Legislator Case Law & Legislation
2-16-123174/18 AI generated

2-16-123174/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-123174/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Maikel Reha (kostja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu jaanuari 2018 otsuse peale, millega maakohus rahuldas OÜ KODULIISNG (hageja) hagi ja

Legislator headnote

AI generated

2-16-123174/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Maikel Reha (kostja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu jaanuari 2018 otsuse peale, millega maakohus rahuldas OÜ KODULIISNG (hageja) hagi ja

Keywords

AI generated
repair costs insurer reimbursement claim action for wrongful attachment damages rent arrears loss of use indemnification action for recovery of property
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. aprill 2018. a

Tsiviilasja number

2-16-123174

Tsiviilasi

OÜ KODULIISING hagi Maikel Reha vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

253 eurot 84 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. jaanuar 2018. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Maikel Reha apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): Maikel Reha (isikukood: XXX)

Vastustaja (hageja): OÜ KODULIISING (kustutatud;

registrikood: 10892531), esindaja Jaana Jostman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Maikel Reha apellatsioonkaebuse Tartu

Maakohtu 12. jaanuari 2018. a otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-16-123174

menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus Maikel Rehale.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Maikel Reha (kostja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

12. jaanuari 2018 otsuse peale, millega maakohus rahuldas OÜ KODULIISNG (hageja) hagi ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 253 eurot 84 senti, millest põhivõlgnevus 189 eurot,

intress 27 eurot 32 senti, viivis 14 eurot 52 senti ja võla sissenõudmise kulu 23 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2018 otsuse

peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Käesolevas tsiviilasjas on nii hagiavalduse kui ka apellatsioonkaebuse hind 253 eurot 84 senti.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus

ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS

§ 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni

eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 436 lg 1 kohaselt rahuldab kohus

nõude õiguslikult põhjendatud ulatuses. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab

tõendeid maakohtust erinevalt, ei tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel

menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

Politsei- ja Piirivalveamet 21. novembri 2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et

kriminaalasjas on tuvastatud, et laenud ja järelmaksud on võtnud kostja ise (tl 92). Seega ei ole

põhjendatud kostja väide, et tema ID-kaart on varastatud.

Äriregistri teabesüsteemi andmetel on hageja 26. aprillil 2017 registrist kustutatud.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt

kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks anda kostjale tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu

tasumiseks.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/