2-17-105852/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

VAHEOTSUS LÕPPOTSUSENA

Kohus

Harju Maakohus

Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

03.aprill 2018, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-105852

Tsiviilasi

Xxxx OÜ hagi OÜ XXXX vastu võlgnevuse 1 497,94

euro ja viivise 1 497,94 nõudes

Tsiviilasja hind

2 995,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxx, e-

post

xxxx),

seaduslik

esindaja

juhatuse

liige

Xxxx(isikukood xxxx);

Kostja: OÜ XXXX (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

seaduslik esindaja juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

(hageja nõusolek hagiavalduses t lk 27;

kostja nõusolek 07.11.2017 t lk 75)

RESOLUTSIOON

1. Kohaldada kostja OÜ XXXX taotlusel hagi aegumist ja sellest tulenevalt jätta hagi

rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Xxxx OÜ (hageja) esitas 23.03.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

OÜ-lt XXXX (kostja) 2 995,88 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas

27.04.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna 13.04.2017 esitas kostja nõudele vastuväite.

2. Vastavalt Harju Maakohtu 28.04.2017 määrusele (t lk 18-19; parandatud Harju Maakohtu

09.06.2017 määrusega, t lk 41) esitas hageja 25.05.2017 hagi Xxxx OÜ vastu 2 995,88 euro

saamiseks (t lk 27-28). Hageja täpsustas hagi 23.07.2017 (t lk 43-46). Harju Maakohus võttis

hagi 22.08.2017 määrusega menetlusse ja küsis kostja vastust (t lk 56-57). Kostja vastas hagile

11.09.2017 (t lk 59-60). Hageja esitas 24.09.2017 arvamuse kostja vastusele (t lk 70-72).

3. Kohus määras pooltele 25.10.2017 tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks kuni

10.11.2017 (t lk 73). Kostja vastas kohtu kirjale 07.11.2017 (t lk 75). Kostja teatas, et ta taotleb

aegumise osas vaheotsuse tegemist. Hageja esitas 10.11.2017 vastuse ja tõendid (t lk 76 jj).

4. 20.02.2018 andis kohus pooltele lõpliku tähtaja aegumise kohta seisukohtade esitamiseks,

milleks kohus määras 27.02.2018 (t lk 85). 27.02.2018 e-kirjas kohtule (t lk 87) kinnitas hageja,

et jääb seniste seisukohtade juurde ning esitas ühtlasi ka menetluskulude nimekirja (t lk 89-90).

Kostja vastas 27.02.2018 kinnitades, et on arve suurusele algusest peale vastu vaielnud ning

leiab jätkuvalt, et nõue on aegunud (t lk 93). Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud,

samuti ei esitanud kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele.

Hageja nõuded ja seisukohad

5. Hageja nõuab kostjalt 2 995,88 eurot, millest 1 497,94 eurot on põhinõue ning viivis

1 497,94 eurot.

Hagi aluseks on see, et hageja teostas kostja tellimusel kostjale raskeveokite hooldus ja

remonttöid, mille eest kostja on jäänud hagejale võlgu. Hageja väitel on kostjal tasumata

01.04.2008 esitatud arve nr 80270 summas 23 437,70 EEK ehk 1 497, 94 eur (t lk 44-46).

6. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

− Kostja esitas hagejale raskeveokite remonditööde ja hoolduste teostamiseks kirjalikud

tellimused. Tellimuslehtedel on välja toodud sõidukid, nende registreerimisnumbrid

ning teostatud tööd. Teostatud teenused ja kasutatud varuosad koos hindadega on

kinnitatud kostja esindaja allkirjaga. Nende alusel on hageja koostanud kostjale arve nr

80270, 01.04.2008, mis on kostja poolt tasumata. Arve maksetähtajaks oli 15.04.2008.

Hageja on tellimustöödega seotud omapoolsed kohustused (raskeveokite remonditööd

ja hooldused) täitnud ja kostjale üle andnud.

− Maksetähtaja ületamisel palus kostja korduvalt maksekohustuse täitmise ootamist.

Hageja

on

edastanud

kostjale

saldoteatisi

nõude

kohta,

samuti

teinud

makseettepanekuid suuliselt ja kirjalikult ning andnud kohustuse täitmiseks mõistliku

täitmisaja.

− Hageja peab kostja vastuväiteid põhjendamatuks. Arvel olevad andmed on ühesugused

(arve saaja, maksetähtaeg, kuupäev, teenuste nimetused, summad) ning kattuvad arve

lisana toodud tellimuslehtedel kajastatud tööde ja tasudega, mille on allkirjastanud

kostja esindaja. Kostja ei ole kordagi esitanud hagejale soovi saada teostatud tööde akte

ja selgitusi. Teostatud tööde aktid on vastu võetud ja kinnitatud kostja esindaja

allkirjaga, mille tõttu ei saa kostja väita, et ei ole kursis, millistel alustel on hageja

esitanud kostjale arve nr 80270. Hageja väidab, et kostja ei ole kordagi vaidlustanud

esitatud arvet, saldoteatisi või soovinud saada teostatud remonditööde akte.

− Hageja leiab, et aegumistähtaeg on 10 aastat.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud (t lk 59-60).

8. Kostja on toonud esile, et arve nr 80270 sisu, mille alusel hageja esitab oma nõuded, on

mitmekordselt muudetud ja parandatud, samal ajal esitatud teostatud tööde aktid ei ole kuidagi

seotud esialgse arvega.

9. Kostja palus, et hageja saadaks nõude aluseks oleva arve. 24.03.2017 on hageja edastanud

arve nr 80270 koopia, mille alusel on esitatud nõue. 25.05.2017 Harju Maakohtusse esitatud

hagi aluseks on samuti arve nr 80270. Kuid kohtule esitatud arve sisu erineb esialgsest arvest

ja see on vastuolus Raamatupidamise seaduse (RPS) §-ga 10.

10. Kostjal oli koostöö hagejaga alates 2006. aastast. Kostja tasus õigeaegselt ja vaidlemata

kõik korrektsed arved, mida võib kinnitada pangakonto väljavõte. Kostjal ei olnud kavatsusi

jätta maksmata arve nr 80270 eest. Kostja avaldas korduvalt soovi saada teostatud tööde aktid

ja arve nr 80270 selgitused, kuid hageja neid ei esitanud. Omalt poolt võib kostja eeldada, et

hageja soovib tahtlikult kohust eksitada, esitades arved ja teostatud tööde aktid, mis on erineva

sisuga ning ei ole esialgse arvega seotud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on lubatav ja põhjendatud, kuna

menetluse algstaadiumis aegumise küsimuse lahendamine võimaldab asja kiiremat ja õigemat

lahendamist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse

taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses

samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja

jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei

menetle.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Vastavalt TsÜS § 143-le võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse

ainult kohustatud isiku taotlusel.

Kostja tugineb hageja nõuete aegumisele. Esmase aegumise vastuväite on kostja esitanud juba

maksekäsu kiirmenetluses koos vastuväitega nõudele 13.04.2017 (t lk 8 pöördel). Kostja on

korranud oma väidet 11.09.2017 vastuses hagile (t lk 60) ja 07.11.2017 esitas kostja taotluse

aegumise osas vaheotsuse tegemiseks (t lk 75).

12. Hageja tõi esile, et kostja esitas hagejale raskeveokite remonditööde ja hoolduste

teostamiseks kirjalikud tellimused, mille täitmist ja varuosade kasutamist ning hinda kinnitas

allkirjaga

tellimuslehtedel.

Tellimuslehtedel

on

välja

toodud

sõidukid,

nende

registreerimisnumbrid ning teostatud tööd. Nende alusel on hageja koostanud kostjale arve

raskeveokite remonditööde ja hoolduse teostamise ning varuosade kasutamise eest.

13. Seoses nõude alusega on hageja koos hagiga esitanud kohtule :

-

Arve nr 80270, 01.04.2008 (t lk 30) summas 23 437,70 EEK ehk 1 497,94 eur järgmiste

teenuste eest:

1) Remont+varuosad 22.08.2006 (xxxx), tasu 826,37 EEK (summad KM-ta)

2) Remont+varuosad 07.12.2006 (xxxx), tasu 13 473,47 EEK

3) Remont+varuosad 02.03.2007 (xxxx; xxxx), tasu 5 562,61 EEK

-

Tellimus 22.08.2006 autole Scania, reg nr xxxx, maksumus 826,37 EEK. Kostja on selle

samal kuupäeval allkirjastanud (t lk 31).

-

Tellimus autole Scania, reg nr xxxx, maksumus 13 473,47 EEK. Kostja on selle

allkirjastanud 07.12.2006 (t lk 32).

-

Tellimus 02.03.2007 autole Scania, reg nr xxxx, maksumus 5 562,61 EEK. Kostja on

selle samal kuupäeval allkirjastanud (t lk 33).

-

Arve nr 80270, 01.04.2008 (t lk 37) summas 23 437,70 EEK ehk 1 497,94 eur järgmiste

teenuste eest:

1) Remont + varuosad 22.08.2006 (xxxx), tasu 826,37 EEK

2) Remont + varuosad 07.12.2006 (xxxx), tasu 13 473,47 EEK

3) Remont + varuosad 02.03.2007 (xxxx), tasu 5 562,61 EEK.

14. Kostja on küll vastu vaielnud nõude suurusele selgitades maksekäsu kiirmenetluse

vastuväites, et nõue on põhjendamatult suur. Kuid hilisemalt ei ole kostja nõude suurusele

otseselt vastu vaielnud. Kostja põhiväide on olnud, et algselt sama numbri ja kuupäevaga

esitatud arve sisu ei ole sama, mis hagile lisatud arve sisu ning seetõttu leiab kostja, et ta ei ole

hagejale võlgu. Lisaks on kostja järjekindalt tuginenud aegumisele.

15. Seega leob kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, et kostja

tellis hagejalt 22.08.2006 remondi autole xxxx; 07.12.2006 autole xxxx ja 02.03.2007 autole

xxxx. Tellimuse kogumaksumus oli 23 437,70 EEK.

16. Kohtule on esitatud hageja enda poolt kaks sama numbrit ja sama kuupäeva ning sama

summat kandvat arvet (t lk 30 ja 37), mis aga sisu punktides 1 ja 3 on erinevad: nimelt on üks

arve remondi eest autole xxxx ja teine remondi eest autole xxxx. Arusaadavat selgitust, miks

ühe ja sama numbri ning kuupäevaga arvet on erineva sisuga, ei ole kohtu ette toodud.

Samas ei oma see käesoleva lahendi tegemisel ka määravat tähtsust, sest Riigikohus on oma

praktikas leidnud, et aegumise kohaldamiseks ei ole tegelikkuses vajalik nõude olemasolu

tuvastada (vt ka RKTKo kohtuasjas nr 3-2-1-8-07 p 12).

17. Eeltoodud asjaolude alusel kvalifitseerib kohus, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses.

18. Tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

Sama paragrahvi neljas lõige näeb ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme

aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Hageja poolt teostatud tööde eest väljastas hageja arve nr 80270, mis tuli kostjal tasuda

15.04.2008 (arve tl 30-33, 37 ning korduvalt esitatud 47-50,54, 62, 63-66, 78-81). Viidatud

asjaolu üle puudub poolte vahel vaidlus.

TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 esimesele lausele

kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue

muutub sissenõutavaks.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis kirjeldaksid töö üleandmist – vastuvõtmist ja kostja

poolt ülevaatamist. Seega eeldab kohus, et töö on valminud ja kostjale üle antud ning kostja

pole tööle vastuväiteid esitanud.

Riigikohus on oma varasemas praktikas (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-25-15 p 10) leidnud, et

kuna töövõtulepingut iseloomustab VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kokkulepitud tasu maksmine

mingi vastastikuse soorituse (töö) eest, siis reguleerib töövõtulepingust tuleneva tasu nõude

aegumist TsÜS § 147 lg 3 (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 15). TsÜS § 147 lg 3

lükkab aegumistähtaja alguse kokkulepitud tasu maksmise nõude puhul selle sissenõutavaks

muutumise aasta lõpule.

Kuna pooled ei vaidle, et hageja arve nr 80270 maksmise kohustus saabus 15.04.2008, siis algas

hageja nõude aegumine kulgema 01.01.2009.

Sõltumata sellest, milline on segadus arve sisu osas leiab kohus, et töö oli tellitud ning valminud

ja kostjal tuli selle eest tasuda. Milline arve täpselt 2008 aastal kostjale esitati, seda kohtule

tõendatud ei ole, kuid kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte hagejale makstud tööde kohta

(t lk 67) kinnitab, et arvet nr 80270 tasutud ei ole. Arve mittetasumist ei eita ka kostja, kuid

leiab, et see on aegunud ning ebatäpne. Kostja ei eita ka seda, et ta on tellimuslehtedel

kirjeldatud teenused ja tööd saanud ja vastu võtnud.

Samas märgib kohus veelkord, et aegumise kohaldamiseks ei ole vajalik nõude olemasolu

tuvastada (vt ka käesoleva otsuse p 16 viimane lõik).

19. Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite, siis kohaldab kohus käesolevaga TsÜS § 143

alusel aegumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohaldada TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevat

kolmeaastast aegumistähtaega. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja

tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Hageja väitest, et kostja

tahtlus seisnes oma kohustuse täitmata jätmises TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks ei piisa.

Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist

juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete

vastaselt ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte

kohaldamiseks piisav (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-67-14 p 37; tsiviilasjas nr 3-2-1-79-

09, p 11).

Kohus leiab, et kostja tahtlust TsÜS § 146 lg 4 mõttes ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et

hageja nõudis kostjalt aastate jooksul pidevalt laenu tagastamist, kuid kostja oma kohustust ei

täitnud (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 p 11). VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase

tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku

rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane

tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-

2-1-15-09). Hageja ei ole aga tõendanud kostja tahtlust.

Tulenevalt eeltoodus leiab kohus, et hageja põhinõue aegus 01.01.2012, seega kui 3 aastat

oli möödunud nõude sissenõutavaks muutumisest (01.01.2009).

20. Hageja on toonud esile, et maksetähtaja ületamisel palus kostja korduvalt maksekohustuse

täitmise ootamist. Hageja on edastanud kostjale saldoteatisi nõude kohta, samuti teinud

makseettepanekuid suuliselt ja kirjalikult kohustuse täitmiseks ning andnud kohustuse

täitmiseks mõistliku täitmisaja.

Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud tema poolt kostjale saadetud saldokinnitusi (tl

34-36 pöördel, 51-53 pöördel, 61-61 pöördel, 82-83), kuid need on kõik kostja poolt

allkirjastamata. Ainus saldokinnitus, millele on kostja e-posti aadressilt vastatud 10.03.2014,

on kostjale edastatud 06.03.2014. Varasema perioodi osas ei ole hageja tõendeid esitanud.

Samas oli 10.03.2014 seisuga hageja nõue kostja vastu juba aegunud. Kohtu ette ei ole toodud

ühtegi tõendit, millest nähtuks, et pooled oleks 2008 aastast ehk arve esitamisest kuni 2017

aastani (s.o 9 aasta jooksul) pidanud läbirääkimisi nõude üle või või leppinud kokku selle

tasumises, tasumise tähtaja pikendamises või muus sellesarnases. Ainus on vaid 2014 aasta

saldoteatis, mille osas kostja on vastanud (t lk 34). Samas ei nähtu sellest vastusest üheselt

kostja tahe võlgnevust tasuda või mistahes tähtaegu pikendada.

TsÜS § 158 lg 1 järgi saab katkeda aegumistähtaeg, mis ei ole võla tunnustamise ajaks

möödunud (vt ka nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15,

p 10 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16 p 48). Seega aegunud võla tunnistamisega ei saa aegumine

katkeda.

Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid aegumise katkemisele või peatumisele (TsÜS

§ 158-169).

21. TsÜS § 144 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka

kõrvalkohustusest tulenev nõue. Seega on hageja viivisenõue samuti aegunud.

22. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuded (põhinõue ja viivis)

aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades

aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata.

Kohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama

rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise kohaldamise hindamiseks (vt ka RKTKo tsiviilasjas

nr 3-2-1-40-13).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

23. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

24. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Asja materjalide kohaselt ei ole kostjal

menetluskulusid tekkinud käesoleva asja menetlemisel (vt ka käesoleva otsuse p 4 viimane

lõik). Kohus määrab kindlaks, et kostjal menetluskulud puuduvad.

26. TsMS § 178 lg-d 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

27. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik vaid siis, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg2). Käesoleval juhul sellist olukorda ei esine.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik