2-17-11330/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-11330

Kohtuasi

Tallinna Hoiu-Laenuühistu avaldus Promark

OÜ täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Hoiu-Laenuühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood

11961369), esindaja Riho Siil

Puudutatud isik Promark OÜ (kustutatud,

registrikood 11396415)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2018 määrus ja saata asi uueks otsustamiseks

samale esimese astme kohtule.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Määruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Hoiu-Laenuühistu (avaldaja) esitas 26.07.2017 maakohtule avalduse Promark OÜ

(puudutatud isik) suhtes täiendava likvideerimise algatamiseks ja Raivo Piirla ühingu

likvideerijaks määramiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isik kustutati majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist 03.05.2017.

Avaldaja sai registrist kustutamisest teada 18.05.2017. Avaldajal oli puudutatud isiku vastu

kaks varalist nõuet krediidilepingute nr 160606441 ja 161031642 alusel, mis olid tagatud

kolme puudutatud isiku kinnisasjale seatud hüpoteegiga. Puudutatud isik ei täitnud

krediidilepingutest tulenevaid raha maksmise kohustusi korrektselt. Avalduse rahuldamine on

võimalik vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-le 2.

2. Tulenevalt kohtu 20.10.2017 määrusest, milles kohus andis avaldajale täiendava tähtaja

avalduselt puuduste kõrvaldamiseks, lisas avaldaja täiendava taotluse ja palus ennistada

seaduses sätestatud täiendav likvideerimise tähtaeg. Kuivõrd puudutatud isik täitis lepingut nr

160606441 korrektselt kuni 07.04.2017 ja leping nr 161031642 sõlmiti alles 06.04.2017, ei

olnud avaldajal põhjust kontrollida puudutatud isiku tegevust. Avaldaja sai ühingu

kustutamisest teada alles pärast puudutatud isiku juhatuse liikmega suhtlemist 18.05.2017.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja täiendava likvideerimismenetluse algatamata.

Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.

Vastavalt ÄS § 60 lg-le 3 võib registripidaja ühingu kustutada kuue kuu jooksul ÄS § 60 lg-s

2 nimetatud teate avaldamisest, kui ühing ei ole esitanud registripidajale majandusaasta

aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet

esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist. Pärast

ühingu registrist kustutamist võib vastavalt ÄS § 218 lgle 2 kohus sättes nimetatud eelduste

esinemisel huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade

likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Sellisel juhul tuleb võlausaldajal välja

tuua ka mõjuv põhjus, miks ta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata (ÄS §

218 lg 3), sest tähtaja ennistamine on võimalik vaid mõjuva põhjuse olemasolul (Riigikohtu

23.03.2005 otsus asjas nr 3-2-1-29-05).

Puudutatud isik kustutati äriregistrist 03.05.2017. Kusjuures kustutamishoiatus avaldati

väljaandes Ametlikud Teadaanded juba 12.09.2016. See, et avaldaja ei pidanud vajalikuks

puudutatud isiku tegevust jälgida ja seda ka uue krediidilepingu sõlmimisel 06.04.2017, ei

olnud käsitletav mõjuva põhjusena tähtaja ennistamiseks. Seda isegi olukorras, kus

puudutatud isik oli 06.06.2016 sõlmitud laenulepingu alusel tasumisele kuuluvaid osamakseid

regulaarselt tasunud. Tegu oli avaldaja äririskiga. Avaldaja tegevuse juhtimine ja korraldamine

on avaldaja juhatuse ülesanne, jättes selle tegemata, rikub juhatus hoolsuskohustust.

Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 6 alusel

avaldaja kanda.

Määruskaebus

4. Avaldaja palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega avaldus rahuldada ja

algatada puudutatud isiku täiendav likvideerimismenetlus. Maakohus rikkus lahendi tegemisel

menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.

Ettevõtte kustutamine olukorras, kus ühing ei ole registripidajale majandusaasta aruandeid

esitanud, on registripidaja õigus, mitte kohustus. Kustutamise eesmärk on kõrvaldada

mittetegutsevad ja varatud subjektid. Praegusel juhul ei olnud puudutatud isik varatu, sest ta

oli vähemalt kolme kinnisasja omanik. Seega ei olnud ühingu äriregistrist kustutamine

proportsionaalne meede majandusaasta aruande esitamata jätmise eest.

Praegusel juhul esines eeldus täiendavate likvideerimisabinõude kohaldamiseks ÄS § 218 lg 2

mõttes, sest nagu eelnevalt kirjeldatud, omas puudutatud isik kolme kinnisasja, mille

realiseerimisel likvideerimismenetluses oli võimalik rahuldada nii avaldaja kui likvideerija

nõuded. Samas, jättes likvideerimismenetluse algatamata, jäi avaldaja ilma igasugusest

võimalusest rahuldada oma nõue tagatiseks seatud hüpoteekide arvelt, sest hüpoteegiga

tagatud kinnistutel puudub sisuliselt omanik. Pealegi ei ole mõistlik olukord, kus käibel

olevatel kinnisasjadel puudub omanik.

Samuti esines mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks. Puudutatud isik tasus osamakseid vastavalt

maksegraafikule ja enne 06.04.2017 sõlmitud krediidilepingut kontrollis avaldaja puudutatud

isiku äriregistri b-kaarti, millel ei olnud märkusi likvideerimise või kustutamise kohta ning

notar ei tuvastanud puudusi puudutatud isiku õigusvõimes ja juhatuse liikme esindusõiguses.

Sõlmitud lepingutele ei kohaldunud tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamise kohustus

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) järgi, mis tingiks

sagedama ärisuhte seire. Võimalik, et ka puudutatud isiku juhatuse liige ei teadnud

kustutamishoiatusest. Pärast seda, kui sai selgeks, et puudutatud isiku juhatuse liige ei hakka

tegelema kustutamise tagasikutsumisega, esitas avaldaja kohtusse avalduse. Isegi kui leida, et

puudub alus ennistamiseks, võib kohus vastavalt TsMS §-le 602 omal algatusel likvideerija

määrata.

Kohtu viited avaldaja juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisele olid asjakohatud. Avaldaja on

oma tegevuses olnud hoolas ning laenuühistu üldkoosoleku otsusega määratud piirmäärast

suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub laenukomitee igakordse otsuse või

üldkoosoleku otsuse alusel.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas kaebuse lahendamiseks

ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normis rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu ning saata kohtuasi uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule

TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Esmalt selgitab ringkonnakohus, et ÄS § 218 lg 2 järgi võib kohus pärast ühingu registrist

kustutamist sellel jaotamata vara ilmnemise korral huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava

likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Säte

on kohaldatav eelkõige juhtumite puhul, kus ühingu suhtes on toimunud

likvideerimismenetlus ja ühing kustutatakse registrist, kuid pärast protsessi lõpetamist ilmneb,

et ühingul oli siiski rohkem vara kui likvideerimismenetluses kindlaks tehti. Iseenesest on

Riigikohus 28.03.2002 otsuses asjas nr 32-1-42-12 selgitanud, et ÄS § 218 lg 2 on kohaldatav

ka ÄS § 519 lg 3 alusel sundlõpetatud osaühingutele, kelle

suhtes ei ole

likvideerimismenetlust toimunud. Kuid siinkohal on oluline toonitada, et ÄS § 519 lg 3

paikneb seaduse kümnendas osas „Seaduse rakendamine“, kus kehtestatakse nn

üleminekusätted. Käimasolev vaidlus toimub 08.06.2007 äriregistrisse kantud ja 03.05.2017

registrist kustutatud ühingu likvideerimismenetluse algatamise üle.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli praegusel juhul lähtuda avalduse lahendamisel ÄS § 60

lgst 5, mitte avaldaja ja maakohtu viidatud ÄS §-st 218, sest registripidaja kustutas

puudutatud isiku registrist ÄS § 60 lg 3 alusel. ÄS § 60 lg 5 järgi võib pärast äriühingu

registrist kustutamist, kui ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud,

registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise

pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab

võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-is sätestatud korras. Seega on

sarnaselt ÄS § 218 lg 2 järgi täiendava likvideerimismenetluse algatamise korral vajalik

tähtaja ennistamine.

Tähtaja ennistamisele kohaldatakse TsMS-is sätestatut ja registripidaja ennistab tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel eeldusel, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab taotlejale muu negatiivse tagajärje (TsMS § 67 lg 1). Viidatud sätte järgi on mõjuv

põhjus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada, s.t põhjus on objektiivne

(vt nt Riigikohtu 31.08.2017 määrust asjas nr 2-16-2548, p 9; 23.05.2007 määrust asjas nr 3-

2-1-58-07, p 10; 24.01.2007 määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Praktikas on loetud

mõjuvaks põhjuseks nt seda, kui menetlusosaline tegi kõik endast oleneva toimingu

tegemiseks, kuid seda ei võimaldanud lugeda tähtaegselt tehtuks süsteemist tulenev tehniline

asjaolu (Riigikohtu 18.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 10)

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei esinenud mõjuvat

objektiivset põhjust tähtaja ennistamiseks. Äriregistri andmetel kustutati puudutatud isik

registrist 03.05.2017. Enne seda koostati ühingule 22.02.2016 hoiatusmäärus registrist

kustutamiseks, sest ühingul oli majandusaasta aruanne esitamata. 25.08.2016 anti ühingule

lisatähtaeg nõude täitmiseks ja 12.09.2016 avaldati kustutamishoiatus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Kandemäärus ühingu registrist kustutamiseks tehti 27.03.2017 ja see jõustus

02.05.2017. Avaldajal oli hoolsa käitumise korral mõistlik võimalus saada teada

lepingupartnerile tehtud kustutamishoiatustest ja võtta vajadusel tarvitusele meetmed

likvideerimismenetluse algatamiseks.

Märked hoiatusmääruste kohta kajastusid alates 22.02.2015 äriregistris ja alates 12.09.2016

väljaandes Ametlikud Teadaanded, s.t avaldajal oli juba enne esimese krediidilepingu

sõlmimist võimalik teada saada, et puudutatud isikule on tehtud hoiatusmäärus registrist

kustutamiseks ja vastavalt sellele hoolsamalt lepingupartnerit seirata. Äriregistrist nähtuvate

andmete osas märgib ringkonnakohus, et ühingutele tehtud kustutamishoiatused ei kajastu

küll ühingu registrikaardi väljavõttel, kuid on kõikidele, kes uurivad e-äriregistri kaudu

ühingu tausta, otsingu avavaates ühingu staatuse juures nähtavad. Avaldaja hooletut käitumist

ei vabandanud asjaolu, et puudutatud isik täitis korrektselt esimeses krediidilepingus

sätestatud kohustusi. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, mis puudutab notari tegevust,

märgib ringkonnakohus järgmist. Pelgalt kustutamishoiatuse tegemisega ei toimu äriühingu

õigusvõimes muudatusi. Vastavalt ÄS § 2 lg-le 3 lõpeb äriühingu õigusvõime ühingu registrist

kustutamisega. Kuni selle ajani oli ka ühingu juhatuse liikmel volitused ühingut lepingulistes

suhetes esindada (vt lisaks ka ÄS § 184). Seega oli puudutatud isikul õigusvõime ja juhatuse

liikmel volitus ühingut esitada kuni 03.05.2017, sh ajal, kui notar seda teise lepingu sõlmimise

tarbeks kontrollis. Praegusel juhul ei esinenud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ja

puudus vajadus analüüsida, kas ÄS § 60 lg 5 kohaldamiseks esinesid teised eeldused

(äriühingul oli vara ja vajalikud olid likvideerimisabinõud).

Teiste avaldaja määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

Praeguse määruskaebuse lahendamise raames puudub vajadus hinnata, kas ühing kustutati

registrist õigesti või mitte. Pealegi võib vastavalt ÄS § 60 lg-le 31 määruskaebuse

kohtumääruse peale, millega otsustati äriühing registrist kustutada, esitada üksnes

kustutamisele kuuluv äriühing ise. Samas nõustub ringkonnakohus, et maakohtu viited

avaldaja juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisele olid avalduse lahendamisel ebavajalikud.

Samas nõustub ringkonnakohus selle määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus jättis

ebaõigesti analüüsimata, kas kohtul oli võimalik likvideerija omal initsiatiivil määrata. Nimelt

sätestab TsMS § 602 teine lause, et kohus võib likvideerija määrata ka omal algatusel. Eelnev

võib olla kohane olukorras, kus likvideerimismenetluse läbiviimiseta on likvideeritud

juriidiline isik, kellel on kinnisvara. Jättes eelneva kontrollimata, rikkus kohus menetlusõiguse

norme.

Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada.

Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing