2-16-123174/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMaikel Reha (kostja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu jaanuari 2018 otsuse peale, millega maakohus rahuldas OÜ KODULIISNG (hageja) hagi ja
Legislator headnote
AI generated2-16-123174/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Maikel Reha (kostja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu jaanuari 2018 otsuse peale, millega maakohus rahuldas OÜ KODULIISNG (hageja) hagi ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 2. aprill 2018. a
Tsiviilasja number
2-16-123174
Tsiviilasi
OÜ KODULIISING hagi Maikel Reha vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
253 eurot 84 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. jaanuar 2018. a otsus
Menetluse alus
ringkonnakohtus
Maikel Reha apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Apellant (kostja): Maikel Reha (isikukood: XXX)
Vastustaja (hageja): OÜ KODULIISING (kustutatud;
registrikood: 10892531), esindaja Jaana Jostman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Keelduda Maikel Reha apellatsioonkaebuse Tartu
Maakohtu 12. jaanuari 2018. a otsuse peale tsiviilasjas
nr 2-16-123174
menetlusse
võtmisest
ja
tagastada
apellatsioonkaebus Maikel Rehale.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule
15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1. Maikel Reha (kostja) esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2018 otsuse peale, millega maakohus rahuldas OÜ KODULIISNG (hageja) hagi ja
mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 253 eurot 84 senti, millest põhivõlgnevus 189 eurot,
intress 27 eurot 32 senti, viivis 14 eurot 52 senti ja võla sissenõudmise kulu 23 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2018 otsuse
peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja
koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma
õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.
Käesolevas tsiviilasjas on nii hagiavalduse kui ka apellatsioonkaebuse hind 253 eurot 84 senti.
Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses
piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud
asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav
TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb
TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus
ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga.
Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS
§ 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse
võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud
materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni
eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et
maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt
ebaõigesti tõendeid hinnanud. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 436 lg 1 kohaselt rahuldab kohus
nõude õiguslikult põhjendatud ulatuses. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab
tõendeid maakohtust erinevalt, ei tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel
menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.
Politsei- ja Piirivalveamet 21. novembri 2017 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et
kriminaalasjas on tuvastatud, et laenud ja järelmaksud on võtnud kostja ise (tl 92). Seega ei ole
põhjendatud kostja väide, et tema ID-kaart on varastatud.
Äriregistri teabesüsteemi andmetel on hageja 26. aprillil 2017 registrist kustutatud.
5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust
menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638
lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
Kostja ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt
kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei pea
ringkonnakohus vajalikuks anda kostjale tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu
tasumiseks.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/