2-17-11428/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-17-11428

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Marget Henriksen

Kohtuasi

U.H taotlus lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980

lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise

rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa

Nõukogu määruse nr 2201/2003 (Brüssel II bis)

alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.11.2017 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

U.H määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): U.H (isikukood

XXX, elukoht XXX, e-post XXX); lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ene Mõtte (e-post XXX)

Puudutatud isik I: Q.Y (isikukood XXX, registrijärgne

elukoht XXX, viibimiskoht Eestis XXX või XXX);

riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi

Sitska (e-post XXX)

Puudutatud isik II: Q.N (isikukood XXX, elukoht

XXX); lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

(e-post XXX )

Eestkosteasutus:

Tartu Linnavalitsus (registrikood

75006546, Raekoja plats 3, Tartu linn, e-post XXX)

Menetluse liik

Istung 08.02.2018, edasi kirjalikus menetluses

Resolutsioon:

1. Harju Maakohtu 27.11.2017 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega

rahuldada U.H avaldus.

2. U.H määruskaebus rahuldada.

1(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

3. Rahuldada U.H poolt Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse

kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr

2201/2003 (Brüssel II bis) alusel esitatud avaldus lapse Q.Y tagastamiseks

Madalmaade Kuningriiki Hollandisse.

4. Määrata lapse Q.Y Madalmaade Kuningriiki Hollandisse tagastamiseks

kindlaks järgmine määruse täitmise kord:

5.1. lapse Q.Y emal Q.N-il on kohustus anda laps Q.Y koos reisidokumendiga

lapse isale U.H-le Madalmaade Kuningriiki Hollandisse naasmiseks üle

Eesti Vabariigis.

5.2

lapse Q.Y üleandmise eelselt on U.H-l õigus kohtuda lapse Q.Y-ga lapsele

harjumuspärases keskkonnas vähemalt 3 (kolmel) päeval enne määruse

täitmist vähemalt 3 (kolm) tundi igal päeval. Lapse Q.Y ema Q.N on

kohustatud lapse Q.Y ja lapse isa U.H omavahelisi kohtumisi

võimaldama. Lapse Q.Y isa U.H teatab Eestisse saabumise täpse aja ning

lapsega kohtumise ajad lapse Q.Y emale Q.N-ile ette vähemalt seitse (7)

kalendripäeva e-kirja või telefoni teel.

5.3. lapse Q.Y emal Q.N-il on võimalik kohtumäärust vabatahtlikult täita 20

(kahekümne) päeva jooksul arvates hetkest, kui lapse isa U.H on määruse

jõustumise järgselt saabunud Eesti Vabariiki.

5. Lubada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 4 ja § 28 lg 2 alusel

kohtutäituril kasutada käesoleva määruse sundtäitmisel vajadusel kohustatud

isiku Q.N (isikukood XXX) suhtes vahetut jõudu ning siseneda Q.N

nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses

oleval maatükil ja need läbi otsida. Ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad

taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on (TMS §

28 lg 3).

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus lapse ema

kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis

jäävad Eesti Vabariigi kanda.

7. Rahuldada Q.N 01.03.2018 taotlus tõendite vastuvõtmiseks ja võtta tõendina

tsiviilasja juurde kliinilise lapsepsühholoogi MS seisukoht, 21.02.2018

kompromissettepanek, avaldaja seisukoht kompromissettepanekule ja

kriisinõustaja ML seisukoht.

8. Rahuldada U.H taotlus tõendite vastuvõtmiseks osaliselt ja võtta tõenditena

tsiviilasja juurde: pildid 09.02.2018-12.02.2018 toimunud lapse ja isa vahelisest

kohtumisest ning helisalvestis. Jätta taotlus rahuldamata Hollandi Lastekaitse

vastuse tõendina vastuvõtmise osas. Dokument on esitatud elektrooniliselt ning

puudub vajadus seda tagastada.

9. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist

Asjaolud ja menetluse käik

1. 28.07.2017 edastas Eesti Vabariigi Justiitsministeerium Harju Maakohtule U.H (lapse

isa) taotluse, milles palutakse Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse

kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (konventsiooni) ning Euroopa Nõukogu

määruse nr 2201/2003 (Brüssel II bis) alusel tagastada alaealine laps Q.Y (laps)

Madalamaade Kuningriiki Hollandisse.

2. Avalduse kohaselt elasid avaldaja ja Q.N (lapse ema) Hollandis ning nende kooselust

sündis laps Q.Y, kes on elanud Hollandis alates sünnist. Vanemad ei olnud abielus,

nende kooselu lõppes 24.04.2017 ning laps jäi elama emaga. 29.04.2017 tuli ema koos

lapsega Eestisse puhkama ning lapse isale oli teada, et laps ja ema naasevad

Hollandisse 13.05.2017. Kuivõrd laps haigestus, pidid laps ja ema tagasi Hollandisse

tulema 20.05.2017, kuid nad ei naasnud. Isa pole andnud nõusolekut, et laps viibiks

Eestis, pärast 20.05.2017.

3. Eestkosteasutus (esialgselt Kallaste Linnavalitsus) oli seisukohal, et nii väike laps

peaks elama oma ema juures, kelle juures on loodud kõik tingimused lapse heaoluks ja

arenguks. Lapse isa ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks laps peaks elama isaga. Lapse

isa ei ole alates ema ja lapse lahkumisest Hollandist last toetanud ega ülal pidanud.

Lapse ema sõnul ei ole ta last röövinud. Lapse isa teatas, et tal on teine elukaaslane ja

lapse ema ei pea enam Hollandisse tagasi tulema. Isa soovib last tagasi ilma emata ega

soovi lapse ema ülal pidada. Lapse ema on nõus kompromissiga, isa võib alati tulla

lapse juurde ja ema ei takista suhtlemist lapsega.

4. Eestkosteasutus (Tartu Linnavalitsus) piirdus ülevaate andmisega olemasolevast

informatsioonist, võttes arvesse, et kohtumääruses ei ole täpsustust, mille osas kohus

seisukohta soovib. Lapse ema sõnul hoolitses kooselu ajal lapse eest peamiselt tema

ning võttis vastu lapsega seotud otsuseid nagu näiteks lapse hoiuvalik. Lapse ema

sõnul tarvitas lapse isa kooselu ajal igapäevaselt alkoholi ja suitsetas kanepit, sh lapse

juuresolekul. Laps elab koos emaga ning käib lasteaias, leibkonnal on olemas

sotsiaalne tugivõrgustik. Elutingimused on väga head ja lapse eale vastavad. Lapse

ema sõnul oli lapse isa teadlik, et ema asub lapsega koos Eestisse elama. Keskmiselt

on isa kohtunud lapsega üks kord kuus. Lapse ema on olnud seni lapse peamine

hoolitseja.

5. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja oli seisukohal, et antud juhul ei ole

lapse tagastamine põhjendatud ning kohaldada tuleb konventsiooni artiklit 13. Lapse

isa ei ole täitnud lapsega koos elades täiel määral hooldusõigust ning lapse ema lahkus

lapsega nende ühisest elukohast tema teadmisel ning soovil. Lapse isa ei teinud selleks

takistusi ning aitas isegi asju pakkida. Lapse ema lahkus Hollandist tegutsedes lapse

parimates huvides, sest sinna jäämine oleks lapse elu, tervise ja toimetuleku ohtu

seadnud. Lapsel on oma emaga tugev emotsionaalne side, lapse tagastamine võib talle

põhjustada psüühilisi kannatusi ning panna lapse talumatusse olukorda. Asjaolu, et

lapsel on eesti kodakondsus, näitab, et vanemad ei soovinud püsivalt Hollandi

Kuningriiki jääda. Lahutamine emast põhjustaks lapsele psüühilise trauma ning

tohutuid kannatusi. Antud olukorras vastandub lapse isa õigus ja huvi selgelt lapse

õiguste ja huvidega. Uuringud kinnitavad, et elukorraldus, kus väikelastel enne 3-4

eluaastat puudub või katkeb turvaline kiindumussuhe peamise hooldajaga, jätab

olulise puudujäägi laste arengulistesse vajadustesse. Puudujääk võib hiljem väljenduda

nii laste füüsilistes arengulistes puudujäämustes kui erinevates vaimsetes häiretes.

Paraku on side emaga tugevam juba esmase kiindumussuhte teooriast tulenevalt. Laps

3(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

on praeguse elukorraldusega kohanenud, lapse ema kavatseb jääda Eestisse püsivalt

elama, siin on lapse lähisugulased, turvaline ja stabiilne sotsiaalne tugivõrgustik.

Lapse tagastamine põhjustab lapsele põhjendamatuid kannatusi ja prognoosimatut

kahju tema psüühilisele tervisele.

6. Lapse ema seisukoha kohaselt tuleb avaldus jätta rahuldamata. Lapse harilik

viibimiskoht ei olnud Hollandi Kuningriik, kuna avaldaja ning lapse ema asusid elama

Hollandisse 2013 aastal, leppides kokku, et jäävad Hollandisse kuni XX.XX.XXXX

sündinud lapse kolmeaastaseks saamiseni, mil tuleb lapsel aeg minna lasteaeda ning

Hollandis teenitakse piisavalt raha Eestis ühise kodu soetamiseks. Vanemad ei

püüdnud last integreerida Hollandi ühiskonda ning suhtlesid lapsega vene keeles.

Vanemate suhted hakkasid halvenema pärast lapse sündi. Avaldaja jätkas lapse

juuresolekul kanepi suitsetamist, kanepikoguste suurenedes muutus avaldaja

agressiivseks ja kurjaks nii lapse kui ema suhtes, avaldaja ei osalenud igapäevaselt

lapse kasvatamises. Sünnist saati hoolitses lapse eest tema ema, avaldajal aega ei

jätkunud. Märtsikuus teatas lapse isa, et ta ei soovi enam Eestisse naasta, kooselu on

lõppenud, ta on leidnud uue elukaaslase, lapse ema võib lapsega koos Eestisse sõita

ning kumbki võib asuda elama oma elu. Antud juhul oleks lapse tagastamistaotluse

rahuldamine, juhul kui kohus loeb lapse harilikuks viibimiskohaks Hollandi, lapse

huvidega vastuolus. Lapsel on Eestis välja kujunenud harjumuspärane elukeskkond,

sotsiaalvõrgustik ja elurütm. Laps ei ole viibinud ühtegi ööd oma emast eemal. Lapse

ema ei saa lapsele Hollandisse järgneda, kuna tal puudub seal elukoht, sotsiaalkorteri

menetlemine võtab aega vähemalt pool aastat ning ka siis ei ole kindel, et

sotsiaalkorter eraldatakse, lapse ema ei oska hollandi keelt. Avaldajal puudub

Hollandis kindel ja usaldusväärne tugivõrgustik, kes teda toetaks lapse kasvatamisel

(nt kui laps on haige). Lapsel puuduvad Hollandis lähisugulased.

7. Lapse isa seisukoha kohaselt ei olnud vanemate vahel sellist kokkulepet, et peale

vanemate kooselu lõppemist ema koos lapsega lahkub riigist. Isa pole kunagi lapse

Hollandist äraviimiseks nõusolekut andnud, ema lahkus lapsega Eestisse sellest isa

teavitamata ja isa nõusolekuta ning hoiab last Eestis ebaseaduslikult. Vanematel ei

olnud kokkulepet Eestisse naasmiseks. Avaldaja on elanud Hollandis alates 2003,

tööle asus alates 2004, ära õppinud hollandi keele ning ühiskonda integreerunud.

Avaldaja eesmärgiks on soetada elamine Hollandisse, millest oli teadlik ka lapse ema.

Lapse harilikuks viibimiskohaks on Holland, laps käis kohalikus lasteaias, kus õppis

hollandi keelt rääkima, seega integreeriti teda ühiskonda. Ei vasta tõele, et isa pole

lapse eest hoolitsenud. Lapse tõi lasteaeda tavaliselt ema, ära viis isa. Lapse ema jättis

lasteaiakasvatajale mulje, et tuleb lapsega tagasi Hollandisse. Kohtupraktika kohaselt

ei saa nelja kuud lugeda lapse väljakujunenud harjumuspäraseks elukeskkonnaks. Isa

ei keela lapse emal Hollandisse naasta, puuduvad põhjused, miks lapse peaks

Hollandisse tagastamisel emast üldse eraldama. Tegelikkuses kahjustas lapse ema last

tema ebaseadusliku äraviimise ja kinnihoidmisega Eesti Vabariigis. Laps on elanud

terve elu Hollandis, käinud seal lasteaias ning omanud sõpru, laps ei ole saanud olla

oma isaga, kellega igapäevaselt koos elas ja keda igatseb. Lapsel ei olnud isaga

kohtumisel Eestis stressi ja ta rõõmustas isa nägemise üle väga, kuid sattus

hüsteeriasse, kui sai aru, et isa lahkub ja tema peab jääma Eestisse. Lapse ja isa vahel

on väga tugev emotsionaalne side, laps ei karda oma isa.

8. Harju Maakohus kuulas menetlusosalised ära 29.08.2017 ja 05.10.2017.

Maakohtu määrus

9. Harju Maakohus jättis 27.11.2017 määrusega lapse isa taotluse lapse tagastamiseks

Madalmaade Kuningriiki Hollandisse rahuldamata, alaealise esindaja tasu riigi

4(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

õigusabi korras Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

10. Määruse põhjenduste kohaselt lahendab kohus Haagi konventsiooni alusel

esitatud nõuded TsMS § 550 lg 1 p 6¹ kohaselt hagita menetluses. Haagi 25.10.1980

lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni eesmärk on

artikli 1 kohaselt kaitsta lapsi nende õigusvastasest äraviimisest või kinnipidamisest

tulenevate kahjulike mõjude eest ja rakendada abinõusid, et laps pöörduks

viivitamatult tagasi oma harilikku asukohta. Konventsiooni artikli 4 kohaselt

kohaldatakse konventsiooni kuni 16-aastaste laste suhtes. Q.Y on 3-aastane, seega on

võimalik tema suhtes konventsiooni kohaldada.

11. Q.Y sündis XX.XX.XXXX Madalmaade Kuningriigis Hollandis. Lapse

vanemad on U.H ja Q.N. U.H elab Hollandis alates 2003.a ja Q.N elas Hollandis

alates 2013.a kuni 24.04.2017. Q.Y on elanud terve elu Hollandis. 24.04.2017

lõpetasid Q.Y vanemad kooselu ja 29.04.2017 tulid ema ja laps Eestisse. U.H kinnitab,

et ta pole andnud nõusolekut lapse Eestis viibimiseks pärast 20.05.2017.

12. Riigikohtu 10.10.2012 lahendi nr 3-2-1-109-12 kohaselt Haagi 25.10.1980

konventsiooni alusel tuleb laps tagastada riigist, kuhu laps õigusvastaselt viidi või kus

last õigusvastaselt hoitakse, üldjuhul tema hariliku viibimiskoha riiki. Seega tuleb

lapse tagastamise küsimust lahendades tuvastada esmalt, kas laps on viidud

õigusvastaselt ära tema hariliku viibimiskoha riigist või takistatakse tal õigusvastaselt

hariliku viibimiskoha riiki naasmast. Alles seejärel on võimalik kohtul kaaluda, kas

lapse tagastamata jätmiseks on piisavalt alust.

13. Tulenevalt Haagi konventsiooni artiklist 12 (1) peab lapse asukohajärgne

asjaomane asutus nõudma viivitamatult lapse tagasisaatmist, kui lapse äraviimine või

kinnihoidmine on konventsiooni artikli 3 järgi õigusvastane ja lapse õigusvastasest

äraviimisest või kinnihoidmisest kuni avalduse esitamiseni on möödunud alla aasta.

14. Konventsiooni artikli 3 ja Brüssel II a määruse kohaselt on lapse äraviimine

või kinnihoidmine õigusvastane, kui: a) see on vastuolus füüsilisele või muule isikule

või asutusele vahetult enne lapse äraviimist või kinnihoidmist tema hariliku

viibimiskoha riigi seaduse alusel antud hooldamisõigusega ja b) äraviimise või

kinnihoidmise ajal hooldamisõigust teostati või oleks teostatud, kui last ei oleks ära

viidud või kinni hoitud. Konventsiooni artikli 5 kohaselt mõiste „hooldamisõigus“

tähendab lapse hooldamisega seotud õigust ja eelkõige õigust määrata lapse elukoht.

Artikli 3 tekstist nähtub, et punktid a ja b peavad esinema üheaegselt.

15. Riigikohus selgitab 06.12.2006 lahendis nr 3-2-1-123-06, et „Haagi 1980.a.

konventsiooni art 3 sätestab, millistel juhtudel on lapse äraviimine või kinnipidamine

õigusvastane. Haagi 1980.a. konventsiooni art 3 kohaselt on lapse äraviimine või

kinnihoidmine õigusvastane, kui sellega rikutakse isikule, institutsioonile või muule

organile ühiselt või üksi antud hooldusõigusi selle riigi seaduste alusel, kus oli lapse

alaline elukoht enne äraviimist või kinnipidamist, ja äraviimise või kinnipidamise ajal

neid õigusi tegelikult kasutati kas ühiselt või üksikult või oleks kasutatud, kui ei oleks

toimunud äraviimist või kinnipidamist.

16. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kuni 24.04.2017 teostasid U.H ja Q.N ühiselt

lapse Q.Y hooldusõigust. Peale vanemate lahkukolimist 24.04.2017 ja alates ema ning

lapse Hollandist lahkumist 29.04.2017 ei ole lapse isa enam lapse hooldusõigust

teostanud. Vanematel on Q.Y suhtes ühine ja täielik isikuhooldusõigus ja

varahooldusõigus.

17. Riigikohtu 28.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-10 selgitab, et lapse

harilik viibimiskoht tuleb kindlaks määrata riigi täpsusega ning seda tehes tuleb

arvestada kõiki asjaolusid, mille alusel saab tuvastada, millise riigiga on laps kõige

5(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

tihedamini seotud. Lapse harilikku viibimiskohta ei saa määrata üksnes selle järgi, kui

kaua on laps ühes või teises liikmesriigis viibinud. Oluline on tuvastada, millises

liikmesriigis on laps sotsiaalsesse ja perekondlikku keskkonda paremini integreerunud.

Riigikohtu hinnangul on väikelapse integreerumist keerulisem tuvastada nii tema ea

kui vanematest täieliku sõltumise tõttu, kuid vanemate kavatsusi lapse elu

korraldamisel ja selleks astutud samme ning perekondlikku kuuluvust arvestades saab

määrata, millise liikmesriigi keskkonda on laps integreerunud.

18. Avaldaja on seisukohal, et lapse harilik viibimiskoht on Madalmaade

Kuningriik Holland. Lapse ema on arvamusel, et lapse harilik viibimiskoht on Eesti

Vabariik.

19. Laps Q.Y sündis XX.XX.XXXX Hollandis. Laps on Eesti Vabariigi kodanik.

Laps elas Hollandis kuni 29.04.2017, seega 2 aastat ning 8 ja pool kuud. Sellest

perioodist 1 aasta ja 4 kuud käis laps hollandikeelses lasteaias. Laps lahkus Hollandist

vanuses 3 aastat. Sellises vanuses lapsele ei ole kohtu hinnangul eriti olulised muud

sotsiaalsed suhted peale perekondlike suhete, kuna sellises vanuses laps on oma

vanematest täielikult sõltuv. Tulenevalt lapse arengulistest iseärasustest ei saa

oluliseks pidada tema sõprussuhteid, osalemist huvitegevuses, hariduse saamist ja

osalemist ühiskondlikus elus ning muid näitajaid, mille läbi saaks lapse integreerumist

hinnata. Laps kasvas Hollandis oma kodus koos kahe vanemaga ja käis

hollandikeelses lasteaias. Tema koduvälised sotsiaalsed suhted piirdusid suhetega

lasteaias, kuna tema vanematel pole Hollandis sugulasi ega lähedasi sõpru.

20. Eestisse saabus laps 5 kuud tagasi koos emaga. Ema on last integreerinud

selliselt, et algselt elati ema vanemate s.o lapse vanavanemate juures Kallaste linnas.

Augusti lõpus asusid ema ja laps elama Tartusse, kus laps läks lasteaeda ja ema tööle.

Laps on endiselt vanuses, kus sotsiaalsed suhted väljaspool pereringi ei ole eriti

olulised. Vanavanemad kuuluvad pereliikmete hulka ning emapoolsete

vanavanematega on laps Eestis viibides palju suhelnud.

21. Kumbki vanem pole tõendanud ja kohus pole tuvastanud, millised olid

vanemate edasised plaanid lapse elukorralduse suhtes, isa väitel oli lapse edasine elu

planeeritud Hollandisse ja ema väitel Eestisse. Seega ei saa kohus nimetatud asjaolu

arvestada lapse hariliku viibimiskoha määramisel.

22. Kuna laps on elanud Hollandis alates sünnist suurema osa oma elust, 39-st

elukuust 32 ning tema peatumine Hollandis polnud juhuslik, vaid ta elas Hollandis

vanemate rajatud kodus, siis tuleb asuda seisukohale, et lapse harilik viibimiskoht on

Madalmaade Kuningriik Holland.

23. Eeltoodust nähtuvalt teostasid lapse vanemad Hollandis ühiselt lapse

hooldusõigust. Holland oli lapse harilik viibimiskoht. Ema viis lapse Hollandist ära isa

nõusolekuta. Lapse äraviimise tõttu lapse harilikust viibimiskohast ei ole lapse isa

alates 29.04.2017 saanud lapse hooldusõigust teostada. Seega oli lapse Q.Y äraviimine

Madalmaade Kuningriigist Hollandist 29.04.2017 õigusvastane. Laps, kes kuni

29.04.2017 kasvas kahe vanemaga, on alates 29.04.2017 pidanud kasvama ühe

vanema hooldamisel.

24. Haagi lapseröövi konventsiooni artikli 13 kohaselt võib lapse tagastamata jätta,

kui esineb üks kahest alljärgnevast alusest: a) lapse eest hoolitsenud füüsiline või muu

isik või asutus ei ole lapse äraviimise või kinnipidamise ajal teostanud oma

hooldamisõigust või et ta on täielikult või osaliselt nõustunud lapse äraviimisega või

kinnihoidmisega või b) lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või

psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse asetada ebakindlasse olukorda.

6(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

25. Esineb ka kolmas tagastamata jätmise alus, kui laps on jõudnud juba vanusesse

ja küpsusesse, kus on õige tema arvamusega arvestada. Q.Y on 3-aastane, seega ei saa

tal olla arvamust, mida peaks tagastamisel arvestama.

26. Haagi konventsiooni artikli 5 kohaselt mõiste „hooldamisõigus“ tähendab lapse

hooldamisega seotud õigust ja eelkõige õigust määrata lapse elukoht.

27. Ida-Brabanti Maakohtu 25.10.2017 otsusega on kohus määranud Q.Y elukoha

isa juurde ja kuulutanud otsuse koheselt täitmisele kuuluvaks; otsuse peale

edasikaebamise aeg on kolm kuud. Hollandi Ida-Brabanti Maakohtu otsusest nähtuvalt

on U.H “piisavalt teavitanud, et tema elu-olu Hollandis on stabiilne ja neile väidetele

ei ole ka vastu vaieldud.” Ida-Brabanti Maakohus on määranud lapse elukoha isa

juurde. Ida-Brabanti Maakohus on seega tuvastanud, et lapse eeldatavad

elamistingimused Hollandis (mitte kitsalt eluruumi mõistes, vaid elukorralduslikus

mõttes) on lapsele sobivad.

28. U.H on käesolevas menetluses kohtule esitanud tõendid selles, et ta töötab ja

tal on olemas elamispind. U.H poolt esitatud fotodest ja videost nähtuvalt oli laps

rõõmus ja tundis ennast hästi, suheldes isaga kohtumenetluse ajal 05.10.2017

toimunud kohtumisel Kallaste linnas. Eeltoodust nähtuvalt ei ole lapse olukord

Hollandisse tagastamisel selline, mida võiks nimetada ebakindlaks.

29. Kohus leiab, et laps tuleb siiski jätta tagastamata ja seda põhjusel, et tema

tagastamine võiks tekitada lapsele psüühilisi kannatusi.

30. Lapse ema ei ole integreerunud Hollandi ühiskonda – ta ei oska Hollandis

räägitavaid keeli, ta töötas integreerumata jäämise tõttu Hollandis mitteerialasel tööl,

tal puuduvad Hollandis sugulased ja sõbrad, tal puudub elukoht Hollandis. Seega ei

saa ema koos lapsega asuda elama Madalmaade Kuningriiki Hollandisse.

31. Eestkosteasutuse Tartu Linnavalitsuse arvamuse kohaselt on Q.N alates

01.09.2017 asunud tööle XXX OÜ XXX XXX ja elab Tartus aadressil XXX, Tartu

linn. Q.Y elab koos emaga ning käib Tartu XXX lasteaias. Q.N sõnul on leibkonnal

olemas ka sotsiaalne tugivõrgustik, kellega tal on väga head ja lähedased suhted. Pere

elukohta tehtud kodukülastuse põhjal hindab lastekaitse spetsialist leibkonna

elamistingimused väga heaks ja lapse eale vastavaks. Tegemist on 2-toalise

üürikorteriga, millest üks tuba on sisustatud ja kohandatud lapsele.

32. Menetluse käigus on selgunud, et lapsel elavad Eestis emapoolsed

vanavanemad ja isapoolne vanaema. Ema on pärit Kallaste linnast, mis on Tartu

lähedal ning seega on emal sealkandis sotsiaalvõrgustik. Hollandis ei ole lapsel ühtegi

lähedast peale isa. Isa on pärit Eestist ja elab Hollandis alates aastast 2003. Isal

omakorda pole Hollandis ühtegi lähedast peale lapse – isal puuduvad seal sugulased ja

sõpradena nimetas oma töökaaslasi. Kuna isa ei ole 14 Hollandis elatud aasta jooksul

turvavõrgustikku loonud, siis ei saa ka prognoosida lapse turvavõrgustiku erilist

suurenemist ning tema lähedane isik on vaid isa. See tähendab aga muuhulgas ka, et

isa eemalviibimise vajadusel ei saa laps olla koos lähedase isikuga.

33. Laps on 3-aastane ja pole emast ühtegi ööd eemal viibinud. Ema oli lapsega

kodus lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lapse vanuse tõttu on ta olnud emaga

eriliselt seotud, kuigi ta on ka isaga lähedane. Ülaltoodust tulenevalt saab prognoosida,

et lapse tagastamine Madalmaade Kuningriiki Hollandisse põhjustab talle psüühilisi

kannatusi.

34. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et lapse huvid kaaluvad üles Haagi

konventsiooni eelduse, et lapse huvides on tema tagastamine. Lapse tagastamine

põhjustaks lapsele kohtu hinnangul olulisi psüühilisi kannatusi. Seega tuleb laps Q.Y

jätta Haagi konventsiooni alusel tagastamata.

7(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

Lapse isa määruskaebus

35. Lapse isa esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse

tühistada ja avalduse rahuldada ning määrata kindlaks lapse tagastamise viis, andes

laps üle isale, menetluskulud jätta puudutatud isik II kanda.

36. Määruskaebuse kohaselt on kohtu seisukoht vastuolus menetluse käigus

kogutud tõenditega ja menetlusosaliste poolt antud ütlustega, kohus on teinud

tõenditega vastuolus oleva lahendi, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning

rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

37. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et pärast lapse Hollandist lahkumist

29.04.2017 ei ole lapse isa enam lapse hooldusõigust teostanud. Kohtus leidis

tuvastamist, et lapse ema ei võtnud kaasa kõiki asju, vaid ainult mõned, mistõttu ei

toimunud ega saanud toimuda ära kolimist. Lapse ema on andnud selgitusi, mille

kohaselt võttis ta kaasa vaid üksikud asjad ning suurem osa lapse ja ema asju jäi isa

juurde koju. Seda, et emal ei olnud plaanis Eestisse jääda ning pere ei olnud ka

varasemalt arutanud teemat lapsega Eestisse kolimiseks, tõendab lasteaiast saadud

tõend, mille kohaselt andis ema lasteaias teada, et lähevad perega puhkama ja pärast

puhkust võtab ema lapsele lasteaeda uued vahetusjalanõud kaasa. Kuivõrd vanematel

oli ühine hooldusõigus, st. eelkõige õigus määrata lapse elukoht ning vanematel

puudus lapse elukoha osas eraldi kokkulepe ning emal puudus isa nõusolek Hollandi

Kuningriigist lapsega lahkumiseks ja Eestisse jäämiseks, on tegemist nii lapse

õigusvastase äraviimisega Hollandi Kuningriigist kui ka õigusvastase kinnihoidmisega

Eesti Vabariigis. Eeltoodud asjaolu arvestades jääb arusaamatuks, mis alusel on kohus

asunud seisukohale, et vanemad teostasid Q.Y osas ühist hooldusõigust ainult kuni

24.04.2017. U.H möönab, et ta ei ole alates lapse õigusvastasest lahkumisest Hollandis

saanud lapse hooldusõigust teostada. Kindlalt oli isal aga olemas õigus otsustamaks

lapse elukoha küsimuse osas vastavalt konventsiooni artiklile 5.

38. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et lapse isal puudub Hollandis

tugivõrgustik, mistõttu ei saa ka prognoosida lapse turvavõrgustiku erilist suurenemist.

Selline kohtu järeldus on arusaamatu, asjasse puutumatu ja ainetu ega oma praeguses

menetluses tähendust. Laps elas ka enne Hollandis ilma vanavanemateta ning sai hästi

hakkama. Lapse isa selgitas kohtus, et tema tutvusringkond ning sõbrad moodustavad

paljuski tema töökaaslastest. Kohus ei küsinud kordagi isalt, kas tal oleks last

kellegagi jätta, kui ta ei saa mingil põhjusel ise lapsega olla või kui ta haigestub, kes

siis lapse eest hoolitseks.

39. Kohus ei ole märkinud, mis konventsiooni sätte alusel jätab avalduse

rahuldamata ning lapse Hollandisse tagastamata. Sellest hoolimata võib aru saada, et

kohus on jätnud avalduse rahuldamata ja lapse tagastamata Haagi lapseröövi

konventsiooni art 13 lg 1 p b alusel. Puuduvad tõendid, et lapse tagastamine tema

harilikku viibimiskohta põhjustab talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi. Kohus on

teinud lapse Haagi lapseröövi konventsiooni kohase lahendi, millega jättis lapse

Hollandi Kuningriiki tagastamata selgitusega, et kuigi lapse tagastamine Hollandisse

ei pane teda ebakindlasse olukorda, võib lapse tagastamine põhjustada lapsele siiski

olulisi psüühilisi kannatusi. Kohus on jätnud välja toomata, milles need psüühilised

kannatused seisnevad ja millega on see tõendatud. Kohus ei ole selgitanud, millele

tugineb kohtu prognoos ning milles selline oluline psüühiline kannatus seisneb.

40. Euroopa Inimõiguste Kohtu Suurkoja 26.11.2013 lahendi asjas X vs Läti

(kaebus nr 27853/09) kohaselt puudutab artikkel 13 lg 1 p b üksnes selliseid olukordi,

mille talumist ei saaks lapselt mõistlikult oodata (p 116). Riigikohus on 06.12.2006

otsuses nr 3-2-1-123-06 leidnud, et Haagi lapseröövi konventsiooni art 13 lg 1 p b

alusel saab jätta õigusvastaselt äraviidud või kinnihoitud lapse tagastamata vaid siis,

8(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

kui lapse tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu. Seejuures peab

tegemist olema erakordse ohuga lapse heaolule, mis on piisavalt konkreetne ja

tõenäoline.

41. Seega ei ole määruskaebuse esitaja hinnangul varasemat kohtupraktikat

arvestades Haagi lapseröövi konventsiooni art 13 lg 1 p b kohaselt lapse tagastamata

jätmise aluseks igasugune lapsele osaks saav ebamugavus või ühest riigist teise

kolimise ja ümberkohanemisega paratamatult kaasnevad kergemad kannatused.

42. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt selgitanud, et Haagi lapseröövi

konventsioonis sätestatud erialuseid lapse tagastamata jätmise tuleb tõlgendada väga

kitsalt ja jäigalt. Haagi lapseröövi konventsiooni esmaseks eesmärgiks on ära hoida

lapseröövi toimepannud vanemal ühepoolse otsuse alusel loodud õigusvastase

olukorra legitimeerimine. Senise EIK ja Haagi konventsiooni osalisriikide praktika

järgi jäetakse lapsed Haagi lapseröövi konventsiooni artikli 13 lg 1 p b alusel

tagastamata üksnes nendesse riikidesse, kus on sõda, epideemia või näljahäda.

43. Käesolevas menetluses ei ole ükski isik, ei lapse ema, lapse esindaja, ega

eestkosteasutus Haagi lapseröövi konventsiooni artiklis 13 lg 1 p b sätestatud

tõendamiskoormist täitnud – tõendamata on see, et lapse tagastamine tema harilikku

viibimiskohta Madalmaade Kuningriiki Hollandis tekitab lapsele kannatusi või asetab

lapse talumatusse olukorda. Seda enam, et Ida-Brabanti Maakohtu 25.10.2017

otsusega on kohus määranud Q.Y elukoha isa juurde ja kuulutanud otsuse koheselt

täitmisele kuuluvaks, olles eelnevalt tuvastanud, et lapse elamistingimused Hollandis

(mitte kitsalt eluruumi mõistes, vaid elukorralduslikus mõttes) on lapsele sobivad.

44. Lapse ema on tekitanud lapsele kannatusi ning seadnud lapse talumatusse

olukorda, olles 4 kuu jooksul vahetanud lapsega 5 erinevat elukohta (kõigepealt ema

sõbranna, siis ema n.ö, armukese korter, Tallinn korter, Kallastel vanavanemate eluase

ning Tartu korter). Lapse isa ja lapse vahelisele suhtlemisele on teinud ema pidevalt

takistusi. Avaldaja möönab, et lapse tagastamine võib tuua lapsele kaasa läbielamisi,

kuid need on tingitud üksnes ja ainult lapseröövi toime pannud lapsevanema

omavoliliste ja õigusvastastest tegudest ja nende tagajärgedest ning lapse

tagastamisega seonduvad emotsioonid (mis võivad lapsel olla ka positiivsed, sest ta

saab oma koju ja lasteaeda naaseda) ei ole piisavad, et jätta laps tagastamata. Last ei

saa jätta Haagi lapseröövi konventsiooni art 13 lg 1 p b alusel tagastamata üksnes

seetõttu, et väikelapsele on oluline ema hoolitsus ja et laps on seni olnud pidevalt koos

emaga ning tal puudub isaga üksi elamise kogemus. Vastasel juhul ei ole Haagi

lapseröövi konventsioonil mittemingisugust mõtet.

Menetluse edasine käik

45. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus menetlusosalistelt

vastuseid.

46. Lapsele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus

ei ole diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.

Materiaalõigust on kohaldatud õigesti. Kohus on esikohale seadnud lapse parimad

huvid.

47. Eestkosteasutus palus kaebuse jätta rahuldamata. Lapse huvides on jääda Eesti

Vabariiki. Määrus võimaldab säilitada lapse jaoks püsiva ning harjumuspärase

elukorralduse, kinnistunud päevarütmi püsivas elukohas ja lasteaias käimisel.

Lastekaitsespetsialisti hinnangul põhjustab lapse tagasi viimine lapsele üleelamisi,

mille mõju ja tagajärjed võivad ilmneda kohe või teatud aja jooksul.

48. Lapse ema hinnangul tuleb kaebus jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Kohus on õigesti lähtunud lapse huvidest. Laps on uue elukeskkonnaga

9(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

kohanenud. Lapse põhiline hooldaja lapse sünnist alates on olnud lapse ema, kes on

tegelenud lapsega igapäevaselt. Lapsel on emaga tugev kiindumussuhe. Ei ole usutav,

et kolmeaastase lapse eraldamine oma emast ei tekita lapsele psüühilisi kannatusi.

Laps ei ole viibinud ühtegi ööd oma emast eemal, mistõttu ei ole võimalik

prognoosida, millise psüühilise jälje jätab lapsele oma emast pikaaegne eemalolek.

Lapse ema on selgitanud, miks ta ei saa lapsele Hollandisse järgneda. Lapse

tagastamisel eraldatakse laps emast, mis võib põhjustada lapsele ebamõistlikult

koormavaid psüühilisi üleelamisi või pöördumatu hingelise trauma. Lapse isa ei

tundnud enne Hollandist lahkumist lapse vastu mitte mingisugust huvi. Keerukas on

toetada avaldaja esitatud väidet, mille kohaselt ta teostas vanemate lahkukolimise

järgselt hooldusõigust. Avaldaja ei ole lapse Eestis oleku ajal kordagi pakkunud abi

lapse kasvatamisel. Avaldaja ei suhelnud lapsega vanemate lahkukolimise hetkest

alates, seega on kohus tuvastanud õigesti, et peale vanemate lahku kolimist 24.04.2017

ja alates ema ning lapse Hollandist lahkumist 29.04.2017 ei ole lapse isa enam lapse

hooldusõigust teostanud. Kohus on leidnud õigesti, et avaldajal puudub Hollandis

tugivõrgustik.

49. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS §

663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

50. Tallinna Ringkonnakohus kuulas lapse vanemad ning lapsele määratud

esindaja seisukohad ära 08.02.2018.

Ringkonnakohtu põhjendused

51. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et

määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 657

lg 1 p 2, § 659 ja § 667 lg 2 kohaselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise uue

määruse, millega rahuldab lapse isa avalduse lapse tagastamiseks Haagi lapseröövi

konventsiooni ja Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 alusel Madalmaade

Kuningriiki Hollandisse.

52. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu lapse isa maakohtu järeldusega lapse

tagastamata jätmise kohta, olles seisukohal, et kohus on menetluse käigus kogutud

tõenditest teinud ebaõiged järeldused, rikkunud menetlusõiguse norme ja vääralt

kohaldanud materiaalõigust. Määruskaebuse sisust tulenevalt keskendub vaidluse

põhiküsimus sellele, kas käesoleval juhul esineb alus lapse tagastamata jätmiseks

konventsiooni artikkel 13 lg 1 p b alusel.

53. Kuigi lapse ema väitis vastuses määruskaebusele, et tal oli lapse Eestisse elama

asumiseks lapse isa nõusolek olemas, nõustus lapse ema ringkonnakohtus aset leidnud

ärakuulamisel 08.02.2018, et tegemist on lapserööviga (II kd, tlk 153).

54. TsMS § 231 lg 2 kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil,

kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 217 lg 5 kohaselt loetakse esindaja tehtud

menetlustoiming tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Asjaolu omaksvõtmise ja

muude avalduste kohta kehtib see niivõrd, kuivõrd juuresviibiv menetlusosaline

omaksvõttu või avaldust kohe tagasi ei võta või ei paranda. Seega puudub vaidlus

selles, et lapse ema on konventsiooni mõttes toime pannud lapseröövi.

55. Konventsiooni art 13 alusel lapse tagastamisest keeldumine on kohtu

kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme

kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-176-16, p 22).

56. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega osas, mis puudutab lapse

tagastamata jätmist. Selles osas on maakohus ringkonnakohtu hinnangul vääralt

10(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

kohaldanud materiaalõigust ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, tehes

lahendi, mis ei tugine asjas tuvastatud asjaoludel.

57. Lapse tagastamata jätmise erialused on sätestatud konventsiooni artiklites 13 ja

20.

58. Konventsiooni artikkel 13 lg 1 p a kohaselt esineb alus lapse tagastamata

jätmiseks juhul, kui lapse tagastamisele vastu vaidlev füüsiline või muu isik või asutus

tõendab, et lapse eest hoolitsenud füüsiline või muu isik või asutus ei ole lapse

äraviimise või kinnipidamise ajal teostanud oma hooldamisõigust või et ta on täielikult

või osaliselt nõustunud lapse äraviimisega või kinnihoidmisega.

59. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus selle üle, et lapse isal on

lapse osas lapse emaga ühine hooldusõigus. Lapse ema on väitnud, et lapse isa ei

teostanud lapse Hollandist äraviimise eelsel kolmel nädalal pärast vanemate

lahkuminekut alates 24.04.2017 lapse suhtes hooldusõigust, st ei tundnud nimetatud

perioodil lapse vastu kordagi huvi, ei külastanud ega käinud last vaatamas ka lasteaias

ega helistanud lapse emale (I kd, tlk 201 pöördel, II kd, tlk 125).

60. Lapse isa on kinnitanud, et ta käis 24.04.2017 tütrel lastehoius järel, nägi teda

ja rääkis temaga ning pärast seda suhtles veel umbes kolmel korral Skype vahendusel

(I kd, tlk 41, lk 85). Lastehoius 24.04.2017 käimist on kinnitanud ka hoiuasutuse

kasvataja (I kd, tlk 101). Tunnistajad W ja Z on kinnitanud, et pärast vanemate

lahkuminekut lubas lapse ema lapsel ja isal kohtuda vaid kahel korral (I kd, tlk 127,

129). Maakohtus 29.08.2017 toimunud ärakuulamisel kinnitas lapse isa, et kandis

lapse emale 2017 aprillis 500 eurot (I kd, tlk 135). Lapse isa on kinnitanud, et andis

lapse emale nõusoleku lapsega Eestis puhkusel viibimiseks alates 29.04.2017 kuni

13.05.2017, mida pikendas kuni 20.05.2017 (I kd, tlk 1) ning lapse emale 22.05.2017

lapse nägemiseks helistades teatas lapse emale, et ta peab koos lapsega naasma,

vastasel korral on sunnitud pöörduma politseisse (I kd, tlk 41 pöördel). Lapse ema ei

ole eelnimetatud väiteid ümber lükanud.

61. Seega on lapse isa tõenditest nähtuvalt hooldusõigust siiski teostanud ning

tõendamist ei ole leidnud lapse ema väide, et lapse isa ei ole lapse vastu huvi tundnud

ja hooldusõigust teostanud alates 24.04.2017. Arvestades eeltoodut ning lapse ema

poolt lapseröövi omaksvõttu, asub ringkonnakohus seisukohale, et konventsiooni

artikkel 13 lg 1 p a kohaldamiseks alus puudub.

62. Konventsiooni artikkel 13 lg 1 p b kohaselt esineb alus lapse tagastamata

jätmiseks juhul, kui lapse tagastamisele vastu vaidlev füüsiline või muu isik või asutus

tõendab, et lapse tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi

või muul viisil võib lapse asetada ebakindlasse olukorda.

63. Lapse ema on läbivalt kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et käesoleva

asja lahendamisel tuleks juhinduda lapse huvidest ning last Hollandisse mitte

tagastada, kuna see põhjustab lapsele psüühilisi üleelamisi ning on lapsele

psühholoogiliselt väga traumeeriv (I kd, tlk 79 pöördel, 166 pöördel). Samuti on ema

esile toonud, et ei ole usutav, et kolmeaastase lapse eraldamine emast ei tekitaks

lapsele psüühilisi kannatusi ning võimatu on prognoosida, millise psüühilise jälje jätab

lapsele oma emast pikaaegne eemalolek (I kd, tlk 201 pöördel). Ärakuulamisel

selgitas lapse ema, et tal puudub võimalus Hollandisse tagasipöördumiseks (II kd, tlk

152 pöördel).

64. Lapse ema seisukohta on toetanud lapsele määratud esindaja ja eestkosteasutus.

Lapse esindaja on leidnud, et lapse tagastamine võib lapsele põhjustada psüühilisi

kannatusi ning panna lapse talumatusse olukorda (I kd, tlk 156 pöördel), lapse viimine

ilma turvaisiku, so emata, tagasi Hollandi Kuningriiki põhjustab kindlasti lapsele

põhjendamatuid kannatusi ning prognoosimatut kahju tema psüühilisele tervisele (I

11(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

kd, tlk 170). Eestkosteasutus on välja toonud, et laps peaks elama ema juures (I kd, tlk

68 pöördel).

65. Sealjuures nähtub tsiviilasja materjalidest, et maakohtu menetluses ei ole ei

lapse ema ega lapsele määratud esindaja oma väiteid tõendanud, milleks otseselt

kohustab konventsiooni artikkel 13 lg 1 p b. Eeltoodust tulenevalt nõustub

ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu järeldus, et lapse

tagastamine võiks talle põhjustada psüühilisi kannatusi, ei rajane asjas tõendatud

asjaoludel.

66. Ringkonnakohus

selgitas

lapse

emale

konventsiooni

järgset

tõendamiskoormust 08.02.2018 toimunud ärakuulamisel (II kd, tlk 153 pöördel).

67. Lapse ema poolt ringkonnakohtule 01.03.2018 esitatud kliinilise psühholoogi

MS hinnangu kohaselt ei ole lapse eraldamine emast lapse huvisid arvesse võttes

põhjendatud, kuna laps omab lähedast ja turvalist kiindumussuhet emaga ning lapse

vanust arvesse võttes võib eraldamine kiindumusobjektist mõjuda traumaatiliselt ja

tekitada emotsionaalse häirituse sümptomeid (II kd, tlk 186 pöördel), nagu ebakindlus

enda ja vanemate suhtes, ärevus, ärrituvus, suutmatus oma emotsioone ja käitumist

reguleerida (II kd, tlk 193).

68. Eestkosteasutuse lastekaitsespetsialisti 28.02.2018 hinnangul põhjustab lapse

tagastamine igal juhul lapsele üleelamisi, mille mõju ja tagajärjed võivad ilmneda

kohe või hiljem. Näiteks võivad esineda hüsteeriahood, agressiivne või vägivaldne

käitumine nii lapsevanema kui teiste lastega, enurees, enkoprees, kõnekogelus või –

kaotus, erinevad tikid, nahaprobleemid jms (II kd, tlk 167 pöördel).

69. Lapse isa 01.03.2018 seisukoha kohaselt ei tõenda psühholoogi hinnang lapse

tagastamisel tema äärmiselt tõsist heaolu kahjustamist, kuna baseerub teooriatel (II kd,

tlk 172).

70. Lapse esindaja ei leidnud võimalust osaleda ärakuulamise järgsetel lapse ja

lapse isa kohtumistel (II kd, tlk 154 pöördel) ega ole oma seisukohta avaldanud ka

psühholoogi poolt antud hinnangu osas.

71. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus konventsiooni artikkel 13 lg 1 p

b kohaldamiseks.

72. Riigikohus on selgitanud, et lapse tagastamata jätmisega seotud sätete avara

tõlgendamise korral on kahjustatud konventsiooni eesmärgi saavutamine ning

konventsiooni artikkel 13 lg 1 p b alusel saab jätta õigusvastaselt äraviidud või

kinnihoitud lapse tagastamata vaid erandlikel juhtudel, s.o kui lapse tagastamine

kahjustaks äärmiselt tõsiselt lapse heaolu. Seejuures peab tegemist olema erakordse

ohuga lapse heaolule, mis on piisavalt konkreetne ja tõenäoline. Last ei saa jätta

Haagi 1980. a konventsiooni art 13 (1) b alusel tagastamata üksnes seetõttu, et

väikelapsele on oluline ema hoolitsus ja et laps on seni olnud pidevalt koos emaga

ning tal puudub isaga üksi elamise kogemus. Lapsele tema vanemast eraldamise tõttu

tekkida võivaid kahjulikke tagajärgi saab enamikul juhtudel vältida sel viisil, et laps

tuleb tagasi koos vanemaga, kellest eraldamine võiks kujutada tõsist ohtu lapse

heaolule. Viidatud sättes nimetatud oht lapse heaolule peab olema tõendatud (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-06 p 17, 18).

73. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda psühholoogi hinnang, et juhul, kui kohus

otsustab lapse Hollandisse tagastada, oleks lapse heaolu tõsiselt ohustatud. Psühholoog

on küll nimetanud lapsel võimalikke tekkida võivaid emotsionaalse häirituse

sümptomeid, kuid ei ole välja toonud, et mõni nendest võiks konkreetse lapse

psüühika jaoks kujutada erakordset ohtu. Hinnang lähtub eeldusest, et laps eraldatakse

emast, kuid sellest ei nähtu, et oleks arvestatud asjaoluga, et kuna lapse ema ei ole

valmis koos lapsega Hollandisse naasma, antakse laps üle tema (samuti) lähedaseks

12(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

isikuks olevale isale, kellega laps elas koos veidi üle 2 aasta ja 8 kuu. Psühholoog ei

ole lapse ja lapse isa omavahelist suhet hinnata saanud, kuigi on ka ise seda lõpliku

arvamuse andmiseks vajalikuks pidanud (II kd, tlk 193). Eeltoodust tulenevalt puudub

alus lapse tagastamata jätmiseks põhjusel, et see võib talle põhjustada psüühilisi

kannatusi.

74. Tsiviilasja materjalid ei anna alust asuda ka seisukohale, et lapse tagastamine

Hollandisse asetaks ta mingil muul viisil ebakindlasse olukorda.

75. Lapse ema on väljendanud, et tal puudub võimalus lapsega Hollandisse

naasmiseks, kuna ei ole kohta, kus elada ja ta ei saa seal töötada, sest ei oska nii hästi

keelt (II kd, tlk 152 pöördel). Ringkonnakohus sai sellest aru nõnda, et lapse ema ei

soovi Hollandisse naasta ega last tagasireisil saata, mistõttu tuleb laps tema

tagastamisel üle anda lapse isale Eestis.

76. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on paralleelselt käesoleva menetlusega

Hollandis menetletud lapse isa avaldust lapse viibimiskoha määramiseks tema juurde

(I kd, tlk 205-206), mille Ida-Brabanti maakohus rahuldas 25.10.2017 (I kd, tlk 196-

198, II kd, tlk 67-69). Lapse isalt laekunud info kohaselt ei ole lapse ema eelnimetatud

kohtuotsust vaidlustanud, lapse isa elukoht on endiselt sama ega ole muutunud (III kd,

tlk 32 pöördel). Hollandi lastekaitsenõukogu vastusest nähtuvalt on nad küll osalenud

Hollandis toimunud kohtumenetluse istungil ning teadlikud lapsega seotud vaidlusest,

kuid neil puudub teave lapse kasvukeskkonna ja arengu kohta (II kd, tlk 165). Lapse

isalt saadud selgituste kohaselt ei tee Hollandi lastekaitse kodukülastusi ega anna

sellega seonduvalt seisukohti, olles arvamusel, et seda ei näe ette ka konventsioon (II

kd, tlk 160).

77. Kuigi asjas ei ole võimalik arvestada lapse hariliku viibimiskoha pädeva

asutuse seisukohaga, puudub ringkonnakohtul lapse isa kinnitust arvesse võttes alus

asuda seisukohale, et elukoha mõttes asetataks laps tema tagastamisega Hollandisse

ebakindlasse olukorda, kuna laps hakkab elama oma kodus.

78. Maakohtu menetluses väitis lapse ema, et lapse eest peamine hoolitseja oli

tema, lapse isa suitsetas vastsündinud lapse juures kanepit ning muutus selle tagajärjel

kurjaks ja agressiivseks (I kd, tlk 78 pöördel), lapse isa ei ole kunagi lapse eest

igapäevaselt hoolitsenud ega lapsega mänginud (I kd, tlk 147 pöördel). Lapse isa

selgitas, et tegeles samuti lapsega, mängis ja jalutas temaga ning on teadlik lapse

lemmikasjadest ning –tegevustest (I kd, tlk 167). Lapse isa esitas tõendid, et on

lapsega käinud korduvalt arstivisiitidel (I kd, tlk 161, 163), last toitnud, vannitanud,

lapsega mänginud ja tegelenud (I kd, tlk186-188).

79. Ringkonnakohus selgitas ärakuulamisel lapse emale, et asjas ei ole esitatud

tõendeid, et lapse isa ei saaks hakkama või et kooselu temaga põhjustaks lapsele

traumat (II kd, tlk 153). Lapse isa kinnitas, et on valmis lapse kasvatamisega üksi

toime tulema, kuna lapsega seotud toimetused olid vanemate vahel jagatud (II kd, tlk

152 pöördel).

80. Laps kohtus isaga ärakuulamise järgsetel päevadel omavahel lapse ema kodus

ning isa sõnul möödusid kohtumised suurepäraselt, olenemata asjaolust, et laps ei

olnud selleks ajaks saanud isaga pikema aja vältel kohtuda. Lapse suurt igatsust isa

järele tõendasid lapse joonistused (II kd, tlk 169 pöördel, 176-177). Sotsiaaltöötaja

hinnangul suhtles laps eestkosteasutuse töötajaga korraldatud kohtumisel mõlema

vanemaga vabalt ja sundimatult, vanemad pöörasid vajadusel lapsele tähelepanu,

suhtlesid temaga, mängisid ja jätkasid suhtlemist (II kd, tlk 167). Lapse isa poolt

esitatud helisalvestiselt on arusaadav, et lapse ema soovis ärakuulamise järgselt lapse

isaga suhet ja kooselu taastada, mida lapse isa võimalikuks ei pidanud, kuid tegi lapse

emale pakkumise tasuda nii tema kui lapse tagasilennu kulud ja elada nende juures 2-3

13(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

nädalat, kuni laps on varasema kodu ja lasteaiaga uuesti harjunud, mida lapse ema ei

aktsepteerinud (II kd, tlk 177A).

81. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et lapse ema väited

selle kohta, nagu puuduks lapsel isaga lähedane suhe või oleks lapse isa

lapsevanemaks sobimatu või lapsele kuidagi ohtlik, on paljasõnalised ning

tõendamata. Puudub alus arvata, et ka lapse isa isiku mõttes asetataks laps tema

tagastamisega Hollandisse ebakindlasse olukorda, seda enam, et lapse ema ise on

avaldanud soovi vanemate kooselu jätkata.

82. Lapse ema on menetluse jooksul väitnud ka seda, et last ei tuleks tagastada,

kuna lapsel on Eestis harjumuspärane elukeskkond, sotsiaalvõrgustik ja elurütm (I kd,

tlk 79 pöördel), laps ei oska hollandi keelt (I kd, tlk 147, II kd, tlk 154) ja lapse isal

puudub Hollandis tugivõrgustik (II kd, tlk 125 pöördel). Ringkonnakohtus

ärakuulamisel oli lapse ema mures, et kui laps jääb Hollandis haigeks, ei ole keegi

lapse juures ja selgus, et laps ei ole isapoolset vanaema kunagi näinud (II kd, tlk 153

pöördel).

83. Lapse isa on selgitanud, et koduseks keeleks oli vene keel, kuid last integreeriti

Hollandi ühiskonda (I kd, tlk 139 pöördel ja 140). Lapse isa on tõendanud, et laps käis

Hollandis lasteaias (I kd, tlk 92-95). Lasteaiakasvataja tunnistusest nähtuvalt omandas

laps hollandi keelt kiiresti (I kd, tlk 101). Ringkonnakohtus ärakuulamisel selgitas

lapse isa, et laps käis lasteaias alates 1 aasta ja 4 kuu vanusest, 4 või 5 päeva nädalas, 8

või 9 tundi päevas (II kd, tlk 152 pöördel) ning lapse isapoolne vanaema on lapse

tagastamisel nõus Hollandisse kolima (II kd, tlk 154).

84. Ringkonnakohtu hinnangul on seega tõendatud, et last integreeriti Hollandi

ühiskonda ja laps omandas lasteaias hollandi keelt, laps on elanud Hollandis kuni

Eestisse toomiseni sünnist saadik üle 2 aasta ja 8 kuu, millest lasteaias käis ca 1 a 4

kuud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et laps omandab eestikeelses lasteaias käies

(II kd, tlk 153 pöördel) tema jaoks uut võõrkeelt, ei saa ringkonnakohtu hinnangul

nõustuda lapse emaga sellega, et Hollandisse tagastamisel oleks lapse jaoks tegemist

võõra elukeskkonnaga, milles laps ei suudaks keeleoskamatuse või kohanemisvõime

puudumise tõttu hakkama saada.

85. Nõustuda ei saa ka lapse ema selle väitega, et lapsel puuduks Hollandis

tugivõrgustik, kui laps naaseb Hollandisse ja asub elama isaga. Lapse isa on

kinnitanud lapse isapoolse vanaema valmisolekut asuda vajadusel Hollandisse elama

asumiseks. Asjaolu, et lapse emapoolsed vanavanemad või muud lähisugulased ei ela

püsivalt Hollandis, ei ole ringkonnakohtu hinnangul lapse tagastamata jätmise aluseks.

Selleks ei ole ka lapse isapoolse vanaema mittetundmine, kuna see probleem on

lahendatav vanaema ja lapse vaheliste kohtumiste korraldamise teel.

86. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ka keele- ja kultuurikeskkonna

ning sotsiaalvõrgustiku mõttes ei asetataks last tema tagastamisega konventsiooni

mõttes ebakindlasse olukorda.

87. Ringkonnakohus möönab, et lapse tagastamine võib lapsele esialgu tekitada

elukorralduse muutusest ja vana elukeskkonnaga taasharjumisest tingitud teatavaid

ebamugavusi, kuid leiab, et need mõjud jäävad konventsiooni mõttes tavapärastesse

piiridesse ega saa olla tagastamata jätmise aluseks. Lapse ema, kelle

vastutusvõimelisust on kinnitanud kriisinõustaja ML (II kd, tlk 190), saab lapsel

tekkida võivaid võimalikke ebamugavusi vältida lapse ettevalmistamisega naasmiseks

tagasi harilikku viibimiskohta Hollandisse ning neid leevendada, leides võimaluse

lapsega kaasareisimiseks.

88. Kuigi lapse tagastamata jätmiseks annavad aluse ka konventsiooni artiklid 13

lg 2 ja artikkel 20, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust kummagi sätte

14(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

kohaldamiseks, kuna laps on selles eas, kus ei saa tema arvamusega arvestada. Ka ei

ole Madalmaade Kuningriigi Hollandi näol teadaolevalt tegemist riigiga, mis keelduks

järgimast üleüldisi inimõigusi ja põhivabadusi.

89. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et lapse tagastamata

jätmiseks seaduslikku alust pole ja laps tuleb tagastada Madalmaade Kuningriiki

Hollandisse.

Määruse täitmise kord

90. Riigikohus on selgitanud, et kuna Haagi lapseröövi konventsioon ei reguleeri

lapse tagastamise menetluse praktilisi küsimusi, tuleb enne, kui kohus teeb lahendi

lapse tagastamise kohta, lahendada kohtulahendi täitmise praktilised ja õiguslikud

küsimused, arutades need poolte ja keskasutusega (Justiitsministeerium) enne läbi. Mh

tuleks poolte ja keskasutusega läbi arutada küsimus, kas ema soovib lapsega koos

välisriiki tagasi minna ning kus laps ja ema välisriigis kuni hooldusõiguse vaidluse

lahendamiseni viibida saaksid. Lapse tagastamise määrus peab olema nii detailne kui

võimalik ning sisaldama kõiki lapse tagastamise praktilisi küsimusi ning vajadusel ka

sunnivahendeid. Vajadusel peavad lahendis olema hierarhiliselt märgitud viisid,

kuidas lahendit tuleb täita. Kohus peaks võimaldama lapse äraviinud isikul

vabatahtlikult lapse tagastamise määrust täita, kui see on lapse huvidest lähtudes kõige

sobilikum viis kohtumääruse täitmiseks. Kohus peaks üldjuhul määrama lapse

äraviinud isikule tähtaja lapse vabatahtlikuks tagastamiseks hariliku viibimiskoha riiki

ning juhuks, kui seda tähtaega ei järgita, kohustama lapse äraviinud isikut andma laps

kohtu määratud tähtajal üle avalduse esitajale lapse tagastamiseks (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-146-14, p 20, 21).

91. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kohustada lapse ema viima last tagasi

tema hariliku viibimiskoha riiki Hollandisse, kuna lapse ema ei ole ärakuulamisel

väljendanud valmisolekut lapsega Hollandisse naasmiseks isegi lühiajaliselt ja on selle

välistanud (II kd, tlk 152 pöördel), ka ei ole lapse isa seda nõudnud. Seega tuleb

tagastamise määruse täitmist reguleerida selliselt, et laps antakse isale koos

reisidokumendiga Hollandisse naasmiseks üle Eestis.

92. Konventsiooni eesmärgist lähtuvalt tuleb tagada lapse võimalikult kiire

tagastamine tema hariliku viibimiskoha riiki. Samas on lapse esindaja avaldanud

arvamust, et lapse isa peaks kindlasti enne Hollandisse minekut lapsega kohtuma ja

kohtumised peaksid olema suureneva ajahulgaga, päeva kaupa (II kd, tlk 154).

Eestkosteasutus ja lapse ema ei ole selles osas omapoolseid ettepanekuid teinud ega

arvamust avaldanud.

93. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole lapse

ja isa lähedussuhe katkenud ega kahjustunud määral, mis nõuaks pikaajalise

tagastamise eelse suhtluskorra määramist, tuleb võimaldada lapsel tema isale

üleandmise eelselt isaga kohtuda lapsele harjumuspärases keskkonnas vähemalt 3

(kolmel) päeval enne määruse täitmist vähemalt 3 (kolm) tundi igal päeval. Sealjuures

on lapse ema kohustatud lapse ja lapse isa omavahelisi kohtumisi võimaldama ning

lapse isa teatama Eestisse saabumise täpse aja ning lapsega kohtumise ajad lapse

emale ette vähemalt seitse (7) kalendripäeva e-kirja või telefoni teel.

94. Ringkonnakohus peab lapse huvidest lähtudes vajalikuks võimaldada last

kinnihoidval isikul tagastamise määrust vabatahtlikult täita. Vabatahtlikuks täitmiseks

määrab kohus tähtaja pikkusega 20 päeva arvates hetkest, kui lapse isa on saabunud

määruse jõustumise järgselt Eestisse.

15(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

95. Lapse isa on taotlenud määruse täitmise tagamiseks ette näha kohtutäiturile

õigus jõu kasutamiseks ja temalt abi saamiseks. Ringkonnakohus ei ole tsiviilasja

materjalide põhjal kindel, et lapse ema asub lapse tagastamiseks kohustavat määrust

vabatahtlikult täitma. Kohtulahendi kiire täitmine on vajalik konventsiooni eesmärgist

lähtuvalt ning kokkuvõttes ka lapse huvides.

96. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks vastavalt TMS § 179 lg-le 4 näha

määruse resolutsioonis ette kohtutäituri õiguse rakendada vajadusel lapse ema suhtes

lapse isa poolt taotletud meetmeid, sh kasutada vahetut jõudu.

97. Lapse vastu jõudu kasutades poleks võimalik saavutada soovitud eesmärki, s.o

lapse vahetut ja loomupärast suhtlemist selleks õigustatud isikuga (isaga).

Ringkonnakohus selgitab, et käesolev määrus ei kohusta kohtutäiturit jõudu kasutama,

vaid annab selleks üksnes võimaluse. Vahetu jõu kasutamine (sh korrakaitse organite

abil) jääb lõppastmes kohtutäituri otsustada vastavalt asjaoludele ja olukorrale.

Rakendatavaid meetmeid kaaludes peab kohtutäitur tegema kõik endast oleneva, et

lapsega suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmine algaks kiiresti ja toimuks

efektiivselt (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-14, p 24).

98. Ringkonnakohus annab TMS § 28 lg-s 2 sätestatut arvestades käesoleva

määrusega kohtutäiturile ka loa siseneda määruse täitmiseks lapse ema valduses

olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida.

Vastavalt TMS § 28 lg-s 3 sätestatule peavad ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma

ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

Taotluste lahendamine

99. Ringkonnakohus rahuldab lapse ema 01.03.2018 esitatud taotluse võtta

tsiviilasja juurde tõendina kliinilise lapsepsühholoogi MS seisukoht, 21.02.2018

kompromissettepanek, lapse isa seisukoht kompromissettepanekule ning kriisinõustaja

ML seisukoht, kuna need on asja lahendamiseks vajalikud. TsMS § 238 lg 1 kohaselt

on asjakohaseks mh ka lapse ema vastutusvõimelisust kinnitav tõend, kuna annab

kohtule piisavalt vajaliku veendumuse menetluse lõpetamiseks ja lõpplahendi

tegemiseks.

100.

Ringkonnakohus rahuldab lapse isa 01.03.2018 esitatud taotluse tõendite

juurdevõtmiseks osaliselt ja võtab tõenditena tsiviilasja juurde: pildid 09.02.2018-

12.02.2018 toimunud lapse ja isa vahelistest kohtumistest ning helisalvestise, kuna

need on asja lahendamiseks vajalikud. Taotlus tuleb jätta rahuldamata Hollandi

Lastekaitse vastuse tõendina vastuvõtmise osas, kuna see tõend on asja juurde võetud

ringkonnakohtu poolse tõendite kogumise käigus (II kd, tlk 163-164). Kuna dokument

on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda tagastada.

101.

Seoses lapse ema väitega, et lapse isal puudus 01.03.2018 seisukohale lisatud

helisalvestise tegemiseks lapse ema nõusolek, selgitab ringkonnakohus, et puudub alus

tõendi vastuvõtmisest keeldumiseks TsMS § 238 lg 3 p 1 alusel. Riigikohtu

seisukohtade kohaselt ei ole eraelulise vestluse salaja helisalvestamine teise

vestlusosalise poolt seaduserikkumiseks ja on tõendina lubatav (vt Riigikohtu lahend nr

3-1-1-5-09). Kuna asjas olid mh vaidluse all ka lapse isa isikuomadused ja võimalik

sobivus lapsevanemaks, on tõend asjakohane, kuna tõendab, et tegelikult on lapse ema

hinnang lapse isale nii isa kui elukaaslasena positiivne.

Menetluskulude jaotus

102.

Eesti Vabariik on konventsiooniga ühinedes teinud konventsiooni artiklis 26 lg

3 nimetatud reservatsiooni, mille kohaselt ei võta riik endale kohustusi seoses artikli 26

teises lõikes nimetatud kuludega, mis tulenevad advokaadi või õigusnõustaja

16(17)

Tsiviilasi nr: 2-17-11428

osalemisest või kohtumenetlusest, välja arvatud juhul, kui kulutusi võib katta riigi

õigusabi ja õigusnõustamise süsteemi kaudu.

103.

Riigikohus on artikkel 26 tõlgendamisel selgitanud, et

olukorras kus riik on teinud konventsiooni art 26 kohaldamise kohta

art-s 42 sätestatud reservatsiooni ning sätestanud, et Eesti Vabariik

ei võta art-s 26 nimetatud kulude kandmisel muid kohustusi, kui

neid, mida kantakse riigi õigusabi süsteemi kaudu, kohaldub

menetluskulude jaotuse otsustamisel tavapärane riigisisene kord.

Kuna tegu on hagita menetlusega, kohaldub menetluskulude jaotuse

otsustamisel TsMS § 172 lg 1 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-176-16, p

25).

104.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib

kohus jätta hagita perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda.

105.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus lapse esindamisega seotud

menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus riigi kanda, teiste menetlusosaliste

maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud lapse ema kanda, kuna

määruskaebus ja avaldus lapse tagastamiseks rahuldatakse, mistõttu on õiglane jätta

menetluskulud lapseröövi toime pannud vanema kanda.

106.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus menetlusosalistelt

menetluskulude nimekirjade esitamist nõudnud. Ringkonnakohtule esitatud

menetluskulude nimekirjadest nähtuvad ainult menetlusosaliste menetluskulud seoses

määruskaebusmenetlusega ringkonnakohtus.

107.

Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik menetluskulusid

kindlaks määrata. TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

108.

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav Marget Henriksen

kohtunik kohtunik kohtunik

17(17)