2-18-2374/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-2374

Tsiviilasi

Aleksandr Dak hagi Raivo Silla ja Kalev Silla vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusabi taotluse lahendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Daki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja/menetlusabi taotleja): Aleksandr

Dak (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määrus.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada Aleksandr Daki

menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu 250 eurot

tasumisest hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-18-2374.

3. Saata tsiviilasi Tartu Maakohtule Aleksandr Daki

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. Aleksandr Dak (hageja) esitas 13. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule hagi Raivo Silla

(kostja I) ja Kalev Silla (kostja II) vastu käsunduslepingu mittenõuetekohasest täitmisest

tekkinud võlgnevuse summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas

163,60 eurot ning seadusjärgse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmiseks.

Hageja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt

moodustab taotleja sissetulek 15 eurot kuus. Taotleja igakuised kulutused on kulutused toidule

10 eurot ja püsikulutused 5 eurot. Taotleja kohustuste jääk on 16 000 eurot ning igakuise makse

suurus 10-20 eurot. Taotlejal puudub vara.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 14. märtsi 2018 määrusega menetlusabi taotluse osaliselt,

võimaldades hagejal hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summas 250 eurot

tasumine osamaksetena. Kohus määras, et 30 eurot tuleb tasuda hiljemalt 1. aprillil 2018,

ülejäänud riigilõiv 10 euro suuruste osamaksetena järgmise 22 kuu jooksul hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ilmneb hagiavaldusest, et kostjad on 31. oktoobril 2016

tasunud hagejale dokumentidega tutvumise eest 200 eurot ja telefonikõnedega kaasnenud

kulutuste hüvitamiseks 20 eurot, mis maksti hageja tuttava Kristina Korkka arveldusarvele, kes

kandis need omakorda hageja vanglasisesele arvele. Eeltoodu põhjal asus maakohus

seisukohale, et hageja käsutuses on rahalisi vahendeid, mis ei kajastu tema vabakasutuskontol

või kantakse sinna osade kaupa. Kristina Korkka juba tehtud maksete põhjal on hagejal olemas

sissetulek, mille arvel tasuda riigilõiv. Maakohus märkis, et riigilõivu võib kohustatud isiku

eest tasuda ka teine isik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määruse

tühistamist.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti TsMS §-s 186

sätestatud kriteeriume taotleja majandusliku seisundi hindamiseks. Maakohus ei ole

objektiivselt ja erapooletult hinnanud hageja majanduslikku olukorda ning on teinud

menetlusabi taotluses esitatud andmete ja kogutud tõendite põhjal meelevaldseid järeldusi

hageja sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta. Maakohus on ebaõigesti ja põhjendamatult

leidnud, et hagejal on olemas sissetulek, mille arvel tasuda riigilõiv.

Hageja esitab oma majandusliku seisundi tõendamiseks vabakasutuskonto väljavõtted perioodi

1. jaanuar 2017 kuni 31. detsember 2017 ning 1. jaanuar 2018 kuni 20. märts 2018 kohta.

Hageja soovib nendega tõendada, et tal puuduvad regulaarsed sissetulekud, mille arvelt oleks

võimalik tasuda kohtu määratud maksegraafiku alusel riigilõiv.

Konto väljavõtetelt nähtuvaid laekumisi Viktor Goliusovilt, Alla Jakobsonilt ja Efraim Shmuel

Kotilt ei saa käsitleda hageja pideva sissetulekuna. Tegu on toetustega rahvuskaaslastelt, mida

hageja ei ole ise küsinud ning mille maksmist ta ei saa isikutelt nõuda.

Kristina Korkka ei ole hageja pereliige, vaid sõbra tütar. Kristina Korkkal puudub mistahes

kohustus hagejat rahaliselt toetada. Hagejale teadaolevalt ei ole Kristina Korkka majanduslik

seis hea ning hageja ei saa temalt nõuda, et ta toetaks hagejat suuremate summadega või tasuks

riigilõivu osamakseid.

Asjaolu, et kostja II tasus 31. oktoobril 2016 hageja vanglasisesele arvele edasikandmiseks

Kristina Korkka arveldusarvele 220 eurot, ei tõenda, et hageja kasutuses oleks käesolevalt

rahalisi vahendeid, mis ei kajastu tema vabakasutuskontol või kantakse sinna osade kaupa.

Saadud summad on ka juba otsas.

Hagejal ei ole teisi lähedasi isikuid, kes võiks tema eest riigilõivu osamakseid tasuda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 14. märtsi 2018 määrus tuleb tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega rahuldab hageja menetlusabi taotluse ning

vabastab hageja riigilõivu summas 250 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas

nr 2-18-2374.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

5. TsMS § 181 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui ta ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda

üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses

osalemine on edukas.

Kuigi maakohus ei ole nimetatud eeldusi eraldi käsitlenud, peab maakohus menetlusabi taotluse

osaliseks rahuldamiseks olema pidanud neid täidetuks. Ringkonnakohus on samuti seisukohal,

et TsMS § 181 lg-s 1 sätestatud alused menetlusabi andmiseks on täidetud. Samas ei nõustu

ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja on suuteline tasuma riigilõivu osamaksetena

maakohtu määratud viisil. Hagejal puudub igasugune vara ning menetlusabi taotluse kohaselt

on tema igakuine sissetulek 15 eurot. Asjaolu, et kostjad tasusid 31. oktoobril 2016 hagejale

200 eurot, ei anna alust asuda seisukohale, et kostjal on olemas rahalised vahendid riigilõivu

maksmiseks käesoleval ajal. Hageja poolt määruskaebusele lisatud vabakasutuskonto

väljavõtetest nähtub, et hageja ei ole pärast 10. jaanuarit 2017 töötasu saanud ning tema

sissetuleku moodustavad teistelt isikutelt saadavad rahalised vahendid. Vahemikus

20. september 2017 kuni 20. märts 2018 on hageja sissetulek olnud 150 eurot, millest on pärast

nõuete fondi ja vabanemisfondi tarbeks toimunud kinnipidamisi alles jäänud 45 eurot.

Ringkonnakohtul ei ole alust eeldada, et riigilõivu võiksid hageja eest tasuda teised isikud.

Eelnevast tulenevalt puudub hagejal ringkonnakohtu hinnangul sissetulek või vara, mille arvelt

riigilõivu tasuda. TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejale anda menetlusabi ja vabastada ta

riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel täies ulatuses – summas 250 eurot. Antud asjas

ei esine TsMS § 182 lg-2 sätestatud piiranguid menetlusabi andmiseks.

7. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 190 lg-le 4 kui hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või

asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

8. TsMS § 191 lg-st 1 tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson