1-16-10435/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

10. aprill 2018

Kohtuasja number

1-16-10435

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Eigi Unga (isikukood 37910096517) vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 26. veebruari 2018. a

määrus

Määruskaebuse esitajad

Eigi Unga ja tema kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ene Uljanova

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 26. veebruari 2018. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta

kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, et vangistusest vabastamine mitu

aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna õiglustundele.

2. Määruskaebused rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2005. a otsusega asjas nr 1-65/2005 tunnistati Eigi Unga süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 114 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 17 aastat vangistust.

Karistuse kandmise alguseks luges kohus 11. novembri 2004. Karistusaja lõpp saabub

10. novembril 2021.

2. 31. jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid E. Unga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud E. Unga

ennetähtaegset vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 26. veebruari 2018. a määrusega jäeti E. Unga karistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega vabastamata.

Kohus märkis, et E. Ungat iseloomustavad positiivselt arvukate sotsiaalprogrammide ja kursuste

läbimine, põhihariduse omandamine, osalemine vangla tööhõives ja majandusabitöödel. Kuigi

2(4)

E. Ungal puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht, on positiivne, et ta on pöördunud töö

leidmiseks Eesti Töötukassa poole. Kuna E. Unga on vangistuses töötanud ning töötab ka praegu,

on alust eeldada, et E. Ungal on olemas tööharjumus. Koostöö psühholoogiga, kindla elukoha

olemasolu MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik majutuskohas ja isa toetus on samuti

E. Unga enne tähtaega vabastamise kasuks rääkivad asjaolud. Samas ei võimalda kuriteo

toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik ja käitumine karistuse kandmise ajal E. Ungat hetkel

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. E. Unga kannab karistust ühe kõige raskema

isikuvastase kuriteo – mõrva – eest. Kohtuotsusest ei selgu täpseid asjaolusid kuriteo

toimepanemise kohta, kuid ekspertiisimäärusest nähtuvalt kahtlustati E. Ungat selles, et ta tappis

kannatanu piinaval ja julmal viisil. Maakohtu hinnangul on kuriteo toimepanemise asjaolud

sedavõrd rasked, et räägivad E. Unga ennetähtaegse vabastamise vastu. Olukorras, kus karistusaja

lõpuni on veel mitu aastat, ei vastaks E. Unga vabastamine ühiskonna õiglustundele. Maakohus

nõustus kaitsjaga, et vangla iseloomustuses märgitud protsentides väljendatud uue kuriteo

toimepanemise tõenäosusesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna iseloomustuses puudub protsentide

arvutamise loogika ja kohtul pole sellise järelduse õigsust võimalik hinnata. Samas leidis kohus,

et kuna enne mõrva toimepanemist oli E. Unga korduvalt kuritegusid toime pannud, ei saa vangla

järeldusi E. Unga ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta pidada täiesti

ebausaldusväärseiks. E. Unga on vanglas viibinud pikka aega, seega on vangla saanud teda jälgida

ning hinnata E. Unga käitumist ja hoiakuid. Vangla peab E. Ungat jätkuvalt avalikkusele

kõrgohtlikuks. E. Ungal on kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest.

See teeb kaheldavaks katseaja edukuse. Tartu Vangla iseloomustuses märgitud ja tervisekaardis

toodu ei anna kohtule piisavalt alust vabastada E. Ungat tema tervisliku seisundi tõttu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse nii E. Unga kui ka tema kaitsja

M. Meristo-Dmitrijev.

Eigi Unga määruskaebus

5. E. Unga palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada ta ennetähtaegselt elektroonilise

järelevalve kohaldamisega. Kinnipeetav ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt jätkub

riskide maandamine tema tööhõives osalemise kaudu. Kuna tal on tööharjumus juurdunud ja

põhiriskid maandatud, on ekslik järeldada, et riske tuleks veel töötades maandada. Samuti ei

nõustu E. Unga sellega, et tema vabastamine ei vastaks ühiskonna õiglustundele. Kohus peaks

lähtuma kohtupraktikast ja võrdse kohtlemise printsiibist. Kuna vangistusest on ennetähtaegselt

vabastatud ka teisi kurjategijaid, kes on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid ja kellel

on kehtivaid rikkumisi ja varasemaid karistusi, tuleks seda ka E. Unga puhul arvestada.

Monica Meristo-Dmitrijevi määruskaebus

6. Kaitsja palub samuti Tartu Maakohtu määruse tühistada ja vabastada E. Unga vangistusest

tingimisi enne tähtaega, kohaldades talle elektroonilist järelevalvet. Kaitsja hinnangul on kohus

jätnud täielikult tähelepanuta vangla iseloomustuse positiivse osa ning leidnud alusetult, et just

toimepandud kuriteo asjaolud on faktor, mis annavad aluse kinnipeetava vabastamata jätmiseks.

E. Unga on vangistuses viibinud juba pikka aega, ta on läbinud kõik ette nähtud programmid ja ta

käib tööl. Kohus ei ole põhjendanud, miks takistab kehtiv distsiplinaarkaristus kriminaalhoolduse

läbiviimist. Uue kuriteo toimepanemise risk on E. Unga puhul madal ning asjaolu, et isik on

märgitud kõrgohtlikuks, ei tähenda veel seda, et teda ei saaks vabastada. Uue kuriteo

toimepanemise riski osas ei ole vangla oma hinnangut põhistanud, seega ei ole tegemist asjaoluga,

mida tuleks ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada. Kohus on mittevabastamist

3(4)

põhjendanud vaid kuriteo toimepanemise asjaoludega, mis tuginevad ekspertiisimäärusest saadud

infole, ja kandmata karistusaja pikkusele. Ekspertiisimäärus ei saa olla aga aluseks kuriteo

asjaolude kirjeldamisel. Lisaks juhib kaitsja tähelepanu sellele, et ühiskonna õiglustunde mõistet

juriidilistes terminites ei ole ja seda ei saa kasutada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid määruse

põhiosa tuleb osaliselt muuta.

8. E. Unga on ära kandnud üle kahe kolmandiku karistusajast. Seega on formaalsed eeldused

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks täidetud.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Unga ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole

– vähemalt mitte veel praegu – põhjendatud.

10. E. Ungal on üks kehtiv kriminaalkaristus mõrva eest. Maakohus märkis, et kuriteo toimepanemise

asjaolud on sedavõrd rasked, et räägivad hetkel veel tõsiselt vastu E. Unga ennetähtaegsele

vangistusest vabastamisele. Seejuures tugines kohus kuriteo asjaolude kirjeldamisel

ekspertiisimäärusele. Kolleegium nõustub kaitsjaga selles, et ekspertiisimäärusele ei saa kuriteo

toimepanemise asjaolude tuvastamisel tugineda. Ringkonnakohus tutvus kohtu arhiivis oleva

Võru Maakohtu 20. aprilli 2005. a kohtuotsuse ning süüdistusaktiga. Kuna maakohtu otsuse peale

apellatsiooni ei esitatud, on maakohus teinud vaid resolutiivotsuse ja seega on E. Unga süüdi

tunnistatud süüdistusaktis kirjeldatus. Süüdistusaktist nähtuvalt süüdistati E. Ungat selles, et ta lõi

omavahelise tüli käigus kannatanut, peksis teda rusikate ja küünarnukkidega, kägistas, seejärel

lohistas kannatanu õue, kus jätkas kannatanu peksmist jalgade ja kätega, seejärel tõi majast

puutoika ja peksis kannatanut veel ca 15 minutit. Seejärel jättis E. Unga kannatanu surema ning

vastu hommikut lohistas koos K. J. selleks ajaks juba surnud kannatanu metsa, hiljem tükeldades

surnukeha kirve ja nugadega ning mattis surnukeha tükid maha. Maakohtu määruses kirjeldatud

asjaolud ei erine oluliselt süüdistusaktis märgitust (v.a asjaolu, et süüdistusaktist ei nähtu, et keegi

oleks sekkunud E. Unga tegevusse). Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et E. Unga

kuritegu oli äärmiselt raske. Samas ei tingi ainuüksi kuriteo raskus kinnipeetava ennetähtaegset

vabastamata jätmist, kuna kuriteo toimepanemisega seotud asjaolude kaal ajas väheneb. E. Unga

pani kuriteo toime 9. novembril 2004 ehk rohkem kui 13 aastat tagasi.

11. Siiski leiab ringkonnakohus, et arvestades E. Unga kunagise kuriteo raskust koostoimes tema

käitumisega vanglas, ei ole uue kuriteo toimepanemise risk süüdistatava ennetähtaegseks

vabastamiseks veel piisavalt maandatud. E. Ungal on kehtiv distsiplinaarkaristus allumatuse ja

ebaviisaka käitumise eest, mis näitab, et vaatamata pikale vanglakaristusele ei ole ta suutnud

muutuda õiguskuulekaks ega distsiplineeritud inimeseks. Kohtuistungil märkis E. Unga ka ise, et

vahel emotsioonid keevad üle ja ta ei suutnud seetõttu vangla korrale alluda (KoTo, tl 46 pöördel).

Vangla iseloomustusest nähtuvalt on E. Unga varem rünnanud kaaskinnipeetavat, kasutanud

enesekehtestamisel ka agressiivseid väljundeid ning tema sotsiaalsed oskused on kujunenud

vanglas (KoTo, tl 11). Seega ei ole kolleegiumil piisavat usku, et E. Unga suudaks vabaduses

järgida käitumiskontrolli nõudeid. Ohtu suurendab ka asjaolu, et E. Unga ei suuda oma

emotsioone kontrollida ja käitub impulsiivselt, mis võib viia agressiivse käitumise ja

konfliktideni.

12. Kuigi on positiivne, et E. Ungal on vabanemisjärgne elukoht toetavas keskkonnas

(aktiviseerimiskeskuses Tulevik) ning ta isa on valmis teda toetama, suurendab uute kuritegude

toimepanemise riski vabanemisjärgse töökoha puudumine ning E. Ungal diagnoositud

4(4)

alkoholisõltuvus. Kuigi vangistuses on E. Unga läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“ (KoTo,

tl 11), ei ole välistatud, et vabaduses võib E. Unga tagasilanguse tagajärjel hakata taas alkoholi

tarbima, kaotada enesekontrolli ja panna toime uusi vägivallakuritegusid.

13. Samas leiab kolleegium, et E. Ungale mõistetud vangistuse täielik ärakandmine (kuni

10. novembrini 2021) ei pruugi osutuda tingimata vajalikuks. E. Unga puhul on tuvastatavad

mitmed teda positiivselt iseloomustavad asjaolud (individuaalse täitmiskava edukas läbimine,

pikaajaline tööhõive vangistuses, puidupingitöölise- ja keevitaja kutse omandamine, elukoha

olemasolu ja lähedaste toetus). Juhul kui E. Unga kannab mõistetud vangistuse lõpuni, puudub

võimalus E. Ungat suunata õiguskuulekatele valikutele kriminaalhoolduse abil. Järsk üleminek

vangistusest vabadusse võib aga suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Seetõttu võib

E. Unga ennetähtaegne vangistusest vabastamine edaspidi kõne alla tulla, kui E. Unga suudab

tõestada, et ta on talle määratud distsiplinaarkaristusest teinud vajalikud järeldused ning käitub

edaspidi vangistuses hästi.

14. Maakohus märkis E. Ungat vabastamata jättes muu hulgas, et E. Unga ennetähtaegne vabastamine

mitu aastat enne karistusaja lõppu ei vastaks ühiskonna õiglustundele. Ringkonnakohtu arvates ei

saa KarS § 76 lg-st 4 tulenevate ennetähtaegse vabastamise eelduste puudumist põhjendada sellise

väga abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga nagu riive ühiskonna õiglustundele (vt Tartu

Ringkonnakohtu 18. septembri 2017. a määrus asjas nr 1-16-1189, p 18 ja 17. oktoobri 2017. a

määrus asjas nr 1-16-6652, p 17). Seega tuleb põhjendus ühiskonna õiglustunde riivamise kohta

maakohtu määruse põhiosast välja jätta.

15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 26. veebruari 2018. a määruse sisuliselt muutmata, kuid

muudab vaidlustatud määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, et vangistusest vabastamine

mitu aastat enne karistusaja lõppu ei vasta ühiskonna õiglustundele. E. Unga ja tema kaitsja

M. Meristo-Dmitrijevi määruskaebused tuleb rahuldada osaliselt.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Tiit Lõhmus