2-17-11557/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-17-11557

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-11557

Tsiviilasi

Strobus OÜ hagi Beckeri Logistika OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Strobus OÜ (registrikood: 10629710, asukoht: Tähe

106 A, Tartu 51013, Tartumaa);

Hageja lepinguline esindaja Armin Karu

Kostja Beckeri Logisika OÜ (registrikood: 12774296,

asukoht: Raua tn 16a – 1, Tartu, 50106 Tartumaa)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Beckeri Logistika OÜ-lt Strobus OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

1664,65 eurot.

3. Välja mõista Beckeri Logistika OÜ-lt Strobus OÜ kasuks põhivõlgnevuselt

arvestatud seadusjärgne viivis hagiavalduse esitamise seisuga 14,96 eurot.

4. Välja mõista Beckeri Logistika OÜ-lt Strobus OÜ kasuks põhivõlgnevuselt viivis

alates 02. 08. 2017 kuni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kuni nõude täieliku tasumiseni.

5. Jätta TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel Beckeri Logistika OÜ poolt 28. 03. 2018 esitatud

menetlusdokument tõendina vastu võtmata.

6. Jätta menetluskulud Beckeri Logistika OÜ kanda.

7. Määrata Strobus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Beckeri

Logistika OÜ-lt Strobus OÜ kasuks välja 645 eurot.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel

menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5)

Strobus OÜ (hageja) esitas 01.08.2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse Beckeri Logistika OÜ

(kostja) vastu, milles taotleb kostjalt põhivõlgnevuse 1664,65 euro väljamõistmist. Lisaks

taotleb hageja viiviste 31,55 euro ja põhivõlgnevuselt alates 02.08.2017 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni viivise 0,05% päevas väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.03.2017 Strobus OÜ ja Beckeri Logistika OÜ

töövõtulepingu pukseerimisteenuse osutamiseks. Lepingu kohaselt pidi Beckeri Logistika OÜ

pukseerima hagejale kuuluva siduririkkega Volvo veoki marsruudil Kuigatsi-Tartu Volvo

ametlikku margiesindusse Volvo Truck Car Center Tartu. Esindus tuvastas, et veokil on valest

pukseerimisest kahjustunud käigukast, kuna pukseerimise käigus oli veokil eemaldamata

kardaanivõll (tl. 6). Kostjat teavitati toimunust ning kostja tunnistas veoki ülevaatusel oma

viga veoki transportimisel.

Kuna kostja oma majandus-kutsetegevuses veokite pukseerijana rikkus pukseerimisel

ettenähtud tehnilisi tingimusi, tekkis hagejale kahju, mille hüvitamist on hagejal vastavalt

võlaõigusseadusele õigus nõuda. Hageja esitas kostjale arve nr 12971 (tl. 7) hüvitise

tasumiseks 07.03.2017 toimunud kahjujuhtumi eest summas 3388,93 eurot. Nimetatud

summa koosneb veoki käigukasti vahetusega seotud kulutustest (tl. 8-11), mille hageja on

kandnud ning millega kostja on hagiavalduse kohaselt tutvunud.

Kostja esitas 07.03.2017 pukseerimise teenuse eest arve nr 394 (tl. 12) summas 270 eurot,

mille hageja on tasunud. Kostja on tagastanud hagejale arve nr 394 alusel tasutud summa,

mistõttu hageja tasaarveldab nimetatud summa ulatuses oma kahjunõude. Pärast

tasaarveldamist on hageja kahjunõue 3118,93 eurot, millest kostja on hagiavalduse esitamise

seisuga tasunud 1454,28 eurot ning sellega kahju tekitamise omaks võtnud ja seda

tunnistanud. Esitatud kahjunõudest on kostjal tasumata 1664,65 eurot, mis moodustab

käesolevalt hageja põhinõude. Vastavalt esitatud kahjuhüvitise arvele nr 12971, on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% päevas iga maksetähtaja ületanud päeva eest, millest

tulenevalt hageja esitab viivisenõude hagiavalduse esitamise seisuga 31,55 eurot. Samuti

nõuab hageja kostjalt tasumata põhivõla summalt (1664,65) viivise tasumist alates 02.08.2017

iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni arvel märgitud määras 0,05%

päevas.

Menetluse käik

Tartu Maakohus võttis 23.08.2017 määrusega Strobus OÜ hagiavalduse menetlusse ja

kohustas pooli kohut teavitama, kas asja on võimalik lahendada poolte kokkuleppel või

kokkuleppe mittesõlmimisel kohustas kostjat hagiavaldusele vastama.

Pooled ei teavitanud määratud tähtajaks kohtule kompromissi sõlmimisest, samuti ei vastanud

kostja hagiavaldusele. Kostja pakkus kohtule saadetud e-kirjas 13. 10. 2017 kompromissi so

700 euro tasumist kahe kuu jooksul (tl. 21-22). Hageja ei ole sellega nõustunud(tl. 23).

Tartu Maakohtu 20.03.2018 toimunud istungil oli kohal hageja esindaja, kostja istungile ei

ilmunud, kuid oli teadlik asja arutamisest. Kohus kontakteerus kostja seadusliku esindajaga

istungil telefoni teel. Hageja on täpsustanud, et kostja on teadlik nõudest ja eksitab kohut.

Kohus leidis kohtuistungil, et kostja väited tsiviilasja menetlemisel on olnud kohut eksitavad,

kohus ei pea kostjale andma vastamiseks lisatähtaega ning teavitas kohtulahendi teatavaks

tegemise kuupäeva. Kohus saatis kohtuistungi protokolli ja hageja menetluskulude nimekirja

kostjale tema e-kirja aadressile ning andis tähtaja nendele vastamiseks. Kostja ei ole kohtule

sisuliselt vastanud. Kostja on 28. 03. 2018 e-kirjas teatanud, et nende poolt on arve

märtsis 2017 tasutud, lisamata juurde maksekorraldusi.

Kohtu seisukoht

Hageja on esitanud poolte vahelise töövõtulepingu täitmise käigus tekitatud kahju hüvitamise

nõude VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 127 lg 1 alusel. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja esitatud asjaolude, arve

nr 12971 ja selle koostamise aluseks olnud hagejale esitatud arvetega on tõendatud, et seoses

kostja poolt töövõtulepingu mittenõuetekohase täitmisega on nimetatud kahju hagejale

tekkinud. Hageja on hagiavalduses arvel märgitud kahjunõude kogusummat vähendanud

kostja poolt juba tasutud osas. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kui

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid

ettenähtud tähtajal esitanud, mistõttu tuleb hageja nimetatud summa 1664,65 eurot kostjalt

hageja kasuks VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel välja mõista.

VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates

kahjuhüvitise eest esitatud arvel nr 12917 märgitud maksetähtpäeva möödumisest kuni

hagiavalduse esitamiseni ning samuti viivise võlgnetavalt põhisummalt kuni võlgnevuse

tasumiseni. Hageja palub välja mõista viivised fikseeritud päevamääras 0,05% päevas, nagu

on märgitud arvele nr 12971.

Kohus juhib hageja tähelepanu Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt arve vastuvõtmine kas

allkirjastamisega või ilma ei tähenda üldjuhul seda, et arve vastuvõtja nõustub arvel esitatud

tingimustega, milles varem kokkulepitud ei ole. Selleks, et arvel näidatud tingimused

muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku

leppida seni kokku leppimata tingimustes. Ka juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu

võtta või sellele alla kirjutada, ei saa arve vastuvõtmist või selle allkirjastamist lugeda

otseseks või kaudseks tahteavalduseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 2 või 3 alusel,

millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg s.t nõustumine arvel märgitud viivise ja selle

määraga (vt. Riigikohtu 17.12.2009 otsus tsiviilasjas 3-2-1-144-09, p 11).

Hageja esitatud arvel nr 12971 puudub vastuvõtja allkiri. Ka olukorras, kus kostja on arvel

märgitud kahjuhüvitist tasuma hakanud, ei saa järeldada, et kostja oleks hagejaga kokku

leppinud arvele märgitud viivise määras. Kuigi majanduskäibes võib selliste arvete esitamine

olla tavapärane, ei nähtu nimetatud arvelt viivisemäära kohaldamise kokkulepe, mistõttu

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113

lg 1 teisele lausele alates arve nr 12917 maksetähtpäeva möödumisest kuni hagiavalduse

esitamiseni 14,96 eurot ning võlgnetavalt põhisummalt kuni põhisumma tasumiseni. Kostja

poolt 28. 03. 2018 so hilinenult esitatud kirjavahetuse võimaliku kokkuleppe kohta

hagejaga, kus väidetavalt on arve märtsi 2017 kokkulepetega tasutud, jätab kohus

tähelepanuta ja tagastab selle TsMS § 238 lg 3 p3 alusel. Tegemist on hilinenult esitatud

tõendiga. Võimaliku tasumise kohta saab kostja esitada vastuväite täitemenetluses.

Menetluskulud

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist

summas 645 eurot. Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 225 eurot ning hageja

lepingulise esindaja kulu on 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 80 eurot

(ilma käibemaksuta) ning ajakulu kokku 5 tundi ja 25 minutit. Hageja ei taotle

menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist ja ei taotle esindaja ajakulu hüvitamist

seoses kohtuistungil osalemisega. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus kohustas kostjat hageja menetluskulude taotlusele vastama. Kostja pole seda teinud.

Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on hageja lepingulise esindaja ajakulu

põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktikas peetud põhjendatuks ja

vajalikuks. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Eeltoodud põhjendustel

määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja 645 eurot (420 eurot õigusabikulud + 225 eurot riigilõiv).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik