2-17-9545/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-9545

Tsiviilasi

Raks Veod OÜ hagi R. & J. Weber OÜ vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

27 710,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Raks Veod OÜ (registrikood 12393298,

asukoht Jaani, Kärla-Kirikuküla, Lääne-Saare vald

93511, Saare maakond), lepinguline esindaja Liivi

Tuus

Kostja R. & J. Weber OÜ (registrikood 11695212,

asukoht Metsamarja 9a, Neeme küla, Jõelähtme vald

74226, Harju maakond), seaduslikud esindajad

Robert Weber ja Julia Weber

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 01.02.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista R. & J. Weber OÜ-lt Raks Veod OÜ kasuks põhivõlg 25 174,04

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 517,76 eurot, kokku 25 691,80 eurot.

3. Välja mõista R. & J. Weber OÜ-lt Raks Veod OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(25 174,04 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

19.06.2017 2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja R. & J. Weber OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub 19.06.2017 kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlg

25 174,04 eurot ja hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 517,76 euro. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest viivis põhivõlalt 25 174,04 eurot

kuni kohustuse kohase täitmiseni. Poolte menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Pooled allkirjastasid 1. oktoobril 2014 lepingu, pealkirjastatud „Veoseveoleping“, mille

kohaselt on lepingu poolteks R. & J. Weber OÜ (kostja) kui tellija ja Raks Veod OÜ

(hageja) kui vedaja. Sisuliselt leppisid pooled 1. oktoobri 2014 lepingus kokku, et hageja

annab talle kuuluvad veokid kauba saatjate veoste korraldamiseks kostjale kui ekspediitorile.

Lepingu p 1 kohaselt hakkas leping kehtima 4. oktoobril 2014. Lepingu p 5 kohaselt lepiti

kokku, et igakuine lepingutasu kujuneb hagejale kuuluvate veokite läbisõidetud kilomeetrite

alusel, sõidukilomeetri hinnaks lepiti kokku 0,87 eurot. Lepingu p 13 A kohaselt on tasu

(lepingus töötasu) maksmise tähtaeg 30 päeva. Lepingu p 13 C kohaselt makstakse tasu välja

vastavalt tellija juhistele sõidetud kilomeetrite eest ning läbisõidu arvestuse aluseks on

programm Google Maps.

3. Hagejal oli 3 veokit, mille vedusid korraldas tema nimel kostja. Kahe veoki, so veoki

riikliku registreerimisnumbriga 502MEZ ja veoki riikliku registreerimisnumbriga 887BFJ

sõidukilomeetri maksumus oli vastavalt 1. oktoobri 2014 lepingule 0,78 eurot. Hiljem andis

hageja kostjale vedude korraldamiseks pooltevahelise suulise kokkuleppe alusel kolmanda

veoki, veok riikliku registreerimisnumbriga 746BMS, mille sõidukilomeetri maksumuseks

lepiti kokku 0,92 eurot. Pärast poolte vahel lepingu sõlmimist maksis kostja hagejale

lepingutasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele lähtudes hageja veokite poolt veoste

vedamisel läbisõidetud kilomeetritest. Lepingust tuleneva kokkuleppe kohaselt arvutati

veokite läbisõidukilomeetrite alusel kujunenud lepingutasust maha kostja R. & J. Weber OÜ

poolt kantud kulud vastavalt kostja poolt esitatud arvetele, so meretranspordi ja kütusekulu.

4. Kostjal tekkis esimene tõrge hageja arvete maksmisel, kui hageja poolt 31. detsembril 2016

esitatud arvet nr 1700001 ei maksnud kostja tähtaegselt. Arve tasumise tähtaeg oli lepingust

tulenevalt 31. jaanuar 2017. Märgitud arve on hageja poolt koostatud vastavalt veokite poolt

läbisõidetud kilometraažile summas 20 056,42 eurot. Poolte kokkuleppe ja nende vahel

väljakujunenud praktika kohaselt tegid pooled tasaarvestuse kostja poolt esitatud

kuluarvetega. 31. detsembri 2016 arvest nr 1700001 kuulub hagejale kostja poolt tasumisele

summa 9 600,86 eurot. Märgitud summa on seniajani kostja poolt tasumata. Hageja esitas 28.

veebruari 2017 kostjale arve nr 1700006. Märgitud arve on hageja poolt koostatud vastavalt

veokite poolt läbisõidetud kilometraažile summas 12 928,72 eurot. Pärast kulude arvete

tasaarvestamist kuulub kostja poolt tasumisele 8 161,98 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 31.

märtsil 2017. Märgitud summa on seniajani kostja poolt tasumata. Hageja esitas 31. märtsi

2017 kostjale arve nr 1700011. Märgitud arve on hageja poolt koostatud vastavalt veokite

poolt läbisõidetud kilometraažile summas 17 881,64 eurot. Pärast kulude arvete

tasaarvestamist kuulub kostja poolt tasumisele 7 562,20 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 30.

aprillil 2017. Märgitud summa on seniajani kostja poolt tasumata. Kostja rahaline kohustus

hageja ees on muutunud sissenõutavaks, sest kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmise

tähtaeg on saabunud ning kostja on jätnud need täitmata. Kostja põhivõlgnevus hageja ees 25

174,04 eurot.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 26.09.2017, et kostja seisukoht ei tugine

tegelikkuses aset leidnud asjaoludele. Kostjal puudub nõue hageja vastu. Hageja märgib, et

kostja poolt kohtule esitatud arves märgitud veokiga ei ole kunagi toimunud avariid.

6. Hageja leiab vastuseks kostja tasaarvestamise avaldusele 01.03.2018, et kostja ei vaielnud

kohtueelse menetluse käigus vastu hageja nõudele ja tunnistas, et tal on lepinguline kohustus

tasuda Raks Veod OÜ arve nr 1700001 summas 9600,86 eurot, arve nr 1700006 summas

8010,98 eurot ja arve nr 1700011 summas 7562,20 eurot. Ka kohtumenetluse käigus on

kostja võtnud hageja nõude omaks, kuna ta on asunud väitma, et tal on hageja vastu nõue, mis

tuleb tasaarvestada. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole tema vastu kahjunõuet. Göteborgis

asuva firma DFDS Logistics AB 19. märtsi 2017 arvelt nr 300002624 nähtub, et 9. jaanuaril

2018 sattus avariisse autorong EUT1. Hagejal sellist veokit ei ole. Arvel on märgitud, et

avarii toimus 9. jaanuaril 2017. Hagejale kuuluv, kostja kasutusse vedude organiseerimiseks

antud veok sattus küll avariisse, kuid sattus avariise 6. jaanuaril 2017. Eeltoodust nähtub, et

esitatud DFDS Logistics AB arved ei ole seotud avariisse sattunud hageja veokiga. Märgitud

arvest nähtub, et kulud on kantud DFDS Logistics AB poolt seoses sama liiklusavariiga

09.01.2017-14.02.2017. Arvest nähtuvalt lahendatakse kaubasaadetise omaniku Arved Tubi

Spa nõue kindlustusfirma TT Club London kaudu. Hageja märgib, et tema veokitest sattus 6.

jaanuaril 2017 avariisse veok riikliku numbrimärgiga 502 MEZ. Seega on kostja R.& J.

Weber OÜ 14. augusti 2017 arve nr 2017083 summas 25 551,05 eurot alusetu ka eelmärgitu

tõttu. Göteborgis asuva firma DFDS Logistics AB 12. mai 2017 arvest nr 300002705,

summas 20 830 eurot, nähtub, et arve puudutab samuti nagu arve nr 300002624, Arved Tubi

kaubasaadetist. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu kostja R.& J. Weber OÜ

seotus eelmärgitud DFDS Logistics AB arvetega, mis on esitatud Eut Transport & Logistik

ApS-le. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et nõudeid on esitatud kostjale.

Ei nähtu, et kostjale on kahju tekitatud. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole

tõendatud, et R.& J. Weber OÜ-l on nõue Raks Veod OÜ vastu.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja arvete

mittetasumine kostja poolt on põhjendatud nii kostja ja hageja vahelise lepinguga, kui

Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooniga (CMR). Hageja arvete mittetasumine

kostja poolt on seotud hageja auto avariiga, mis juhtus 06.01.2017 ja mille tagajärjes sai

kannatada (täielikult purunes) kolmandale isikule kuuluv haagis (konteineršassii), konteiner

ning konteineris olev koorem. Hageja oli mittetasumise põhjusest kostja poolt teavitatud ja

avariifakti tunnistanud.

8. Pooltevahelise 01.10.2014 lepingu punkti 11D kohaselt, vastutab hageja igasuguse haagise

vigastamise eest, ja punkti 11E kohaselt, kannab ta kogu haagise vigastamisega seotud kulud.

Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu Konventsiooni (CMR) artikli 17 punkti 1 kohaselt,

vastutab vedaja, ehk antud juhul hageja, kauba täieliku või osalise kaotsimineku või

vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Kogu avariiga

tekitatud kahju summa on 25 551,01 eurot, mille kohta esitasime Raks Veod OÜ-le arvet nr

2017083. Kostja palub tasaarvestada hageja nõuet kostja arvega nr 2017083 summas 25

551.01 eurot.

9. 15.02.2018 tasaarvestuse avalduse kohaselt on poolte vahel tekkinud tasaarvestusolukord

VÕS § 197 lg 1 mõttes seoses hageja auto avariiga, mis juhtus 06.01.2017, ja mille tagajärjes

sai kannatada (täielikult purunes) kolmandale isikule kuuluv haagis (konteineršassii),

konteiner ning konteineris olev koorem. Kostja ja hageja vahelise 01.10.2014 lepingu p 11D

kohaselt vastutab hageja igasuguse haagise vigastamise eest, ja sama lepingu p 11E kohaselt,

kannab ta kogu haagise vigastamisega seotud kulud. Rahvusvahelise Autokaubaveolepingu

Konventsiooni (CMR) artikli 17 punkti 1 kohaselt, vastutab vedaja kauba täieliku või osalise

kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise

hetkeni. 01.10.2014.a lepingu järgi oli vedaja hageja. Kostja palub lõpetada hagi

tasaarvestusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates 01.02.2018 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada. Kostja tasaarvestuse avaldus põhjendatud ei ole.

11. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

12. Hageja nõuab kostjalt poolte vahelisest 01. oktoobril 2014 sõlmitud lepingust,

pealkirjastatud „Veoseleping“, tulenevalt põhivõlgnevuse 25 174,04 euro ja viivise tasumist.

Hageja põhinõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mille kohaselt kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

Seega peab VÕS § 108 lg 1 kohaldamise eelduseks olema poolte vahel kehtiv leping või muu

võlasuhe, raha maksmise kohustus, nõue peab olema sissenõutav, pool peab olema kohustust

rikkunud ning rikkumine ei ole vabandatav.

13. Pooled vaidlevad hageja nõude õigusliku kvalifikatsiooni üle. Kohus arutas pooltega

01.02.2018 toimunud kohtuistungil hageja nõude õiguslikku alust. Hageja leiab, et tegemist

võib olla auto ja töötaja rendilepinguna, kuna töötasu maksab autojuhile hageja. Teise

variandina kaalub hageja ekspedeerimislepingut. Kostja leiab, et tegemist on ikkagi

veolepinguga. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise

isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule

(saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Seega on

kaubaveolepingu poolteks vedaja ja saatja. Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik

(ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub

maksma ekspedeerijale tasu (VÕS § 854 lg 1). Õiguskirjanduse kohaselt erinevalt

veolepingust ei kohustu ekspedeerija lepinguga aga mitte veost sihtkohta toimetama, vaid

vedu korraldama ja teatud juhtudel korraldamisele lisaks täitma ka rea kõrvalkohustusi.

Tegemist on oma olemuselt veolepinguga sarnase, kauba saatjat abistava tehinguga, kuna

ekspedeerija üheks kohustuseks on veo sooritamiseks vajalike lepingute sõlmimine (vt

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne Tallinn 2009, § 854 komm, lk 854). Eespool

toodut arvestades on hageja nõue praeguses tsiviilasjas võimalik kvalifitseerida

kaubaveolepinguna, kuna hageja vedas enda veokitega ja enda töötajaga veose sihtkohta.

Seega osutus hageja veoteenust.

14. Hageja esitas 31.12.2016 kostjale arve nr 1700001 tasumiseks summas 9 600,86 eurot,

maksetähtajaga 31.01.2017 (tl )14. 28.02.2017 esitas hageja kostjale arve nr 1700006

tasumiseks summas 8 161,98 eurot, maksetähtajaga 31.03.2017 (tl 16) ning 31.03.2017 esitas

hageja kostjale arve nr 1700011 tasumiseks summas 7 562,20 eurot, maksetähtajaga

30.04.2017 (tl 18). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kostjaga sõlmitud lepingut. Kostja ei

esitanud põhivõlgnevusele sisulisi vastuväiteid.Kostjal on tasu maksmise kohustus mida

kostja on rikkunud, jättes tasu eelpool nimetatud kolme arve eest summas 25 174,04 eurot

tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise

kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 25 174,04

eurot.

15. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise nõude

517,76 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt 25 174,04 eurot

alates hagi esitamisest VÕS § 94 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS §

101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse

täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg

1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

16. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 517,76 eurot kuulub

rahuldamisele. Hageja on arvestanud kostjale tasumata arvelt nr 1700001 viivituses oldud 139

päeva eest viivist 293,59 eurot; arvelt nr 1700006 viivituses oldud 80 päeva eest viivist

140,99 eurot ja arvelt nr 1700011 viivituses oldud 50 päeva eest viivist 83,18 eurot. Kostja ei

vaielnud vastu viiviseperioodile ega määrale. Kostja ei esitanud viivisenõudele sisulisi

vastuväiteid. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista viivis 517,76 eurot. Samuti tuleb

kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis põhivõlalt (25 174,04 eurot)

alates hagi esitamisest, so alates 19.06.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

17. Järgmisena analüüsib kohus kostja tasaarvestuse nõuet. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma

muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt

nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 esimese lause kohaselt toimub tasaarvestus

avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.

Tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus).

18. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1

kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest tulenevalt tuleb

hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise eeldused.

Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi. Riigikohus on lahendis

nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel

nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: kostja on

lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1),

st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

19. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kostjale kahju tekitamist hageja poolt. Kohtule

esitatud Göteborgis asuva firma DFDS Logistics AB 19. märtsi 2017 arvelt nr 300002624

nähtub, et 9. jaanuaril 2018 sattus avariisse autorong EUT1 (tl 40). Hageja on selgitanud, et

hagejale kuuluv antud veok sattus küll avariisse, kuid sattus avariise 6. jaanuaril 2017.

Kostja ei ole tõendanud, et esitatud DFDS Logistics AB arved on seotud avariisse sattunud

hageja veokiga. Märgitud arvest nähtub, et kulud on kantud DFDS Logistics AB poolt seoses

sama liiklusavariiga 09.01.2017-14.02.2017. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest ei nähtu

ka kostja seotus eelmärgitud DFDS Logistics AB arvetega, mis on esitatud Eut Transport &

Logistik ApS-le. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt täidetud tasaarvestuse õiguse

tekkimise eeldused, s.t. kostjal puudub sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu.

Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud hagejapoolne avarii tekitamine, mistõttu ei ole

kostjal tekkinud avariiga tekitatud kahjunõuet summas 25 551,01 eurot hageja vastu. Kohus

on käesolevas menetluses tuvastanud, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja

vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda talle hageja poolt esitatud arvete

maksmisest. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 25 174,04 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 517,76 eurot ning alates 19.06.2017 viivis põhinõudelt (25

174,04 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

20. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole

kohtu hinnangul asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu otsust hagi

rahuldamata jätmise osas.

MENETLUSKULUD

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

22. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik