja soovib

jätkuvalt omandada vanglas haridust ning lõpetada keskkooli. Aastatel 2015-2017 on kaebaja

korduvalt avaldunud soovi gümnaasium lõpetada ning esitanud kaebusi ITK-de peale, kuid

need kaebused on jäänud kohtus rahuldamata või on tagastatud.

5.2. Õigus haridusele on põhiõigus, mida vangla ei ole kaebajale põhjendamatult taganud.

5.3. VangS §-d 35-36 näevad vanglale ette kohustuse võimaldada kinnipeetavale hariduse

omandamine, kui kinnipeetav on selleks soovi avaldanud ning vastab konkreetse

haridustaseme omandamiseks kehtestatud eeldustele.

5.4. Kaebaja arvates on vastustaja teinud kaalutlusvea, jättes ta ilma võimalusest keskhariduse

omandamist jätkata ning ITK on selles osas õigusvastane. Kaebaja eesmärgiks on asuda edasi

õppima kõrgkoolis, tõstes seeläbi oma konkurentsivõimet tööturul, mis võimaldab kaebajal

elada õiguskuulekalt ja teenida elatist. Keskhariduse omandamine täidab kaebaja puhul

vangistuse täideviimise eesmärke efektiivsemalt kui koristajana töötamine vangla

majandustöödel. Hariduse omandamise võimaldamine ja kinnipeetava tööga hõivamine on

võrdse tähtsusega. Arvestades töö iseloomu ei kanna majandustöödel osalemine tööharjumuse

kujundamise eesmärki ega ole hariduse omandamisest prioriteetsem. Vangla seab

põhjendamatuid takistusi hariduse omandamisele. Kaebaja on varasemalt teinud

vähetasustatud tööd, enda kvalifikatsiooni tõstmiseks on hariduse omandamine

majandustöödel osalemisest tähtsam.

3-18-293

5.5. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja käsi valutab tugevalt ega võimalda majandustöid teha.

Töövõime vähenemist kinnitab ka kaebaja raviarsti epikriis. Vangla arsti hinnangul on aga

kaebaja võimeline majandustöid tegema. Arstide hinnangud on vastuolulised, kuid vangla

keeldub ekspertiisi tegemisest. Kuna kaebaja ei usalda vangla arsti hinnangut, siis on ta seni

majandustööde tegemisest keeldunud.

6. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on

kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Vangla hinnangul ei ole see, et VangS § 35 lg 2 kohaselt peab keskhariduse omandamine

olema ette nähtud ITK-s, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Põhiseaduse §-s 37 lg 1

kohaselt on igaühel õigus haridusele. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga

põhiõigusega ning seda võib piirata mistahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus.

VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangla peab oma tegevuse suunama

eelkõige nende eesmärkide saavutamisele ning selleks vajalikud tegevused konkreetse

kinnipeetava puhul nähakse ette ITK-s. Kohtupraktikas on tunnustatud vangla laia

kaalumisruumi ITK sisustamisel, kusjuures hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste

resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees. Kinnipeetava õigust haridusele on piiratud

seadusega vangistuse eesmärkide saavutamise huvides ning see piirang on põhiseadusega

kooskõlas.

6.2. Täitmiskava koostamise protsess koosneb kinnipeetava kriminogeensete riskide

hindamisest (edaspidi riskihindamine), ITK koostamisest, selle kinnitamisest ning

kinnipeetavale tutvustamisest. Riskihindamisel selgitatakse välja tegurid, mis on põhjustanud

süüdi mõistetud isiku kuritegeliku käitumise. Tegurite selgitamine võimaldab

taasühiskonnastavate tegevuste kaudu muuta süüdimõistetu hoiakuid ja käitumist, et ta ei

paneks enam toime uut kuritegu. Riskihindamise eesmärk on aidata ametnikel teha mõistlikke

ja põhjendatud otsuseid taasühiskonnastavas töös süüdimõistetutega. Efektiivne ja kasulik

riskihindamisvahend peab võimaldama määrata uue kuriteo tõenäosust kindla perioodi

jooksul, süüdimõistetu ohutaset ning millal ta ohtlik on, andma ülevaate kriminogeensetest

vajadustest ja sekkumistegevustest nende maandamiseks ning süüdimõistetu motivatsioonist

end muuta. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused.

6.3. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivaldsete kuritegude eest.

Riskihindamisest nähtub, et kaebajal ei ole keskhariduse puudumisega seonduvat riski.

Kaebajal on riskina hinnatud töö ja majanduslik toimetulek. Nende kinnipeetavate puhul,

kellel puudub keskharidus ja/või kutseharidus, arvestab vangla kõiki kinnipeetavaga seotud

asjaolusid ja otsustab, millal on mõistlik isik keskkooli või kutsekooli õppima suunata.

Kaebaja toime pandud kuriteod on seotud majandusliku kasu saamisega, mistõttu kaebaja

suhtes koostatud riskihindamise alusel seadis vangla kaebaja puhul prioriteediks töötamise.

Kaebajal tuleb säilitada tööharjumus ja tööoskused. Lisaks peab vangla tegelema kinnipeetava

subkultuuriliste hoiakute muutmisega. Vangla pidas otstarbekaks hõivata kaebajat vanglas

tööga, kuid kinnipeetav keeldub süstemaatiliselt mõjuva põhjuseta majandustöödest. Väide, et

kinnipeetava tervislik seisund ei võimalda tööd teha, on otsitud ja põhjendamata. Viru Vangla

tervishoiutöötajad on hinnanud kaebaja tervist ja leidnud, et isik on võimeline tegema

majandustöid. 2017. aastal on kinnipeetavat mitu korda distsiplinaarkorras karistatud

põhjendamatu tööle asumisest keeldumise eest. Kinnipeetava selline põhimõtteline tööst

keeldumine kinnitab tema subkultuurilisi hoiakuid.

6.4. Parem haridus ei taga kinnipeetava õiguskuulekat käitumist vabaduses, kui kinnipeetava

subkultuurilised hoiakud ei ole muutunud. Subkultuuriliste hoiakutega kinnipeetavate

motivatsioon haridus omandada on pigem seotud majandustöö tegemise kohustusest

vabastamisega, mitte sooviga hariduse omandamise läbi vabaduses enda

3-18-293

toimetulekuvõimalusi parandada. Üks subkultuuriliste hoiakute ilminguid võib olla, et

kinnipeetav on valiv töö suhtes, mida ta on nõus vanglas tegema. Arvestada tuleb sellega, et

keskhariduse omandamine vabastab VangS § 37 lg 2 p 2 alusel kinnipeetava töökohustusest.

Seetõttu ei pidanud vastustaja võimalikuks olukorras, kus vangla pidas kaebaja huvides

esmatähtsaks töötamist, võimaldada samal ajal kaebajal keskharidust omandada.

6.5. Vastustaja ei vaidle vastu, et 29. septembril 2014 kinnitatud täitmiskavast nähtub, et

kaebajale oli planeeritud hariduse omandamine. Vastustaja märgib, et Tartu Halduskohus on

kohtuasja nr 3-15-2810 raames hinnanud seda, kas kehtiva ITK võis muuta õigusvastaseks

asjaolu, et varasemas ITK-s oli kaebajale üldkeskhariduse omandamine ette nähtud. Tartu

Halduskohtu 25. aprilli 2016. a kohtuotsusega nr 3-15-2810 ei tuvastatud ITK õigusvastasust.

Nimetatud otsus on jõustunud.

7. Kaebaja esitas 27. märtsil 2018 kaebuse täienduse, milles selgitab, et Tartu

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on 16. oktoobri 2017. a määruses asjas nr 1-13-8065

märkinud, et vangla kasutatud riskihindamise metoodika ja riskiprotsentide suuruse

kujunemine ei ole selge ning protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele

on juriidiliselt kasutu. Kaebaja hinnangul on riskihindamise metoodika puudulik ja kohati

ebamõistlik ning seda ei ole kinnipeetava hariduse omandamise vajaduse hindamisel

otstarbekas arvesse võtta. Vastustaja hinnang hariduse omandamise motivatsiooni kohta on

asjakohatu. Vanglal on võimalik isikut rakendada majandustöödele koolivaheaegadel, samuti

on vanglal võimalik varem mõistetud distsiplinaarkaristused pöörata täitmisele ka hariduse

omandamise ajal. Seega ei oleks kaebajal võimalik vältida vastustust majandustööde tegemata

jätmise eest ajal, kui ta omandab haridust. Ebaõige on vangla seisukoht, et kaebaja keeldub

mõjuva põhjuseta majandustööde tegemisest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Viru Vangla koostas kaebajale uue riskihindamise ankeedi, millest ei nähtu haridusega

seonduvaid riske. Sellele dokumendile tuginedes kinnitas Viru Vangla 24. novembril 2017

kaebajale individuaalse täitmiskava, milles ei näinud sarnaselt eelmiste aastate ITK-dele

üldkeskhariduse omandamist isikule ette. Vanglale esitatud vaides vaidlustas kaebaja üksnes

ITK-d, mitte vangla 17. augusti 2017. a otsust (tl 86), millega vangla jättis rahuldamata

kaebaja taotluse uue ITK kehtestamisel lisada sinna keskhariduse omandamist võimaldav

märge.

9. VangS § 16 lg 1 p 4 kohaselt nähakse kinnipeetavale koostatavas individuaalses

täitmiskavas muu hulgas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase

enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. VangS § 35 lg 2 esimese

lause kohaselt võimaldatakse põhihariduse omandanud kinnipeetavale üldkeskhariduse

omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette

nähtud. Kohtupraktika kohaselt ei ole üldjuhul ITK iseseisvalt vaidlustatav, sest tegemist on

programmilise dokumendiga, mille koostamise eesmärgiks ei ole üldjuhul kinnipeetava

õiguste ja kohustuste reguleerimine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-95-09 ja Tartu Halduskohtu 7. veebruari 2018. a määrus haldusasjas nr 3-

18-111, p 8). Erandina võib ITK mõni osa aga vastata sisult haldusakti tunnustele.

Kohtupraktikas on hariduse omandamise märke puudumist ITK-s käsitletud haldusaktina, sest

VangS § 35 lg-st 2 tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust vanglas keskharidust omandada, kui

vastav märge ITK-s puudub (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12

ning 19. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36). Kuna kaebaja subjektiivseid

3-18-293

õiguseid võib rikkuda kehtestatud ITK osa, milles hariduse omandamist ette ei nähtud, siis on

kaebaja esitatud tühistamis- ja kohustamisnõue lubatavad ja asjakohased.

10. Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus (Riigikohtu

halduskolleegiumi 3. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-31-12, p 12). Kaebajale on

individuaalse täitmiskava kohaselt riskide maandamise tegevustena ette nähtud tööharjumuse

kujundamiseks ja kindla toimetuleku tagamiseks tööle asumine. Seadusandja on VangS § 6

lg-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks näinud töötamist ja hariduse omandamist võrdse

tähtsusega kohtlemisabinõudena. Mõlema tegevuse eesmärgiks on suurendada kinnipeetava

iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist ja aidata seeläbi kaasa

vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Hariduse omandamine ei ole prioriteetne

teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees ning vanglal on lai kaalumisruum ITK

sisustamisel ning riskide maandamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. oktoobri 2015. a

otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36).

11. HMS § 4 lg 1 ja 2 järgi on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda

otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ning kaalutlusõigust tuleb teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades

olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

12. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale 2014. aastal koostatud ITK sisaldas märget

keskhariduse omandamise võimaluse kohta ning alates 2015. aastast vastav märge ITK-des

puudub. Kaebaja on ka varem väljendanud tahet omandada keskharidus (lõpetada 12. klass),

kuid vangla on sellest keeldunud ning varasemad kaebused on kohtumenetluses jäetud

rahuldamata või tagastatud (vt Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-15-2810

ning 18. oktoobri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1916).

13. Kohus leiab, et vastustaja välja toodud kaalutlused, miks kaebaja puhul on eelistatud

õppimisele töötamist, on asjakohased ja piisavad ning vastustaja ei ole kaalutlusvigu teinud.

Vastustaja ei ole kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud sobimatutest või ebaõigetest

kaalutlustest.

14. Vangla on põhjendanud üldkeskhariduse omandamise kohta märke tegemata jätmist

asjaoluga, et riskihindamise tulemusena ei ole kaebajal haridusega seonduvat riski, sest uue

kuriteo toimepanemise oht seoses haridusega puudub. Kohtul ei ole alust selle hinnangu

õigsuses kahelda. Kohus tutvus riskihindamise ankeedis (tl-d 24-48) kajastatud andmetega

ning nõustub vastustajaga, et hariduse omandamine ei ole vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamiseks kaebaja puhul primaarne.

15. Hariduse omandamise kõrval on uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks olulisem

kaebajal tööharjumuse kujundamine. Vanglas töötamine on kinnipeetava jaoks olulise

tähendusega ja aitab kaasa õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Kaebajal tuleb saavutada

ja säilitada tööharjumused ja tööoskused. Riskihindamise ankeedis kajastatud andmed kaebaja

suhtumisest töö tegemisse ning süstemaatiline tööle asumisest keeldumine kinnitab tema

subkultuurilisi hoiakuid. Kohtule esitatud distsiplinaarkaristuste väljavõtted (vt tl-d 49-76)

ning kohtuinfosüsteemi andmed kinnitavad, et kaebaja on aastal 2017 järjepidevalt keeldunud

põhjendamatult majandustöödel osalemisest ega ole allunud vanglaametnike korraldustele.

3-18-293

16. Kohus ei hinda selle asja lahendamisel kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste

õiguspärasust, sh isiku tervislikku seisundit, sest see pole selle asja vaidluse esemeks.

Distsiplinaarkaristused on kehtivad, kuigi osa distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest

on kohtus vaidlustatud ning kohtumenetlus nendes pooleli (nt haldusasjad nr 3-17-902, 3-17-

2092, 3-18-255). Kuna vastustaja vastuses märgitud käskkirjad on hetkel kehtivad, arvestab

kohus asjaoluga, et kaebaja on korduvalt põhjendamatult keeldunud majandustöödel

osalemisest ning teda on selle eest korduvalt distsiplinaarkorras raskeima karistusega

karistatud (45 päeva kartserit). Sellest nähtub, et kaebaja ei täida süstemaatiliselt

majandustöödel osalemise kohustust. Sellises olukorras on vangla põhjendatult

kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud nimetatud asjaoluga. Nimetatud asjaolud viitavad muu

hulgas sellele, et kaebaja tahe õppida võib olla kantud peaasjalikult eesmärgist vältida

töökohustust, sest VangS § 34 lg 5 ja § 37 lg 2 p 2 kohaselt vabastab keskhariduse

omandamine kinnipeetava töökohustusest töö tegemise ajal. Kaebaja ei saa aga eeldada, et

distsiplinaarsüütegude toimepanemise kaudu saavutab ta õiguse asuda omandama

üldkeskharidust ning et ITK-sse tehakse vastav märge. Vastupidi, süstemaatilisest tööle

asumise korralduste täitmata jätmisest nähtub isiku selge tahe mitte alluda vanglaametnike

korraldustele ning majandustöid teha. Sellises olukorras on isiku jätkuv tööle suunamine

õppimise võimaldamise asemel põhjendatud. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kaebaja

vabaneb eelduslikult vanglast 2018. aasta detsembris ning isiku vabanemise aega arvestades

on tööharjumuse kujundamine uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks asjakohane

kohtlemisabinõu.

17. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kinnipeetava hariduse omandamise vajaduse

hindamisel ei ole riskihindamise tulemusi otstarbekas arvesse võtta. Justiitsministri 14. mai

2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise

juhend“ (juhend) § 1 lg 2 p 2 kohaselt on ITK koostamise ja rakendamise üheks eesmärgiks

toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse,- töö- ja sotsiaalsete oskuste

täiendamise kaudu. Juhendi § 3 lg 1 kohaselt on täitmiskava koostamise aluseks kinnipeetava

riskihindamise tulemused ning lg-s 4 sätestatu järgi võetakse riskihindamisel arvesse

asjaolusid, mis võivad soodustada uue kuriteo toimepanemist ja analüüsitakse muuhulgas

kinnipeetavaga seotud erinevaid aspekte, s.h kuritegelikku käitumist, tööd ja haridust,

majanduslikku toimetulekut, hoiakuid, ohtlikkust jne. Seega lähtutakse ITK koostamisel

põhjendatult riskihindamise tulemustest ning tegemist ei ole asjakohatu dokumendiga.

18. Kohtul ei ole selles asjas alust riskihindamisel kasutatud metoodika usaldusväärsust

kahtluse alla seada. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi veenvat asjaolu, mis seaks kaebajast

lähtuvatele riskidele antud hinnangu ning nende maandamiseks määratud meetmete kohasuse

õiguspärasuse kahtluse alla. Kaebaja on leidnud, et riskihindamise ankeet ei ole usaldusväärne

dokument eelkõige seetõttu, et Tartu Ringkonnakohus on kriminaalasjas nr 1-13-8065

leidnud, et riskihinnangus sisalduv protsentuaalne hinnang uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusele on juriidiliselt kasutu. Nimetatud asjaolust ei tulene, et riskihindamise ankeet kui

dokumentaalne tõend oleks lubamatu ning sellele ei tohi ITK koostamisel tugineda. Vastupidi,

eelnimetatud õigusaktidest nähtuvalt on tegemist täitmiskava koostamisel ühe olulisema

dokumendiga. Riskihindamise ankeedile tuginemist ei välista ka kaebaja viidatud Tartu

Ringkonnakohtu määruses kriminaalasjas nr 1-13-8065 esitatud seisukohad. Esiteks ei ole

tegemist sarnase asjaga, sest nimetatud kriminaalasjas kontrollis kohus üksnes vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamise aluste esinemist ning selle raames uue kuriteo

toimepanemise tõenäosust. Ringkonnakohus ei nõustunud tolles asjas riskihinnangus

kajastatud uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendi arvutamise metoodikaga (Tartu

Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus nr 1-13-8065, p-d 24-25). Vangla ei ole

3-18-293

praeguses haldusasjas kaebaja ohtlikkusele ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusprotsendile määravas osas tuginenud. Seega pole tegemist võrreldava olukorraga.

Teiseks ei tulene nimetatud kohtulahendist, et riskihindamise ankeet oleks täies ulatus

ebausaldusväärne ning lubamatu tõend. Ringkonnakohus ei pidanud üksnes tolles asjas vangla

riskihinnangut isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lubatavaks. Ükski kaebaja esile

toodud asjaolu ei kinnita, et praeguses asjas esitatud riskihindamise ankeet sisaldaks

meelevaldseid hinnanguid ning et nimetatud dokument oleks seetõttu ebausaldusväärne.

19. Kuna vangla ei ole ITK koostamisel ja kehtestamisel käitunud õigusvastaselt tuleb

tühistamisnõue jätta rahuldamata. Kuna kaebaja kohta kehtestatud ITK ei näe hariduse

omandamist ette ning vangla tegevus ei ole õigusvastane, siis puudub alus ka

kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohustamisnõude

rahuldamiseks ei esine alust ka seetõttu, et vastustaja kaalutlusruum on praeguseks oluliselt

ahenenud. ITK kohaselt vabaneb kaebaja karistuse ärakandmisel vanglast detsembris 2018.

Arvestades isiku vabanemiseni jäävat aega ei oleks üldkeskhariduse omandamine selle aja

jooksul reaalne. Seega puuduks vastustajal ka asja uuesti otsustamisel ITK-sse

üldkeskhariduse omandamise kohta märke tegemiseks alus ning vastustaja peaks tegema

uuesti samasuguse otsuse, millega hariduse omandamise võimalust ITK-s ette ei näe.

20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et

menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb HKMS §

108 lg 1 alusel jätta kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud

ning kuludokumente ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider