2-17-2480/29 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2480

Tsiviilasi

XXX

hagi

XXX’u

vastu

mittevaralise

kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX (isikukood XXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Alan Biin

Kostja XXX (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

3. aprill 2018. a

Hageja

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

vandeadvokaat Alan Biin

Kostja XXX

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX’ult XXX kasuks mittevaralise kahju eest hüvitis 950 eurot.

3. Menetluskulud jätta XXX’u kanda.

4. Määrata kindlaks XXX maakohtus hüvitatatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista XXX’ult XXX kasuks välja menetluskulud 84 eurot.

5. Rahuldada osaliselt vandeadvokaadi Alan Biin’i 03.04.2018 taotlus ja määrata

riigi õigusabi tasu suuruseks maakohtu menetluses XXX’le osutatud riigi õigusabi

eest Advokaadibüroo Biin ja Biin osaühingu vandeadvokaadile Alan Biin’ile

204 eurot (sh käibemaks). Saata otsus täitmiseks Eesti Advokatuurile ning

teadmiseks Advokaadibüroo Biin ja Biin osaühingule.

6. Mõista XXX’ult välja riigituludesse 204 eurot XXX’le riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasust maakohtu menetluses.

7. XXX’ul tasuda otsuse resolutsiooni p-s 6 väljamõistetud summana 204 eurot

riigituludesse otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud

makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (06.04.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. XXX (hageja) esitas 15.02.2017 maakohtule hagi XXX’u (kostja) vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 16.02.2014 Tallinnas Kivila tn 18

liiklusõnnetus, milles reguleerimata ülekäigurajal sõitis kostja juhitud auto otsa ülekäigurada

ületanud hagejale. Hageja sai liiklusõnnetuses raskelt viga ning on käesoleva ajani osaliselt

töövõimetu. Hagejal on tasakaaluhäired ning ta ei suuda väljaspool korterit liikuda tasakaalu

kadumise tõttu. Ka on tasakaaluhäirete tõttu raskendatud voodist tõusmine. Hageja elukvaliteet

on selle tõttu märgatavalt langenud. Liiklusõnnetuse tagajärjel on hagejale tekkinud kahju, mis

sisaldab endas nii füüsilist valu ja kannatusi kui ka töövõime langust ja võimetust ennast oma

tööga ülal pidada. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu

äranägemisel.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti 27.10.2016 otsusest

nr 1400589 nähtub, et hagejale määratud töövõime protsendist 90 % on üldhaigestumine ja 10

% liiklusõnnetusest saadud vigastused. Kostja viitab liikluskindlustuse seadusele (LKindlS),

mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitamise piirmäär raske tervisekahjustuse või

kehavigastuse korral on 2600 eurot. Kostjale jääb selgusetuks, miks hageja ei pöördunud

nõudega liikluskindlustuse poole.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele.

4. Hageja nõuab kostjalt kehavigastuse tekitamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamist. Puudub

vaidlus, et liiklusõnnetus toimus ning selle põhjustas kostja. 16.02.2014 kell 18.33 toimus

Tallinnas Kivila tn 18 liiklusõnnetus, kui kostja juhitud auto sõitis reguleerimata ülekäigurajal

otsa hagejale. Kostjat on väärteokorras karistatud (tl 3). Väärteomenetluses kogutud tõendeid

ja väärteomenetluses tehtud otsust saab kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai hageja tervisekahjustusi: peaajuvapustus, koljupõhimiku murd

eesmises koljuaugus paremal, põrutushaav otsmikul paremal, nahaalune verevalum alalõual

paremal ning parema jala I varba küüslüli murd (eksperdiarvamus tl 80-99).

5. Hagis toodud asjaoludest lähtuvalt võiks hageja nõue olla kvalifitseeritav võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1056 ja § 1057 alusel, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab

mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Samas tuleneb VÕS § 1056 lg 3, et VÕS 53. ptk

2. jaos sätestatu ei välista ega piira nõuete esitamist muul õiguslikul alusel, muu hulgas nõude

esitamist õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamiseks (s.t nõude esitamist VÕS 53.

ptk 1. jao sätete alusel). Hageja ei nõua üksnes deliktilise vastutuse aluseks olevate sätete

kohaldamist. Seega on normi kohaldamine kohtu otsustada.

6. Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku

(kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue,

sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest

ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju

põhjust.

VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele

iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat

valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise,

talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kaitstud õigushüvedeks, mille kahjustamise korral riskivastutus

tekkida saab, on seega eelkõige inimese elu või tervis ning omandiõigus kehaliste esemete ehk

asjade suhtes. Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest vastutust ette nägevate sätetega

määratletud kaitstud õigushüved määratlevad ära ka suurema ohu allikaga seotud ohu

realiseerumise korral hüvitamisele kuuluva kahju, sest vastavate kaitstud õigushüvede kaudu

on muu hulgas määratletud suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate õigusnormide

kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 tähenduses.

7. Mittevaraline kahju kuulub hüvitamisele ka riskivastutuse realiseerumise korral (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-85-08 p 11). VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule

kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest,

sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise

kahjuna tuleb VÕS § 134 lg 2 kohaldamisel võtta arvesse kõiki negatiivseid mittevaralisi

tagajärgi, mis on põhjuslikus seoses mootorsõiduki valdaja vastutuse alusega, praegusel juhul

hagejale kehavigastuse tekitamisega. VÕS § 134 lg 2 alusel hüvitise saamiseks ei pea hageja

iseenesest tõendama midagi muud peale selle, et kostja vastutab talle kehavigastuse tekitamise

eest. Nimetatud asjaolu on tõendamist leidnud. Hageja kehavigastusi tõendab eksperdiarvamus.

8. Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid

asjaolusid. Samuti saab hageja esitada nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks otse kostja

vastu. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKindlS § 40 lg 2 järgi kahju hüvitamise nõude võib

esitada nii liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kui ka tema kindlustusandja vastu.

9. Hüvitise suurus sõltub kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest. Lisaks kehavigastusele

või tervisekahjustusele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada VÕS § 134 lg 2 järgi

suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid

kehavigastuse tõttu. Kohus peab sellisel juhul otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad

rahalise hüvitise suurust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-54-07, p 13). Mittevaralise kahju

hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju

suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel.

Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna

üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel

võrreldavad. VÕS § 134 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada

erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema

eeldatavat "valu suurust" (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-08 p-d 13 ja 14). VÕS § 134 lg 2

rakendamisel tuleb järgida kohtupraktikas kehtinud põhimõtet, et mittevaralise kahju eest

mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise

laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda

osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase

hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-81-05 p 17).

10. Tulenevalt eksperdiarvamusest on hageja saanud pärast liiklusõnnetust hulgaliselt erinevaid

raviprotseduure. Tema tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, kuid põhjustasid pikaajalise

tervisehäire kestusega üle nelja kuu. Liiklusõnnetusest saadud vigastustel esinevad

püsitagajärjed: koljusisese vigastuse jääknähud (kognitiivse funktsiooni defitsiit –

keskendumisraskused,

mäluhäired,

kiire

vaimne

väsimine,

stressitaluvuse

langud,

depressiivsusele kalduvus, ärevushood; lisaks neuroloogilised jääknähud – tasakaaluhäired,

peavalud, pearinglus). Samuti esineb vasaku ülajäseme närvikahjustusest tingitud lihasnõrkus

ja õlaliigese liikuvuspiiratus. Hageja liikumisfunktsioon on tugevalt piiratud nii temal

varasemalt esinenud lülisambaprobleemide kui liiklusõnnetuses saadud trauma püsitagajärgede

tõttu suhtega 50% : 50%. Hagejal on püsiv töövõimetus 100%, millest 10% on põhjustanud

liiklusõnnetus (tl 17).

Lisaks arvestab kohus, et hageja on pensionär ning kostja ei tööta ning kostjal on kaks alaealist

last (tl 21 pöördel). Kostja on selgitanud, et liiklusõnnetuse ajal oli väljas pime, nähtavus halb

ning ta tundis üksnes auto vastu lööki. Hageja on selgitanud, et ta ületas teed ning nägi autot,

kuid tema arvates oli auto piisavalt kaugel ja ei lähenenud kiiresti. Hageja väidab, et tal oli

mõlemal taskul helkur (kohtuistungi protokoll tl 55-56). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et

kostja juhitud auto ületas kiirust.

Kohus tugineb hüvitise suuruse otsustamisel Riigikohtu poolt läbi viidud analüüsile

mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme

kohtutes

2016.

a

(kättesaadav

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju%

20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf) ja liiklusõnnetuse

ajal (§ 33) ja praegu kehtiva (§ 32) LKindlS sätestatud mittevaralise kahju määradega.

Liiklusõnnetuse toimumise ajal sai kannatanu taotleda isikukahju ülitugeva valu talumise eest

kuni 640 eurot. Hetkel kehtiva LKindlS järgi saab sellise tervisehäire korral nõuda 1500 kuni

2600 eurot. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid otsustab kohus käesolevas asjas mittevaralise

kahju suuruseks 950 eurot.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

12. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

13. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1

kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh eksperdikulud.

14. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja kandnud menetluskuluna eksperdikulusid 84 eurot (tl

63 ja 77). Tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

15. 16.06.2015 tsiviilasjas nr 2-15-7162 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigi õigusabi

saamiseks ning andis hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Hageja esindaja palus määrata kindaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 288 eurot (sh

käibemaks). Kohtu arvates ei ole reaalne, et esindajal kulus õigusabi osutamiseks kokku 5 tundi

ja 30 min (nagu on märgitud õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluses). Kohus ei nõustu

taotluses märgitud 15.02.2017 toimingule (hagiavalduse koostamine XXX vastu) kulunud

ajakuluga 1 tund, kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu 30 min. Ka ei nõustu kohus

03.03.2017 toimingutele (kliendiga kohtumine ja tõendi saamine kliendilt; puuduste

kõrvaldamise avalduse koostamine ja kohtule esitamine) kulunud ajakuluga kokku 1 tund.

Nõuetekohase hagiavalduse koostamine on hageja kohustus ning hagiavalduses esinevate

puuduste kõrvaldamise kulu väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Lisaks märgib kohus,

et hageja esindaja on märkinud 26.02.2016 toimingu (kliendiga kohtumine ja kliendi

nõustamine) poole tunni tasu suuruseks 30 eurot, seejuures riigi õigusabi korras määratud

esindaja poolt tehtud toimingute ajal kehtinud justiitsministri 26.07.2016 nr 16 määruse nr 16

„Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad,

riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise

tingimused“ 01.08.2016 jõustunud redaktsiooni § 10 lg 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi

osutamise eest tsiviilasja kohtueelses menetluses on 20 eurot iga poole tunni kohta. Muus osas

nõustub kohus hageja esindaja taotluses märgitud ajakuluga.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ajakuluks 4 tundi, mille eest tuleb justiitsministri

26. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused,

maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja

kord ning taotluse esitamise tingimused" 01.08.2016 jõustunud redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10

lg 1, 01.07.2017 jõustunud redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 ning 29.01.2018 jõustunud

redaktsiooni § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 kohaselt maksta 204 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja

võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule

menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

Kohus mõistab kostjalt välja menetluskuluna hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu summas 204 eurot riigituludesse.

TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi

dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 2²). Vastavalt TsMS § 179

lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik