2-17-119436/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2018. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-17-119436

Tsiviilasi

B2 Kapital SIA hagi Aleksei Palk vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

926,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Kapital SIA (rk 40103645131, asukoht Skanstes iela

50, LV-1013 Riia, Läti Vabariik); lepinguline esindaja Reimo

Tomingas (kohus@creditreform.ee)

Kostja: Aleksei Palk (ik XXX, elukoht XXX )

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Aleksei Palgilt (Palk) B2 Kapital SIA kasuks sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingu nr 76451 alusel:

- põhivõlgnevus 700 eurot;

- sissenõutavaks muutunud intress perioodi 24.02.2017 – 03.06.2017 eest summas 15,34

eurot;

- sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 04.06.2017 – 24.01.2018 eest summas 36,06 eurot;

- viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

25.01.2018 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui

põhinõue;

- võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Aleksei Palgi kanda.

6. Määrata B2 Kapital SIA menetluskulude rahaliseks suuruseks 295 eurot.

7. Välja mõista Aleksei Palgilt B2 Kapital SIA kasuks menetluskuluna 265,50 eurot ja viivis

tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine

8. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.

9. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus

otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja

kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata

apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

Kaja esitamine

10. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina

tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS

§ 142 lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

11. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

märkides vaid järgmist.

12. B2 Kapital SIA esitas 07.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 857,76 euro saamiseks. Kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku

aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. B2 Kapital SIA (hageja) esitas 24.01.2018 Tartu Maakohtule

hagiavalduse Aleksei Palk (kostja) vastu, milles taotleb sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidi lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 700 euro koos kõrvalnõuetega tasumist.

13. Kohus võttis hagiavalduse 05.02.2018 määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja

hagiavaldusele vastamiseks 20 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas,

et kui kostja kohtule tähtaegselt ei vasta, võib kohus lahendada asja tagaseljaotsusega. Kohus

on tulutult kostjale hagimaterjale soovinud kätte toimetada e-posti teel ja kahel

kättetoimetamise katsel 08.02.2018 ja 13.02.2018. Kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale

kätte toimetatud postkasti jätmisega 26.02.2018. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile

ei vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt

õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab seetõttu hagi tagaseljaotsusega.

14. TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on

seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35

lg 1 tähenduses.

15. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,128 %

põhinõudelt päevas (46,72% aastas) ajavahemiku 24.02.2017 – 03.06.2017 eest 89,10 eurot.

Kohus leiab, et viivisemäära sisaldavad lepingupunktid sisaldavad tüüptingimusi, mida kostja

mõjutada ei saanud.

16. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt

nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras

viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse

korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel. Hindamaks viivisemäära

mõistlikkust, on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud

viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse

viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud määrasid,

kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär alla 9 % aastas (s.o alla 0,025% päevas).

17. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 avaldanud, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga

konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja §

42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult.

18. Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga (0,128 % päevas), ületab lepingus

kokkulepitu seaduslikku viivisemäära enam kui kolm korda. Vastavalt ülaltoodud Riigikohtu

seisukohale saab sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat

viivisemäära pidada tühiseks.

19. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks

mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda

liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise

või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja

võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise

osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav

tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil

põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15).

20. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates laenusumma väljastamisest 24.02.2017

kuni lepingu lõppemiseni 03.06.2017 summas 15,34 eurot ning edasiulatuvalt alates 04.06.2017

kuni hagiavalduse esitamiseni 24.01.2018 summas 36,06 eurot. Lisaks ka viivis põhinõudelt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue.

21. Hageja taotleb sissenõudmiskulu hüvitamist summas 45 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui

võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud sättest

tulenevalt on kostjal õigus sissenõudmiskulude hüvitamisele 40 euro ulatuses.

22. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades nõude rahuldamise

ulatust, jätab kohus menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda

kanda.

23. Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja menetluskulud 295 eurot

järgmiselt:

- hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot;

- õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot;

- õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja

kohtule edastamise eest 100 eurot. Hageja on taotlenud välja mõista esindajatasu summas

140 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab

asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).

24. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista

265,50 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik