1-16-11114/33 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-16-11114

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 1-16-11114 (16233001423) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina

Tõlk Svetlana Hamaza Kohtua si KarS § järgi

121 lg 2 p 2, 3

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova

erakorraline ettekanne nr 8-2/12062-1 H.K suhtes

Kriminaalhooldusalune H.K

Elukoht xxx, isikukood XXX

Varasemalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimane: - Viru Maakoh Narva kohtumaja otsusega 29.03.2017 tu KarS § 121 lg 2 p 2, 3; KarS § 424 järgi ja KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 7 kuud , KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2

ja 17 p . Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja äeva

11.09.2017 vabastati ta karistuse kandmisest määrusega tingimisi enne tähtajaga KarS § 76 alusel, ärakandamata osa 1 kuud 18 a päev

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova Kriminaalhooldusalune H.K Kaitsja Galina Tšelnokova

Kohtuistungi toimumise ajad te 10.04.2018 RESOLUTSIOON

Vastavalt KarS § 76 lg pöörata täitmisele

- 7 le H.K-le Viru Maakoht Narva u

kohtumaja 29.03.2017 kohtuotsusega nr 1-16-11114 mõistetud ja ärakandmata jäänud karistuse osa 1 ( ja 18 (kaheksateist) a vangistust.

– üks) kuu päev

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus H.K-le kirjaliku teatisega, mis

1-16-11114

ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks H.K vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

M H.K-lt riigituludesse v menetluskulud: kaitsja

õista älja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungi

120 ( kaks tel õigusabi osutamise eest summas ükssada kümmend neli) eurot.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr

EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR PANK

EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99917700020497 H.K , 1-16-11114

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Käesolev määrus edastada H.K-le ning Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna

Narva esindusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse päeva jooksul Viru Maakohtu Narva

kohtumajale alates päevast kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi kohtumäärusest teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 29.03.2017 kohtuotsusega lühimenetluse korras tunnistati H.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõist talle 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 eti

kohaselt vähenda mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karista ti ti H.K vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arva karistuse hulka kinnipidamise aja 3 päeva, ti

ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kohus 3 kuud 27 päeva vangistust. deti KarS § 69 lg 7, § 65 lg 2 alusel lii käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 08.12.2015 kohtuotsuse alusel mõistetud karistusega – 1 aasta 1 kuu 8 (päeva vangistust (ehk 398 tundi ÜKT) ning mõisteti H.K-le liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 5 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.12.2015 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud töö – tunni ulatuses (ehk 9 kuud 13 päeva

vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulu

7 kuud 17 päeva vangistust. s Karistuse kandmise alguseks leoti 29.03.2017. 06. .2017. Kohtuotsus jõustus

Viru Maakohtu 11.09.2017 abastati H.K tingimisi enne määrusega v tähtaega

temale Viru Maakohtu 29.03.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 15.11.2017, kuid mitte vähem kui 6 kuud ja määrat i tema

katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - ohaldati H.K

6 sätestatud kontrollnõudeid ning k suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2, 4 ja 8 alusel järgmised kohustus asuda tööle i: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2)

või võtta end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) osaleda

1-16-11114

kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kohtumäärus jõustus 27.09.2017.

26.03.2018 saabus Viru Vangla Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks Kriminaalhooldusosakonna Narva esindus kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova poolt koostatud erakorraline ettekanne nr 8-2/12062-1 H.K suhtes ettepanekuga KarS §

76 lg 7 alusel H.K-le

pöörata mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ära kandmata osa täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune H.K on rikkunud kohustust mitte tarvitama alkoholi.

02.03.2018 kriminaalhooldusosakonda laekus Politseija Piirivalveameti teade

kriminaalhooldusaluse H.K H.K suhtes on kohta. Teatest nähtus, et

25.02.2018.a alustatud kriminaalmenetlus H.K KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel. väljahingatavas õhus oli tuvastatud alkoholisisaldus 1,26 mg/l. Uue kuriteo toimepanemise risk ning hooldusaluse ohtlikkus suureneb joobes. Tingimisi ennetähtaegse vabastamisega on H.K-le antud v

õimalus näidata oma käitumisega, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Kohtu poolt määratud keeld ei ole ohjanud määratud H.K - ta rikkus kohtu

kohustust. H.K on varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest abikaasa suhtes, praeguse kuriteo puhul kannatanuks on alaealine poeg - seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Katseajal H.K suhtes algatati uus kriminaalmenetlus - teda kahtlustatakse

samalaadse (perevägivald) kuriteo toimepanemises.

Teisi kontrollnõudeid täitis H.K korralikult. Ajavahemikul 15.01.2018 kuni

19.03.2018 osales kriminaalhooldusalune sotsiaalprogrammis "Pereja paarisuhte vägivalla vähendamine" ning läbis programmi täies mahus.

Arvestades ülaltoodut leiab kriminaalhooldusametnik, et H.K-le hoiatuse tegemine või katseaja pikendamine ei ole otstarbekas ning ei vähenda uue kuriteo toimepanemise riski.

12.03.2018 antud kirjalikus seletuses selgitas H.K, et 25.08.2018 jõi ta ära džinni, kuna oli tuttavate juures külas.

H.K lahkus vanglast 27.09.2017.

Vastavalt KarS § 76 lg pöörata

7 taotleb kriminaalhooldusametnik kohtult - H.K-le mõistetud vabadusekaotusliku karistuse ärakandmata osa täitmisele.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kandis kriminaalhooldusametnik ette erakorralise ettekande ning palus pöörata täitmisele mõistetud karistus ärakandmata osa H.K-le e .

Kohtuistungil H.K selgitas, et t alkoholi. tõepoolest tarvitas a Ta palub jätta karistus täitmisele pööramata, kuna tal on alaealiste lastega pere, ta on pere ainus toitja, tal on olemas kindel töökoht. Lubab käituda edaspidi seadusekuulekalt. Alkoholi ta ei tarvita, see oli üksikjuhtum, ta kohtus vana tuttavaga, kes kostis teda alkoholiga.

Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta ning märkis, et H.K suhtes alustatud kriminaalmenetlus on juba lõpetatud.

Maakohtu seisukoht

1-16-11114

Vaadanud läbi toimiku materjalid ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek H.K suhtes kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Kar § ui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle -le 76 lg 7, k pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, kas H.K tarvitas alkoholi või mitte. See fakt on tõendatud nii H.K enda ütlustega, kui ka infdikaatorvahendi kasutamise protokolliga (lk127).

Kriminaalhoold kuks piirduda kirjaliku hoiatusega, kohtul usametnikik ei pidanud võimali niisugune võimalus üldse puudub.

Asjaolust, et tegemist on katseaja tingimus tahtliku rikkumisega, tuleb H.K e järeldada, et

ei ol ning o e huvitatud katseaja korrektses läbimises ma käitumisharjumuste

muutmises, mis võimaldaks tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Tema suhtes kohaldatud leebemad meetmed (sotsiaalabi programmis osalemine) ei ole suutnud tagada H.K õiguskuulekat käitumist, st kõik leebemad meetmed on ennast ammendanud.

Kohus möönab, et H.K on ülalpidamisel pere, tal on olemas töökoht, kus teda iseloomustatakse positiivselt, aga kõik need asjaolud ei takistanud H.K käitumiskontrolli nõue rikkumast. Seetõttu kohus asub seisukohale, et pere ja töökoha olemasolu ei saa garanteerida H.K seadusekuulekat käitumist.

Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et H.K lubadused käituda edaspidi seadusekuulekalt on ebausaldusväärsed ning edasine käitumiskontrolli teostamine tema üle ei ole otstarbekas.

Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et see asjaolu, kas H.K suhtes alustatud kriminaalmenetlus on lõpetatud või mitte, ei oma tähtsust antud taotluse lahendamiseks.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et H.K-le mõistetud karistuse kandmata jäänud osa tuleb pöörata täitmisele.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 427 lg-st 2, 432 lg 3.

Innokenti Menšikov Kohtunik