1-17-9109/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

4. aprill 2018

Kohtuasja number

1-17-9109

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Ristho Abrami (isikukood 38812174219) vangistuse täitmisele

pööramine KarS § 74 lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 19. märtsi 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ristho Abrami kaitsja vandeadvokaat Nikolai

Kõiv, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ristho Abrami kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Nikolai Kõiv Ristho Abramile määruskaebemenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 (üheksakümmend) eurot, sealhulgas

käibemaks 15 (viisteist) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ristho Abramilt Eesti Vabariigi

kasuks välja 90 (üheksakümmend) eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul

makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui

rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 10. aprilli 2017. a otsusega asjas nr 1-17-2043 tunnistati Ristho Abram süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati

maha eelvangistuses viibitud 3 päeva. Vangistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel

pooleteistaastase katseajaga kohaldamata. R. Abram allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud

kontrollnõuetele.

2. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2017. a otsusega tunnistati R. Abram süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja

talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõisteti R. Abramile

liitkaristus 2 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Vangistus 7 kuud ja 27 päeva jäeti

pooleteistaastase katseajaga kohaldamata, allutades R. Abrami käesoleva määruse punktis

1 viidatud kohtuotsusega määratud tingimustele. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat

2(4)

vangistust jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel 2 aasta ja 8 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata.

R. Abram allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ning KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud

kohustusele mitte omada ega tarvitada narkootilisi ega psühhotroopseid aineid.

3. 19. veebruaril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande,

milles

tehti

ettepanek

R. Abramile

mõistetud

karistus

täitmisele

pöörata.

Kriminaalhooldusametnik põhjendas ettepanekut sellega, et R. Abram ei täida nõuetekohaselt

registreerimiskohustust ega ole kriminaalhooldusametnikule kättesaadav (R. Abram ei ela kohtu

määratud elukohas). Samuti rikkus R. Abram kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid.

4. Tartu Maakohtu 19. märtsi 2018. a määrusega pöörati R. Abrami karistus täitmisele.

Maakohus tuvastas, et R. Abram tarvitas 24. novembril 2017 amfetamiini, ehkki R. Abram ise

narkootikumide tarvitamist eitab. Registreerimislehe kohaselt jättis R. Abram mitmel korral

(01.12.2017, 04.12.2017, 03.01.2018, 19.01.2018 ning 23.01.2018) registreerimisele ilmumata.

Mitteilmumisi põhjendas R. Abram ise kas magamisega või jättis üldse põhjendamata.

Kodukülastuse lehelt nähtuvalt ei ole R. Abram elanud kohtu määratud elukohas juba ligikaudu

pool aastat. Elukoha muutmiseks ei ole R. Abram luba taotlenud. Kohtu hinnangul ei ole R. Abram

suhtunud kriminaalhooldusesse lugupidavalt ja tõsiselt. R. Abram on juba talle määratud pika

katseaja alguses rikkunud kontrollnõudeid, sh tarvitanud vaatamata keelule amfetamiini.

R. Abramil on olnud mitu kuud aega, et otsida endale ametlik töökoht, elada kohtu määratud

aadressil ning vältida suhtlemist kahtlaste isikutega. R. Abramiga ei ole alati olnud võimalik

kontakti saada ja ta ei pea kinni kokkulepetest. Sellisel moel ei ole kriminaalhoolduse teostamine

võimalik. Olukorras, kus R. Abram kaotas mobiiltelefoni, oli tal endiselt kohustus

kriminaalhooldajaga

ühendust

võtta.

R. Abrami

käitumisest

ning

väljaütlemistest

kriminaalhooldajale järeldas kohus, et R. Abram ei ole tingimisi karistuse korrektsest täitmisest

vabaduses huvitatud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Abrami kaitsja Nikolai Kõiv, kes palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta kriminaalhooldusametniku taotlus

rahuldamata.

Kaitsja hinnangul ei ole maakohus küllaldaselt kaalunud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus

ei ole kaalunud teisi abinõusid peale karistuse täitmisele pööramise. Kriminaalhooldusametnik ei

ole kirjalikult R. Abramit hoiatanud (hoiatus on küll koostatud, kuid R. Abramile ei ole hoiatus

teatavaks tehtud). Samuti ei ole kohus küllaldaselt kaalunud võimalust katseaja pikendamiseks

ühe aasta võrra. R. Abram esitas kohtule mõjuvad põhjused registreerimiskohustuse rikkumise

kohta, kuid kohus jättis need tähelepanuta. Samuti ei andnud kohus K. Abramile võimalust minna

vabatahtlikult psühhiaatrilisele ravile. R. Abramil on kolm alaealist last, kes vajavad nii

materiaalset kui ka emotsionaalset toetust. K. Abrami kaitsja hinnangul oleks pidanud

K. Abramile tegema viimase kirjaliku hoiatuse ning alles pärast uusi rikkumisi võiks kohus

pöörata vangistuse täitmisele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et R. Abrami kaitsja

määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning

§ 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

3(4)

7. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama

seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi.

Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada

kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3

sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui

kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.

8. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine

ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad

mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult

asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on

kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid

juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist

on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas

nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1, saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid

järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

9. Kolleegiumi hinnangul on R. Abrami kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu.

Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. KarS § 74

lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle

pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (vt ka Riigikohtu

üldkogu 3. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses

kohtu

kaalutlusõigusesse

sekkuma

juhul,

kui

kohus

on

KarS § 74 lg 4 kohaldamisel teinud sellise kaalutlusvea, mille tagajärjeks on materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine. Maakohus, valides õigusliku tagajärjena kõige raskema ja pöörates

R. Abramile mõistetud karistuse täitmisele, on põhjendanud miks ta nii toimis ja miks ei ole

kriminaalhooldusega jätkamine enam põhjendatud. Maakohus ei ole tuginenud ühelegi sobimatule

või ebaõigele kaalutlusele ega ole jätnud ühtegi olulist asjaolu arvestamata. Seejuures hindas

maakohus ka R. Abrami väiteid kriminaalhooldaja juurde ilmumata jäämise põhjuste kohta.

Maakohus ei ole teinud KarS § 74 lg-t 4 kohaldades sellist kaalutlusviga, mis võiks anda

ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 326 lg-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus R. Abrami kaitsja määruskaebuse Tartu Maakohtu 19. märtsi 2018. a määruse

peale eelmenetluses läbi vaatamata.

11. R. Abrami kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Nikolai Kõiv määruskaebemenetluses

R. Abramile osutatud riigi õigusabi eest tasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks 30 eurot.

Taotluse kohaselt kulus kaitsjal R. Abramiga konsulteerimiseks kaks pooltundi ning

määruskaebuse koostamiseks neli pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse

§ 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord)

§ 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus R. Abramiga konsulteerimise osas

on põhjendatud, kuid määruskaebuse koostamise osas on see põhjendatud vaid osaliselt. Kaitsja

määruskaebusest valdava osa moodustab kokkuvõte menetluse varasemast käigust ning maakohtu

seisukohtadest. Kaitsja argumendid on koondatud umbes ühele leheküljele. Arvestades

vaidluseseme keerukust, määruskaebuse mahtu ja õigusliku argumentatsiooni kvaliteeti, loeb

kolleegium määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks ühe pooltunni. Seega on kaitsja

taotlus põhjendatud 75 euro ulatuses. Sellele lisandub käibemaks 15 eurot. KrMS § 187 lg 2

4(4)

esimese lause kohaselt tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui

määruskaebemenetluse kulu R. Abramilt riigi kasuks välja mõista.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas