2-15-3293/87 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-15-3293

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

02.aprill 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XX’e hagi Politsei-ja Piirivalveameti vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju

hüvitise

saamiseks

või

alternatiivselt

töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitise saamiseks või alternatiivselt hüvitise ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5000 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx

xxxxx xx, xxxxx xxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ljudmila

Tamar (e-post menetlus@tamar.ee)

Kostja: Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747,

asukoht

Pärnu

mnt

139,

15060

Tallinn,

e-post:

ppa@politsei.ee), volitatud esindaja Irina Punko (e-post:

irina.punko@politsei.ee)

Kohtuistung

13.12.2017, osalesid XX, adv Tamasr, I. Punko

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXe hagi Politsei- ja Piirivalveameti vastu töövaidlusasjas.

2. Kohus tuvastas, et poolte vahel 01.04.2013 sõlmitud soodustingimustel töölepingu

erakorraline ülesütlemine Politsei- ja Piirivalveameti poolt 13.11.2014 teatisega nr 1.9.-3/2828-1

„Soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta“ on tühine.

3. Lõpetada XXe ja Politsei-ja Piirivalveameti vaheline soodustingimustel tööleping tööandja

algatusel erakorraliselt TLS § 88 lg 1 alusel alates 06.05.2015.

3. Välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks hüvitis töölepingu tühise ülesütlemise

eest töötaja viie kuu keskmise töötasu ulatuses, summas 4900 eurot (bruto).

4. Menetluskulud jätta Politsei- ja Piirivalveameti kanda.

5. Määrata XXe põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 4890 eurot (sisaldab

käibemaksu 20% summas 815 eurot).

6. Välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks menetluskulude katteks 4890 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Politsei- ja Piirivalveametil tasuda XXele viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

2-15-3293

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XX esitas 03.03.2015 Pärnu Maakohtule hagi Politsei- ja Piirivalveameti vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kahju 100 € väljamõistmiseks või

alternatiivselt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 5000 €

väljamõistmiseks või alternatiivselt hüvitise 3000 eurot ja viivise väljamõistmiseks.

04.10.2016 määrusega kohus peatas tsiviilasjas menetluse kuni lahendi jõustumiseni väärtoeasjas

nr x-xx-xxxx.

12.12.2016 kostja teatas kohtule väärteoasjas otsuse jõustumisest 08.12.2016.

Asja menetlenud kohtuniku AA ametist lahkumise järel menetleb alates 01.06.2017 asja

kohtunik H. Käpp.

15.08.2017 määrusega kohus uuendas tsiviilasjas menetluse.

13.12.2017 kohtuistungil kohus lõpetas asja sisulise arutamise, menetlusosaliste taotlusel kohus

andis pooltele tähtaja esitada oma kokkuvõtlikud seisukohad (kohtukõned) ja repliigid

vastaspoole kokkuvõtete kohta kirjalikult. Hageja taotlusel kohus pikendas pooltele määratud

tähtaegu, samuti kohus muutis kohtuotsuse teatavakstegemise aega.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

XX esitas kohtule järgmised alternatiivsed nõuded (lõplikud alternatiivsed nõuded eelistuse järgi

reastatult 30.08.2017 menetlusdokumendis (III kd, lk 122)): 1) tuvastada XXe ja Politsei- ja

Piirivalveameti vahel 01.04.2013 sõlmitud töölepingu nr 1.9-3/708-1 ülesütlemise tühisus; 2)

välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks hüvitis töölepingu tühise ülesütlemise eest

4900 eurot (980 € x 5 kuud); või nõude 2 rahuldamata jätmise korral alternatiivselt: 3) välja

mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks kahjuhüvitis alates 05.02.2015 saamata jäänud

töötasu näol 980 eurot kuus kuni tööle lubamiseni.

Juhul, kui kohus jätab rahuldamata nõuded 1, 2 ja 3, st töölepingu ülesütlemine on kehtiv, siis

taotleb hageja alternatiivselt: 4) välja mõista Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks hüvitis

töölepingu ülesütlemisest etteteatamata jätmise eest 2940 eurot (980 € x 3 kuud); 5) välja mõista

Politsei- ja Piirivalveametilt XXe kasuks viivis hüvitiselt töölepingu ülesütlemisest etteteatamata

jätmise eest alates hagi esitamisest 03.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asus XX (edaspidi tekstis hageja või töötaja)

04.01.1993 teenistusse Pärnu Politseiprefektuuri. 31.03.2013 vabastati hageja teenistusest

ametnikuna ja 01.04.2013 sõlmiti hagejaga soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708-1.

Hageja töötas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi kostja või tööandja)

administratsiooni logistikabüroo Lääne majandustalituses töökohaga Pärnus, Pikk 18.

Alates 03.11.2014 oli hageja töövõimetuslehel kodus. Tööandja esindaja ja XX vahetu ülemus

BB korduvalt helistas hagejale ja soovis kokkusaamist. Hageja oli aga tõsiselt haige, alates 13.11

2014 kuni 09.01.2015 viibis hageja haiglas.

2-15-3293

04.02.2015 kavatses hageja tööle naasta, kuid BB teatas talle telefoni teel, et ei ole vaja tulla

hommikul kella 8.00-ks, võib tulla natuke hiljem, nii sobis vahetule ülemusele paremini.

Kui hageja 04.04.2015 tööle läks, anti temale kätte 13.11.2014 koostatud teatis nr 1.9-3/2828-1

soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, mille kohaselt XXga 26.02.2013

sõlmitud tööleping lõpeb alates teatise kättesaamisele järgnevast tööpäevast TLS § 88 lg 1 p 5 ja

§ 97 lg 3 alusel. Seega ütles kostja hageja töölepingu üles alates 05.02.2015.

Töölepingu ülesütlemise teatise kohaselt on tööandja tuvastanud, et alates 2014. aasta

septembrikuu lõpust on töötaja korduvalt tellinud PPA lepingupartnerilt PPA mahakantavatele

teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenust, töötaja nõudis teenuse

osutajalt, et ta PPA-le esitatavatel arvetel kütuse väljapumpamise teenust ei kajastataks; teenust

on aga osutatud; töötaja palus koostada tegelikkusele mittevastavad arved; tööandjaga vastavat

kokkulepet omamata hoidis töötaja oma elukohas PPA-le kuuluvat kütust. Nendel asjaoludel

tööandja leidis, et ei ole võimalik töötajaga töösuhet jätkata, kuna ta on oma käitumisega

põhjustanud PPA usalduse kaotuse enda vastu.

Hagejale kätte antud tööraamatus on kande nr 25 all märgitud, et tööleping on lõpetatud

09.11.2014. Kandega nr 26 tunnistati kanne nr 25 kehtetuks. 04.02.2015 tehtud kande nr 27 all

on märgitud uuesti, et tööleping on lõpetatud, lõpetamise alus (käskkiri vms) märkimata.

Hageja ei nõustu töölepingu ülesütlemisega ja leiab, et ülesütlemine on tühine, kuna: 1) ei ole

sisuliselt tööandja poolt põhjendatud, st puuduvad materiaalsed eeldused ülesütlemiseks, mis

tooksid kaasa TLS § 88 lg 1 p 5 kohaldamise; 2) töölepingut ei ole üles öeldud mõistliku aja

jooksul. Teatisest ei nähtu, kuidas ja milliseid hageja huve on kostja kaalunud, et jõuda

järeldusele, et töösuhet jätkata ei saa.

Töölepingu ülesütlemisel kostja pidi järgima nelja nõuet: 1) ülesütlemise avaldus peab olema

tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1); 2) kindlale isikule suunatud

tahteavaldus muutub kehtivaks kätte saamisega. Tahtevaldus on kätte saadud, kui see on

tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud (TsÜS § 69); 3) töölepingu ülesütlemine ei või

olla tingimuslik; 4) tööandja peab ülesütlemist põhjendama ja seda kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2).

Kostja 13.11.2014 teatisest ei nähtu, millistel konkreetsetel põhjustel tööleping üles öeldi.

Hageja poolt väidetavalt rikutud töökohustuste ring on määratlemata, nimetamata õigusaktid,

mida töötaja on väidetavalt rikkunud, ja kas tegemist on töökohustuste olulise rikkumisega, mille

puhul oleks töölepingu ülesütlemine olnud õigustatud. Asjaolude kirjeldus on üldsõnaline,

puuduvad ka sündmuste (sh arvete) kuupäevad. Selline ülesütlemise põhjendamine ei allu

kontrollile ega ole arusaadav töötajale.

Teatisest nähtuvalt oli tööandja otsus tööleping hagejaga üles öelda valmis juba novembris 2014:

tööraamatu kanne on tehtud 09.11.2014, teatis ise vormistatud 13.11.2014. Tööleping öeldi üles

aga alles kolm kuud hiljem, 05.02.2015. Tööandja esindaja, suheldes veebruarikuus töötajaga,

hoidis töötajat teadmises, et tööleping jätkub. Töölepingut ei ole üles öeldud VÕS § 196 lg 3 ja

TLS § 88 lg 4 kohaselt mõistliku aja jooksul.

Hageja on seisukohal, et temaga töölepingu erakorraline ülesütlemine oli niivõrd ebaõiglane,

temalt ei küsitud seletusi ega teatatud nendest arvetest, mis väidetavalt tegelikkusele ei vasta.

Hagejale ei ole teada ülesütlemise teatises märgitud mingi menetluse läbiviimine, mis lõppes

teatisega. Hageja oli Pärnu prefektuuris teenistuses kokku 22 aastat ning töölepingu ülesütlemine

oli ootamatu ja ränk, sest selles eas ei ole kerge leida töö mujal. Hageja on seisukohal, et temal

on TLS § 109 lg 1 alusel õigus nõuda töölepingu tühise ülesütlemise eest hüvitist viie kuu

keskmise töötasu ulatuses.

Kui eelnimetatud hüvitise nõue jäetakse rahuldamata, nõuab hageja alternatiivselt hüvitist

saamata jäänud töötasu näol alates 05.02.2015.

Vaidlustatud teatise kohaselt juhindus kostja töölepingu ülesütlemisel mh TLS § 97 lg 3, mille

kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid

ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja

2-15-3293

või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja leiab, et kostjal puudus alus TLS § 97 lg 3

kohaldamiseks. Kuna hageja töösuhe kostja juures oli kestnud 22 aastat ja 1 kuu, siis tulenevalt

TLS § 97 lg 2 p 4 oleks kostja pidanud hagejat teavitama töölepingu ülesütlemisest vähemalt 90

kalendripäeva. Kostja oleks võinud ette teatada ülesütlemisest ajal, millal hageja oli

töövõimetuslehel ja ei pidanud töökohustusi täitma. Teatises ei ole põhjendatud, millised kostja

huvid töölepingu lõpetamiseks päeva pealt kaalusid üles hageja huvi töö jätkamiseks. Tulenevalt

TLS § 100 lg 5 on töötajal õigus saada hüvitist, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem,

kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, ja seda ulatuses, mida tal oleks

olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded

sissenõutavaks. Seega muutus sissenõutavaks ka hüvitise nõue etteteatamiskohustuse rikkumise

eest töölepingu lõppemisel 05.02.2015. Hageja soovib töölepingu ülesütlemisest ette teatamata

jätmise eest hüvitise väljamõistmisel hüvitiselt ka viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

KOSTJA VASTUS

Kostja palub jätta XXe hagi Politsei- ja Piirivalveameti vastu kõikides alternatiivsetes nõuetes

rahuldamata.

Kui kohus leiab et erakorraline ülesütlemise on tühine, siis palub kostja lõpetada töösuhe TLS § 107

lg 2 alusel ja vähendada hageja poolt taotletava hüvitise suurust.

Kostja oma vastuses märgib, et 01.04.2013 jõustunud avaliku teenistuse seaduse § 109 alusel sõlmiti

hageja XXega 01.04.2013 soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708-1 seoses tema ametikoha

muutumisega töökohaks.

Töölepingu punkti 2 alapunkti 2.4 kohaselt on hageja tööülesanded kirjeldatud ametijuhendis.

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori 27.04.2012 käskkirjaga nr 163 kinnitatud Lisa 14

„Transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ametijuhend (põhitöö nr 891)“ punkti 3 kohaselt

kuulus hageja tööülesannete hulka Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri territoriaalses

üksuses transpordivahendite hoolduse- ja remonttööde läbiviimine, riketega sõidukite remondi

korraldamine, ühekordsete tööülesannete täitmine. Nimetatud põhitööle viitab töölepingu punkt 2

alapunkt 2.1.

Ametijuhendi punkti 4 kohaselt oli hagejale pandud kohustuseks täita tööülesandeid õigeaegselt,

täpselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult ning vastutus nõuete rikkumise eest.

13.11.2014 koostati XXele teatis soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta nr

1.9-3/2828-1. Teatise kohaselt on töölepingu ülesütlemise aluseks töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg

1 p 5 usalduse kaotus. Teatises on toodud usalduse kaotuse põhjusena Lääne prefektuuri kasutuses

olevatele, mahakandmisele kuuluvatele sõidukitele tellitud teenuse varjamist ning asutusele kuuluva

vara hoiustamist enda elukohas.

Teatise koostamise aluseks olev sündmus sai Politsei- ja Piirivalveametile kui tööandjale teatavaks

31.10.2014. Hageja suhtes alustati kriminaalmenetlus teatises kirjeldatud faktis.

Hageja jäi haiguslehele 03.11.2014 ja ta naasis tööle haiguslehe lõppemisel 04.02.2015.

Hageja tutvus teatisega soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta 04.02.2015

allkirja vastu. 04.02.2015 koostati soodustingimustel töölepingu lõpetamine nr 1.9-3/252-1, mille

kohaselt lõpetatakse hagejaga tööleping 04.02.2015.

Kostjal oli erakorraliseks ülesütlemiseks alust. XX pani toime tegusid, mis olid tema suhtes usalduse

kaotuse aluseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on seaduslik ja kehtiv, kuna töölepingu

ülesütlemiseks oli mõjuv põhjus (TLS § 87), milleks on töötajast tulenevad põhjused (TLS § 88 lg 2

p 5).

Kostja leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Töölepingu erakorraline ülesütlemine vastab

seaduse nõuetele ning selleks oli seadusest tulenev alus, st täidetud on nii formaalsed kui ka

materiaalsed eeldused. Kostja on koostanud teatise kirjalikus vormis, ülesütlemist põhjendanud ning

viidanud allikatele, millele tuginedes on jõutud ülesütlemise otsuseni. Teatis on töötajale kätte

toimetatud. Arvestades, et rikkumine pandi toime otseste tööülesannete täitmisega seoses, oleks

hageja jätkamine samal töökohal ja samade tööülesannetega loonud ohuolukorra, kus hagejal oli

2-15-3293

võimalus jätkata sarnaste tegude toimepanemist ja jätkuvalt käituda kostja huvide vastaselt. Kostja ei

saanud tuvastatud asjaolusid arvesse võttes muud järeldada.

TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Mõistlik aeg on

määratlemata õigusmõiste. Tuleb esmalt selgeks teha, millise ajavahemiku mõistlikkust hinnatakse.

Mõistlikkuse hindamisel saab arvestada õigussuhte olemust ja eesmärki, tööandja ja töötaja

käitumist, kas keegi neist on menetluse venimisele kaasa aidanud. Samuti on oluline teha vahet,

millal on tegemist venitamisega oma õiguste pahauskse kasutamise läbi. Kulgemise algusaeg hakkab

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada saamisest ehk 31.10.2014. Teatis on registreeritud

13.11.2015. XX jäi haiguslehele esimesel tööpäeval peale tema poolt toime pandud rikkumise

teatavaks saamist, s.o 03.11.2015. Töötaja ei olnud tööandjale kättesaadav ja kostjaga ei olnud

võimalik saada kontakti töötelefoni kaudu ega muul viisil. Oma äraolekust ja selle pikkusest teavitas

hageja vahetut juhti. Tööandjale oli teada, et hageja suunati „teise raviasutusse“ ja haigusleht jätkus.

Vahetu juht võttis vastu otsuse mitte kiirustada teatise tutvustamisega, et mitte põhjustada hageja

tervise halvenemist. Tööandjal ei ole õigust teada haiguse diagnoosi, kuid hageja äraoleku asjaolusid

arvestades võis kostja arvata, et tegemist on tõsise terviserikkega. Töösuhte lõpetamise eesmärgiks ei

ole ühe poole tervisliku seisundi mõjutamine. XX oli töölt eemal ajavahemiku 03.11.2014-

03.02.2015, s.o kolm kuud, mis iseloomustab haiguse tõsidust. Nimetatud põhjustel ei olnud teatise

tutvustamine haiguslehe ajal proportsionaalne ja mõistlik. 04.02.2015, s.o esimesel tööpäeval pärast

haiguslehe lõppemist tutvustati hagejale teatist. Juhtumi asjaolusid arvesse võttes toimus

ülesütlemine mõistliku aja jooksul.

04.02.2015 vormistati töölepingu lõpetamine. Hageja viimaseks tööpäevaks jäi 04.02.2015. ATS §

124 nõuete täitmiseks täideti teenistusleht.

Töölepingu lõpetamine usalduse kaotuse tõttu eeldab töötaja õigusvastast käitumise ja süü

tõendamise kohustus lasub tööandjal. Tööandja ei pea aga tõendama usaldamatuse teket, vaid seda, et

töötaja pani toime teo, mis võis põhjustada usalduse kaotuse.

13.11.2014 teatises on märgitud, et hageja korraldas käibelt maha võetavate politseisõidukite

hooldust, tellides muuhulgas teenuse – kütuse väljapumpamine, esitades palve jätta see arvele

märkimata või asendada muu teenusega. Samuti leiti tema elukohas asutusele kuuluvat kütust, mille

hoidmiseks enda elukohas tal puudus luba. Seega hageja teod olid otseselt seotud tema tööülesannete

täitmisega transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (ametijuhendi punkti 2 alapunktid 3.2-3.4).

Tema teod on sellise iseloomuga, mis kahjustavad tööandja huve, kuna hageja on manipuleerinud

riigile kuuluva varaga ning omastanud politseisõidukitest väljapumbatud kütuse.

Sellises olukorras ei saa eeldada, et tööandja annab töötajale uue võimaluse ja töösuhe jätkub. Samuti

ei saa töötaja loota, et lõpetamisest ette teatatakse. Kui usaldus on kadunud, siis see ongi kadunud.

Töösuhte lõpetamise alustena on märgitud TLS § 88 lg 1 p 5 ja § 97 lg 3, mis on aluseks töösuhte

lõpetamiseks usalduse kaotusega etteteatamistähtajata.

Kostja esitas vastuses ka andmed hageja töötasu kohta, selgitades, et kostja töötasu suuruseks oli

määratud töölepingus 900,38 eurot, peadirektori käskkirjaga nr 1.9-2/2033p alates 01.01.2015

suurendati XX töötasu 980 euroni.

Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 alusel arvestatult on hageja töötasu andmed järgmised:

- keskmine kalendripäeva tasu 31,98 eurot;

- keskmine tööpäeva tasu 43,35 eurot;

- keskmine tunnitasu 5,42 eurot.

Kostja ei nõustunud kaaluma hagejaga kompromissi sõlmimist, palus jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja tunnistajad

kohtuistungil, uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja menetluse kestel kohtukoosseis vahetus asja menetlenud

kohtuniku pensionile mineku tõttu. Uus kohtukoosseis ei pidanud vajalikuks varem tehtud

menetlustoiminguid korrata, sh tunnistajaid korduvalt üle kuulata. Menetlustoimingute kordamist

ei taotlenud ka pooled.

2-15-3293

2. Kohus tuvastas asjas tähtsust omavad järgmised faktilised asjaolud, mille üle pooltel vaidlust

ei ole:

- hageja asus Pärnu Politseiprefektuuri teenistusse 04.01.1993. Seoses avaliku teenistuse

reformiga vormistati ümber ka hageja teenistussuhe: 31.03.2013 vabastati hageja teenistusest

ametnikuna ja 01.04.2013 sõlmiti hagejaga soodustingimustel tööleping nr 1.9-3/708.1. Kostja

kinnitusel (I kd, lk 76) hageja ei olnud enne töölepingu sõlmimist politseiteenistuses olev

politseiametnik, vaid teenistuja avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

- hageja töötas xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni

logistikabüroo Lääne majandustalituses, töökohaga Pärnus, Pikk 18. Töölepingu punktis 2.1. on

viidatud põhitööle: transpordihoolduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (põhitöö nr 891).

- 31.10.2014 toimus hageja elukohas läbiotsimine, hageja näitas ette ning politseitöötajad võtsid

kaasa hageja elukohas olnud neli kanistrit, kokku umbes 60 l sõiduki kütusega, mis oli välja

pumbatud politseisõidukitest xxxx xx x asuvas töökojas;

- Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Lääne sisekontrollitalitus alustas 31.10.2014

kriminaalmenetluse nr 14210000074 KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et ajavahemikul

01.10.2014 kuni 31.10.2014 on PPA administratsiooni logistikabüroo Lääne majandustalituse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx XX omastanud temale teenistusülesannete täitmisel usaldatud

erinevatest rehvivahetusse Pärnu xxxx x toimetatud autodest kütust, andes töökojas korralduse

sõidukite paakidest kütus välja pumbata, aga nimetatud teenust arvele ei lubanud panna;

sõidukitest väljapumbatud kütuse toimetas XX töökojast minema.

- 03.11.2014 – 03.02.2015 oli hageja haiguslehel;

- 13.11.2014 vormistati soodustingimustel töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori asetäitja varade alal CC (C) allkirjaga teatis, mis tehti hagejale

teatavaks 04.02.2015.

- 19.11.2015 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusega Politsei ja

Piirivalveamet lõpetas kriminaalmenetluse nr 14210000074 ja alustas menetlust väärteoasjas

KarS § 218 järgi.

- PPA sisekontrollibüroo Lääne Sisekontrollitalituse esisekontrolli erisüüteomenetleja DD poolt

23.08.2016 koostatud üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2100,15,000069 määrati XXele

KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, summas 600 eurot

- Pärnu Maakohtu 22.11.2016 määrusega (III kd, lk 77-78) väärteoasjas nr x-xx-xxxx tühistati

otsusega väärteoasjas nr 2100,15,000069 XXle rahatrahvi määramise kohta ning menetlus

lõpetati seoses väärteo aegumistähtaja möödumisega.

3. Pooled vaidlevad töölepingu erakorralise ülesütlemise formaalse ja materiaalõigusliku

kehtivuse üle: kas ülesütlemisavaldus sisaldab nõutavaid põhjendusi, kas ülesütlemine on

toimunud mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise alusest teadasaamist, kas konkreetsetest

faktilistest asjaoludest tulenevalt oli kostja üldse õigustatud töölepingut üles ütlema ning kui jah,

siis kas kostja võis töölepingu üles öelda kostjat eelnevalt hoiatamata ning ilma

etteteatamistähtajata. Samuti on vaidlus töölepingu ülesütlemise tühisuse korral makstava

hüvitise suuruse üle.

4. Töölepingu seaduse (TLS) §-st 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg-st 1 tulenevalt kohalduvad

töölepingule ka võlaõigusseaduse üldosa sätted. TLS § 1 lg 3 sätestab, et töölepingule

kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).

TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval

põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige

kui töötaja: 1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis

2-15-3293

ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist

terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja

kuu jooksul; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse,

töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime

vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud

töökohustusi; 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud

toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; 6)

on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel

määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või

konkurentsipiirangu kohustust.

TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on

tühine. TLS § 95 lg-test 2 ja 3 tulenevalt peab tööandja ülesütlemist ka põhjendama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, kuid selle vorminõude rikkumine ei mõjuta ülesütlemise

kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse

saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult

teatavaks tehtud. TLS § 88 lg 4 näeb ette, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi

teada saama.

5. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime

vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat

hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-187-15 (punktis 13) märkinud järgmist:

„Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte

jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda

töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3

koostoimest. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5

sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt

tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui

töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma

käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise

lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea

usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kolleegiumi

arvates võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei

ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui

töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude

kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks.“

6. Praeguses asjas on Politsei- ja Piirivalveamet tööandjana XXega sõlmitud töölepingu

erakorraliselt üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu ilma

etteteatamistähtajata ning hagejat eelnevalt hoiatamata.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus kehtib, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

XX on toime pannud sellise teo (1), mis on käsitatav kohustuste eriliselt raske rikkumisena (2) ja

mille tagajärjel võis tööandjal kaduda usaldus tema suhtes (3); selle teo tõttu ei saa mõlema

poole huvisid arvestades mõistlikult eeldada töösuhte jätkumist (4); ülesütlemisavaldus on

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (5), avalduses on ülesütlemist põhjendatud (6) ning

ülesütlemisavaldus on XXle isiklikult teatavaks tehtud (7) mõistliku aja jooksul (8) pärast

töölepingu ülesütlemiseks aluse andnud asjaoludest teadasaamist.

2-15-3293

7. Vaidlust ei ole, et XXele on töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus isiklikult teatavaks

tehtud allkirja vastu 04.02.2015. Ülesütlemisavaldus on vormistatud 13.11.2014 kuupäevaga

kirjalikult ja selles sisaldub ka ülesütlemise üldsõnaline põhjendus, seega selles osas vastab

ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud formaalsetele nõuetele. Avalduse formaalse

kehtivuse eeldusena ülesütlemise mõistlikku aega kohus analüüsib otsuses edaspidi.

Hageja arvates ülesütlemisavalduse põhjendused ei ole piisavad ega kontrollitavad: ei ole välja

toodud täpseid faktilisi asjaolusid ega seda, milliseid konkreetseid kohustusi või õigusakte

hageja rikkus, samuti puuduvad põhjendused, miks tuli tööleping üles öelda ilma ette

teatamiseta, ei nähtu mõlema poole huvide kaalumist.

Mõistliku arusaama kohaselt tähendab töölepingu ülesütlemisavalduse põhjendamise kohustus

seda, et avaldusest peavad nähtuma asjaolud, mille tõttu tööleping üles öeldakse. Ülesütlemise

põhjendustega mittenõustumine või põhjenduste vähene konkretiseeritus ei tähenda, et

ülesütlemiseavaldus ei ole põhjendatud. TLS § 95 lg-st 3 tulenevalt ei mõjuta põhjenduste

puudumine või ebapiisavus ülesütlemise kehtivust, üksnes annab hagejale õiguse nõuda kostjalt

kahju hüvitamist.

8. 13.11.2014 koostatud ülesütlemisavalduses (toimikus I kd, lk 8) kirjeldatakse järgmisi hageja

tegusid:

1) alates 2014.a septembrikuu lõpust on XX korduvalt tellinud Politsei- ja Piirivalveameti

lepingupartnerilt, Xxxxxxxxxx Xxxxx AS koostööpartner Xxxxx OÜ-lt Politsei- ja

Piirivalveameti mahakantavatele teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise

teenust;

2) XX nõudis teenusepakkujalt, et Politsei- ja Piirivalveametile esitatavatel arvetel kütuse

väljapumpamise teenust ei kajastataks;

3) esitatud ja tasutud arvete võrdlemisel Xxxxx OÜ töökäskudega tuvastati, et kütuse

väljapumpamise teenust Politsei – ja Piirivalveametile esitatud arvetel ei kajastu. Arvetel

fikseerimata kütuse väljapumpamise teenuse eest tasumiseks andis XX Xxxxx OÜ-le kolme

politseisõiduki registreerimisnumbrid, kuid nendele sõidukitele tegelikkuses remonttöid ei

tehtud. Samuti palus XX koostada tegelikkusele mittevastavad arved töö kirjeldusega

„rehvivahetus“, kuid tehtud töö ja tasu oli mõeldud politseisõidukitest kütuse väljapumpamise

eest.

4) XX hoidis enda elukohas Politsei- ja Piirivalveametile kuuluvat kütust, kuigi XXega ei olnud

sõlmitud kokkulepet tööandja vara hoidmiseks töötaja elukohas.

9. Kohus leiab, et esitatud tõendid (tööleping, töölepingu sõlmimise ettepanek, ametijuhend)

kinnitavad kostja väidet, et teenistussuhte lõpetamisel ja töölepinguliseks suhteks vormistamisel

jäid hageja tööülesanded samaks ja tema töökohustusteks olid varem transpordihoolduse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ametijuhendis (I kd, lk 36-38) kajastatud teenistuskohustused.

Ametijuhendist tulenevalt oli hageja töökohustuseks muu hulgas korraldada transpordivahendite

kasutusse andmist ja dokumenteerimist, transpordivahendite hoolduse- ja remonttööde

läbiviimist, riketega sõidukite toimetamist remonditöökotta ning teostada järelevalvet tehtud

tööde vastavuse üle; jälgida transpordivahenditega seotud tarvikute ja keemiatoodete jääki

hoiukohas ja planeerida kauba tellimusi. Seega ülesütlemisavalduses kirjeldatud teod on seotud

hageja tööülesannetega.

10. Hageja menetluses väitis, et hageja ei olnud teadlik, et ka töölepingu sõlmimise järel jääb

kehtima PPA peadirektori 27.04.2012 käskkirjaga nr 163 kinnitatud ametijuhend, mida hagejale

tutvustati 04.05.2012. Hageja selline väide ei saa olla tõene. Töölepingu punkti 2.1. kohaselt

„Töötaja

asub

tööle

administratsioon,

logistikabüroo,

majandushalduskeskus,

Lääne

majandustalituse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi

töökohal

(põhitöö:

transpordihoolduse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx; põhitöö nr 891)“. Töölepingu punktis 2.4. viidatakse, et töötaja

tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Töölepingus on viide „põhitöö nr 891“, mis on

nimetatud ka teenistussuhte ajal hageja tööülesandeid reguleerinud transpordihoolduse

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxi ametijuhendis. Seega XXle ei saanud olla arusaamatu, millist

2-15-3293

ametijuhendit silmas peeti. XX ei ole ka esile toonud, et talle oleks teenistussuhte töösuhteks

ümbervormistamisel jäänud tööülesanded arusaamatuks. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja

väitele, et XX ei ole töölepingu sõlmimise ajal ega selle järel küsinud tööandjalt selgitusi enda

tööülesannete kohta.

XXga teenistussuhte lõpetamine ja selle asemel töölepingu sõlmimise vajadus tulenes üksnes

avaliku teenistuse reformist, hageja faktilise töö tegemise koht ega –ülesanded ei muutunud.

Hageja on ka ise kinnitanud, et tema töölepingust tulenev otsene töökohustus oli PPA sõidukite

hoolduse korraldamine, sh politsei kasutusest välja minevatele sõidukitele mahakandmise eelselt

tehnilise kontrolli tellimine. Töölepingus esitatud andmetest on selgelt tuvastatav, millisest

konkreetsest ametijuhendist hageja tööülesanded tulenevad. Kohus leiab, et hagejal oli

mõistlikult võimalik aru saada ja tegelikkuses hageja ka sai aru, millist ametijuhendit töölepingus

silmas peetakse, millised on hageja tööülesanded ning vastupidised väited on otsitud ja

põhjendamatud.

11. Hagejaga tuleb nõustuda selles, et ülesütlemisavalduses ei ole selgelt välja toodud, milliseid

konkreetseid kohustusi hageja rikkus. Arvestades, et põhjenduste puudumine või ebapiisavus ei

too kaasa töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisust, on kohtu hinnangul tööandjal võimalik

ülesütlemist täiendavalt põhjendada, sh töövaidlusasja lahendamisel kohtus. Erakorralise

ülesütlemise aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis lasub tööandjal. Kohus leiab, et kostja

ei ole tõendanud, et tal oli 04.02.2015, mil hagejat töölepingu ülesütlemisest teavitati, mõjuv

põhjus hagejaga tööleping ilma eelneva hoiatamise ja etteteatamistähtajata erakorraliselt üles

öelda.

Kostja vastus hagile sisaldab usalduse kaotuse kui seaduses sisustamata õigusmõiste üldist

õigusteoreetilist analüüsi. Samuti kostja tsiteerib TLS §-des 15 ja 16 sätetatut, mille kohaselt

töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt oma teadmiste ja oskuste kohaselt

tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega ja hoiduma

tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara. Kostja muu hulgas märgib, et usalduse kaotus võib

olla seotud olukorraga, kus isik rikub kohustust, kasutades ära töösuhtega antud õigust võtta

asutuse nimel kohustusi või anda käsund, mis viib tööandja olukorra halvenemiseni, maine

rikkumiseni jne; seega usaldust tuletatakse töötajal lasuvast hoolsus- ja järelevalvekohustusest.

Kostja ei ole aga välja toonud, milline tema poolt kirjeldatud teoreetilistest alustest/olukordadest

kohaldub vaidlusalusele õigussuhtele. Kostja ei ole hageja suhtes usalduse kaotust sidunud

hageja konkreetsete kohustustega, ei ole käsitlenud hageja hoolsus- ega järelevalvekohustust ega

hageja poolt kohustuste rikkumist. Kostja ei tugine sellele, et hageja oli oma kohustuste täitmisel

hooletu, tööandja suhtes ebalojaalne ja on oma tegudega tööandja olukorda halvendanud või

tekitanud oma tegudega varalist kahju tööandjale, teistele isikutele või kahjustanud tööandja

mainet.

12. Kostja väidab vastuses hagile, et hageja käitus tööandja huvide vastaselt ja manipuleeris riigi

varaga. Ülesütlemise teatisest ega menetluse käigus esitatud seisukohtadest ei selgu, milles

konkreetselt tööandaja arvates seisnes hageja poolt tööandja huvide vastane käitumine. Kostja ei

ole lepingu ülesütlemisel tuginenud sellele, et riigile (kostjale) tekkis väidetava varaga

manipuleerimise tõttu varalist kahju.

13.11.2014 ülesütlemisavalduses märgitu, et hageja on korduvalt alates septembrikuust tellinud

PPA lepingupartnerilt, Xxxxxxxxxx Xxxxx AS koostööpartner Xxxxx OÜ-lt PPA

mahakantavatele teenistussõidukitele rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenust,

eraldiseisvalt tõenäoliselt ei ole töösuhte lõpetamiseks alust andev tegu. Ülesütlemisavalduse

põhjal võib oletada, et tööandja käsitab kütuse väljapumpamise arvetel kajastamata jätmise

nõudmist ja tööandja vara (väljapumbatud kütuse) ilma vastava kokkuleppeta kodus hoidmist

hagejapoolse töökohustuste rikkumisena, kuid menetluse käigus kostja väitis, et töölepingust

tulenevate kohustuste rikkumist hagejale ette ei heideta.

13. Kostja on seisukohal, et kütuse väljapumpamise teenust Politsei – ja Piirivalveameti ja

Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ vaheline riigihankeleping ei hõlmanud. Ka hageja ise leiab, et kütuse

väljapumpamise tellimine ei olnud sõidukite hoolduseks vajalik ja seega selle teenuse osutamist

2-15-3293

riigihankeleping ette ei näinud, mistõttu ei saanud hageja sellist teenust ka tellida. Kui

hankelepingu alusel ei saanud teenust tellida, ei olnud Xxxxx OÜ-l kohustust sellist teenust

osutada ning kütuse väljapumpamise eest politseile arveid esitada. Seega ei saanuks hageja oma

töökohustuste raames ka nõuda, et kütuse väljapumpamise eest PPA-le arveid ei esitataks.

Hageja sõnul ei mõelnud ta kütuse väljapumpamist tasulise teenuse tellimisena, vaid palus

lukkseppadelt, kui see neile raske ei ole, kütus mahakandmisele minevatest sõidukitest välja

lasta. Hageja on seisukohal, et kütuse väljapumpamine ei nõua töökoja töötajatelt erilisi oskusi,

vahendeid ega ajalist ressurssi. Hageja on algusest peale (alates kriminaalasjas kahtlustatavana

ülekuulamisest) põhjendanud enda tegevust kokkuhoiuga tööandja huvides: „kasutusest välja

minevatelt autodelt tuli head asjad maja võtta ja garaaži toimetada, nii tehti kogu aeg“. Kohus ei

nõustu kostja väitega, et hageja on oma seisukohti selles osas korduvalt kohandanud.

14. Erinevalt hagejast ja kostjast oli tunnistaja EE kohtus ütlusi andes (III kd, lk 198 pöördel)

seisukohal, et rehvivahetuse ja kütuse väljapumpamise teenus olid hõlmatud Xxxxxxxxxx Xxxxx

OÜ-ga sõlmitud riigihankelepinguga. EE oli Xxxxx endine tööde vastuvõtja ja garaaži juhataja

ning praegune osanik ja juhatuse liige. Tunnistaja E ütluste kohaselt oli Xxxxx-l sõlmitud leping

politsei sõidukite hoolduse riigihanke võitnud Xxxxxxxxxx Xxxxx’iga, mõlemad tegutsevad

kaubamärgi xxxxxxx all. Tunnistaja E kinnitas, et riigihankelepingut tema näinud ei ole, selle

sisu tema ei teadnud, kuid Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ-lt tuli e-kiri, milliseid töid ja millise hinnaga

pidi Xxxxx OÜ tegema. Tunnistaja E ütlusi andes järeldas, et kuna Xxxxx võis teha kõiki

lukksepatöid, võis teha ka kütuse väljapumpamise teenust.

15. Politsei-ja Piirivalveameti ning Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ vahel sõlmitud ja nende esindajate

poolt vastavalt 27.08.2014 ja 28.08.2014 digitaalselt allkirjastatud raamlepingu (III kd, lk 158 –

172) punkti 1.4. järgi oli lepingu esemeks hankija maismaasõidukite hoolduse ja remondi

teostamine lepingus esitatud tingimustel ja korras. Punkti 1.6 kohaselt oli tööde teostamise

eesmärgiks hankija omandis olevate sõidukite käigushoidmise tagamine. Kohtu hinnangul

kütusepaagist kütuse väljapumpamine kanistrisse selleks, et tellija saaks selle ära viia, ei ole

sõidukite käigushoidmiseks vajalik lukksepatöö (hooldus- ega remonttöö). Kui sõidukite

remontimisel/hooldamisel tuleb teatud tööde tegemiseks kütusepaak eelnevalt tühjendada, ei

oleks tegemist eraldi tellitava teenusega, vaid ühe ettevalmistava tööetapiga, mille vajalikkust

peaks hindama ja vajaduse korral paagi tühjendama lukksepp omal algatusel ning mille hind

eelduslikult sisaldub tellitud teenuse hinnas (hankelepingu järgi toimub tasuarvestus tunnitasu

alusel, täiendavate tööde lisandumisel pikeneb tasustatav remondiaeg). Ei ole mõeldav, et klient

esitab tellimuse kõigi remonttöö etappide kohta eraldi. Seega mõistlikult ei saanuks Xxxxx

töötajatel olla arusaama, et kütuse väljapumpamist tellitakse hankelepingu alusel tasulise

teenusena.

16. Kuivõrd hankelepingu alusel tehtavate tööde eesmärk oli sõidukite käigushoidmise tagamine,

on küsitav, kas hankelepingu alusel sai üldse tellida mingeid hooldustöid (sh rehvide ja akude

vahetamine kehvemate vastu, kütuse väljapumpamine) politsei kasutusest välja minevatele

sõidukitele. Tõenditest (tunnistajate B, FF ja E ütlused) nähtuvalt on praktikas selliste tööde

tellimist

hankelepingu

poolelt

kostja

siiski

vajalikuks

pidanud

ja

aktsepteerinud,

mahakantavatele sõidukitele tehtud (hooldus)tööd on kostja lugenud hankelepinguga hõlmatuks

ja selle eest esitatud arved tasunud. Raamlepingu punktis 13.1.1.1. on XX nimetatud Pärnu

piirkonnas hankija piirkondlikuks kontaktisikuks, kelle kaudu toimus lepingujärgsete kohustuste

täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.

Eelnevast tulenevalt ei ole välistatud, et hageja võis ka kütuse väljapumpamise teenust tellida

siiski enda töökohustuste täitmisena ja hankelepingu alusel.

Töötaja ei saa aga tööandja huve kahjustada pelgalt tööülesannete täitmisega.

17. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et hageja poolt kütuse väljapumpamise teenuse

tellimine oli õigusvastane või töötaja poolne kohustuste rikkumine. Kostja ei ole tuginenud

töölepingu ülesütlemisel sellele, et hageja oleks tekitanud kostjale varalist kahju. Varalisele

kahjule umbes 79 eurot on viidatud kriminaalasja lõpetamise määruses. Tsiviilasja menetluses

2-15-3293

esitatud tõendite alusel ei olnud riigile (PPA-le) varaliselt hinnatava kahju tekkimine ka

võimalik.

Tunnistajana üle kuulatud hageja otsene juht BB andis 22.02.2016 kohtuistungil ütlusi (II kd, lk

162 – 166), et „raamatupidamislikult läheb kütus kuluks kütuse müügiarve tasumisel,

sõidulehtedel arvestatakse sõiduki kulu kütusele, sellise auto kulu, mis läheb ekspluatatsioonist

välja, selle kulu võib olla natuke suurem, tänu kütusele paagis, see ei puuduta raamatupidamist.

See kütus, mis jääb hävitamisele minevasse autosse, PPA-d enam ei huvita. Autod, mis lähevad

kasutusest välja, kütus, mis jääb paaki, ei huvita enam. Sõiduki üleandmisel-vastuvõtmisel aktil

on näha sõiduki seisukord ja paagis olev kütus ja selle dokumendi täidab hageja, sest tema käes

on kogu dokumentatsioon sellest autost.“ Tunnistaja ütluste kohaselt kasutusest välja ja

mahakandmisele minevatest sõidukites olevat kütust küll enam vaja ei ole, kuid seda ei olnud

lubatud kellelgi ka välja pumbata; kütust ei mõõdeta, automõõdiku järgi kantakse arvatav jääk

sõidulehele, kütus, mis jääb kasutusest väljaminevasse autosse, enam PPA-d ei huvita.

18. Tunnistaja B andis ütlusi, et sõidukites olevale kütusele ei kohaldatud kokkuhoiumeetmeid,

mida vaikimisi rakendatakse näiteks rehvide, akude jm puhul. BB ütlused on kütuse kokkuhoiu

osas vastuolulised. Nii väitis BB tunnistajana ülekuulamisel, et „kokkuhoiupõhimõtted olid

vaikimisi nii, et kui kasutusest väljamineval sõidukil olid head rehvid, vahetame. Kütuse osas

seda ei olnud. Kui oleks olnud, et seal oli paagitäis kütust, miski ei reguleeri, et seda ei või olla,

aga omavaheline kokkulepe oli, et seda ei või olla, kui sõiduk on ekspluatatsioonist välja

minemas.“ Kohus mõistab neid ütlusi nii, et tegelikult oli ka kütuse osas vaikiv kokkulepe, et

ekspluatatsioonist välja minevas sõidukis ei tohiks paagis olla palju kütust. Tunnistaja ütlustest ei

selgu, mil viisil seda vaikivat kokkulepet täideti ehk tagati, et sõidukid ei lähe kasutusest välja

täis kütusepaagiga, kui kütuse väljapumpamine oli keelatud. Tunnistaja B ütlused, et „PPA

töötajatel ei olnud õigust kütust välja pumbata sõidukitel, mis läksid PPA ekspluatatsioonist

välja; kuigi kütust oli veel paagis, selle kütuse väljapumpamiseks luba ei olnud; kui paagis oli

kütus, mida PPA-le enam vaja ei olnud, ei olnud õigust lasta seda kütust välja pumbata ka siis,

kui ta ise selle teenuse eest maksaks“ jäävad paljasõnaliseks ja on vastuolus tunnistaja enda

ütlustega praktikas nn vaikiva kokkuhoiupoliitika rakendamise kohta.

19. Tunnistaja B ütlustest nähtub samuti, et kui sõiduk läheb õppevahendiks, ei pea olema all

nõuetele vastavaid rehve, kui PPA-l oli veel sarnaseid sõiduki marke ekspluatatsioonis, siis

vahetati head rehvid kulunute vastu, et neid rehve kasutada teise politseisõiduki all. Tunnistaja

ütluste kohaselt tol hetkel oli garaažis rehvide ladu, sellega tegeles hageja. Samuti BB andis

ütlusi, et kui sõidukite andmebaas näitab, et sõidukile on vähem kui pool aastat tagasi uus aku

peale pandud ja politsei on sama marki auto veel, siis on taunitav, kui aku jäetakse peale autole,

mis läheb politsei kasutusest välja. Tunnistaja B tõi oma ütlustes välja ka selle, et nüüd enam ei

ole politsei garaažis kanistreid kütusega, kuid aastaid tagasi oli.

Tunnistaja B ütlustest nähtuvalt oli kokkuhoiu tagamise kokkulepe ka sõidukikütuse osas ning

politseigaraažis tegelikult hoiti kütust kanistrites. Seetõttu kohus ei pea usaldusväärseks

tunnistaja B ütlusi osas, milles ta väidab, et politsei sõidukitest kütuse väljapumpamine oli

keelatud. Tunnistaja ei ole ka nimetanud, kes ja millise aktiga sellise keelu kehtestas, kas ning

mil viisil sellest keelust hagejat oli teavitatud. Seega tunnistaja B ütlused ei tõenda, et hageja

oleks kütuse väljapumpamise tellimisega rikkunud mingit tööandaja juures kehtestatud reeglit

või keeldu, pigem vastupidi – hageja täitis tööandja juures kehtivat kokkuhoiupoliitikat.

20. Kirjalikus vastuses on kostja välja toonud, et ülesütlemisteatise koostamise aluseks olev

sündmus sai Politsei- ja Piirivalveametile kui tööandjale teatavaks 31.10.2014. Sel päeval oli

hageja viinud Xxxxx töökojast enda koju kaks kanistrit kütusega, samal päeval toimunud

läbiotsimise käigus hageja poolt ettenäidatud kütusekanistritest 4 kanistrit (sh ühe tühja kanistri)

viisid kostja töötajad asitõenditena kaasa. Asitõendite hilisemal vaatlusel kriminaalmenetluses on

tuvastatud, et kanistrites oli kokku ca 60 l kütuselõhnalist vedelikku. Kuivõrd tunnistajate E

ütlustest nähtuvalt oli tema koos Xxxxx omanikuga varem informeerinud politseitöötajat, et

hageja tellib kütuse väljapumpamist ja nõuab selle arvetel kajastamata jätmist (ehk need asjaolud

olid kostjale teatavaks saanud enne 31.10.2014), saab ülesütlemisteatises märgitud hageja

2-15-3293

tegudest tööandjale 31.10.2014 teatavakssaanud sündmuseks olla ainult kütuse hoidmine hageja

elukohas.

13.12.2017 kohtuistungil kostja esindaja täpsustas, et ülesütlemise põhjuseks olid 24.10.2014

avastatud rikkumised, kuid kostja ei ole konkretiseerinud, millised rikkumised ja kelle poolt sel

päeval avastati. Tunnistajate ütlustest järelduvalt saab 24.10.2014 teatavakssaanud rikkumiseks

olla kütuse väljapumpamise tellimine ja palve või nõudmine seda teenust arvetel mitte näidata.

Jääb arusaamatuks, miks tööandja koheselt ei reageerinud XX sellisele käitumisele hoiatusega,

vaid tunnistaja B ütlustest nähtuvalt oli vaja töötaja „faktidega vahele võtta“.

21. Arvestades menetluses kogutud ja uuritud tõendeid ei saa tööandja huvide vastast käitumist

kohtu hinnangul järeldada kostja kirjalikes seisukohtades esitatud väitest, et „hageja on

manipuleerinud riigile kuuluva varaga ning omastanud politseisõidukitest väljapumbatud

kütuse“, eriti olukorras, kus kostja ise ja tunnistaja B kinnitavad, et kasutusest väljaminevates

sõidukites olnud kütuse üle arvestust ei peetud, seda kütust ei olnud kostjale vaja ja teistes

politseisõidukites sellist väljapumbatud kütust väidetavalt ei kasutatud. Kohus möönab, et

hagejal ei tekkinud sellega õigust võtta kütust endale, kuid kostja kahtlused, et hageja on kütust

kasutanud enda huvides, on tõendamata.

Lisaks kostja töölepingu ülesütlemisel ei tugine hageja poolt tööandja vara omastamisele,

teatises isegi ei viidata omastamise kahtlusele ega alustatud kriminaalmenetlusele.

22. Hagejale pannakse süüks ainult kütuse väljapumpamist, selle arvetel kajastamata jätmist ja

kütuse kodus hoidmist. Kostja ei ole nimetanud ühtegi õigusakti või lepingudokumenti, millest

tulenevat kohustust või keeldu kütuse väljapumpamise tellimisega ja kütuse kodus hoidmisega

hageja oleks rikkunud. Vastupidi – 13.12.2017 kohtuistungil kostja esindaja selgesõnaliselt

kinnitas (III kd, lk 196 pöördel), et „hagejale etteheidetav tegu on, et ta võttis mahakantavatest

autodest kütust. Hageja tellis kütuse väljapumpamise teenust, mida ei pidanud tellima. Hageja ei

rikkunud töölepingut ega õigusakti, vaid ta ei tohtinud seda teenust tellida.“ Kostja ise ega

tunnistaja BB ei ole nimetanud, milline õigusakt või hageja tööd reguleeriv muu dokument

keelas hagejal kütuse väljapumpamise teenuse tellimise. Ülesütlemisavalduses endas puudub

viide kütuse väljapumpamise väidetava keelu rikkumisele hageja poolt. Kostja esindaja ega

tunnistajana üle kuulatud BB ei osanud mõistlikult põhjendada, miks ei olnud lubatud kasutusest

maha minevatest sõidukitest kütust välja pumbata isegi hageja nimetatud eesmärgil: kasutada

kütust politseisõidukites ja seeläbi vähendada kütusekaardiga tangitava kütuse kogust. Kostja

esindaja lisaks kinnitas, et PPA jaoks ei olnud kahjulikku tagajärge ka sellel, kui politsei

kasutusest väljaminev sõiduk anti üle tühja kütusepaagiga.

23. Kohus leiab, et kriminaalasjas koostatud menetlustoimingute ja tunnistajate ülekuulamise

protokolle saab kohus tsiviilasjas käsitleda dokumentaalsete tõenditena. Hageja viidatud TsMS §

251 lg 2 ega Riigikohtu lahend nr 3-2-1-72-12 (p 13) seda ei välista. Kohtu hinnangul saabki

üksnes kriminaalmenetluse dokumentide alusel ülevaate, millise info alusel tööandjal tegelikult

töölepingu erakorralise ülesütlemise otsustas, samuti kontrollida samade tunnistajate poolt

tsiviilasja menetluses antud ütluste usaldusväärsust.

24. 31.10.2014 oli hageja juures toimunud läbiotsimine, alustatud oli kriminaalmenetlus ning

hageja oli üle kuulatud kahtlustatavana politsei vara – politsei sõidukitest väljapumbatud kütuse

– omastamises (kriminaalmenetluse alustamise teatis I kd, lk 81; hageja kahtlustatavana

ülekuulamise protokoll I kd, lk 148 – 150).

Kohus möönab, et tööülesannete täitmise käigus töötajale usaldatud tööandja vara omastamine

on oluline töölepingu rikkumine ja ilmselgelt toob kaasa tööandja usalduse kaotuse, eriti kui

omastamise ulatus annab aluse isikut karistada kriminaal- või väärteo korras. Teenuse tellimine

ja palve selle kohta arvet mitte esitada võib tekitada tööandjas ka põhjendatud kahtluse, et töötaja

soovib tellitud teenust varjata teenuse teel saadu omastamise eesmärgil. See võib olla mõjuvaks

põhjuseks

töölepingu

erakorraliselt

ülesütlemiseks

ilma

eelneva

hoiatamise

ja

etteteatamistähtajata.

25. Töölepingut ei öeldud XXega üles aga vahetult 31.10.2014 (reedel) asjaolude

teatavakssaamise järel ega ka mitte järgmisel tööpäeval, 03.11.2014, samuti ei ole lepingut üles

2-15-3293

öeldud tööandja vara omastamise kahtluse tõttu. Tunnistaja B 03.11.2014 kell 11:45 saadetud e-

kirjast (I kd, lk 43) politsei juhtkonnale nähtub, et hagejale on antud esialgu 1,5 tööpäeva vaba

aega varasemate ületundide arvelt, BB peab otstarbekaks, et kõigi asjaolude selgumiseni hageja

ei täida ostukorraldaja rolli ega suhtle lepingupartneritega. Tund aega hiljem, 03.11.2014 kell

12:46 e-kirjaga teatas BB samale isikuteringile, et XX on haiguslehel ning läheb 07.11.2014 arsti

juurde. 07.11.2014 T. B e-kirjast GG-le ja CC-le (koopiana saadetud HH ja II –le ) (I kd, lk 46)

nähtub, et selleks ajaks oli töölepingu ülesütlemine otsustatud, ülesütlemise teatis ja töölepingu

lõpetamise dokument vormistatud. BB selles kirjas märgib, et tema vahetu juhina ei taha

dokumendi tutvustamisega tekitada hagejale juurde tervisekahjustusi ja jääda süüdi tema tervise

halvenemises, dokumentides (nii teatis kui töölepingu lõpetamine) tuleb kuupäevi muuta,

tutvustamine teha haiguslehe lõppemisel ja maksta hagejale etteteatamise päevad rahas. Sellest

saab järeldada, et algselt plaaniti hagejaga tööleping lõpetada etteteatamisega.

Seda, et ülesütlemine oli otsustatud ja dokumendid vormistatud varem, tõendab ka 09.11.2014

kanne nr 25 hageja tööraamatus (I kd, lk 10). Seejuures on kande kuupäevas nr 9 üle kirjutatud,

mis lubab järeldada, et algne kuupäev oli varasem (tõenäoliselt 4). Järgmise, ilma kuupäevata

kandega nr 26, on kanne nr 25 tunnistatud kehtetuks. Kostja väidetel on personalitöötaja kande

nr 25 teinud ekslikult, kuid personalitöötaja ei saanud kannet teha omal algatusel, ilmselgelt pidi

personalitöötajal olema kande tegemiseks kirjalik dokument hagejaga töölepingu lõpetamise

kohta.

04.02.2015 soodustingimustel töölepingu lõpetamise dokumendis (I kd, lk 41) on lõpetamise

alusena viidatud 4.11.2014 teatisele nr 1.9-3/2785-1 töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta,

mis samuti kinnitab, et töölepingu lõpetamine oli otsustatud juba varem.

26. Hagejale 04.02.2015 teatavaks tehtud ülesütlemisteatise on kostja vormistanud 13.11.2014

kuupäevaga. Ülesütlemisteatises kirjeldatud hageja käitumisest võiks ülesütlemise põhjuseks olla

see, et hageja on ilma vastava kokkuleppeta hoidnud PPA vara enda elukohas. Kostja ei ole

põhjendanud, mil viisil kõigutas tööandja usaldust töötaja vastu ülesütlemisteatises nimetatud

teenuste tellimine ja teenuse osutajale esitatud palve jätta tegelikult osutatud teenus arvetel

kajastamata. Ülesütlemisavalduses ei põhistata usalduse kaotust tööandaja vara omastamisega

ega omastamise kahtlusega. Ülesütlemisavaldusest ei selgu, milline õigusakt või kostja juures

kehtiv regulatsioon keelab PPA kütuse kodus hoidmist ilma selleks eraldi kokkulepet sõlmimata.

Kohtu hinnangul on kaheldav, kas töötaja poolt tööandja vara enda elukohas lühiajaliselt

hoidmine (31.10.2014 ei olnud ega ole siiani tõendeid omastamise kohta) on käsitatav nii raske

rikkumisena, mis võis kahjustada tööandja usaldust kauaaegse ja seni usaldusväärse töötaja vastu

sellisel määral, et lõpetada töötajaga töösuhe viivitamatult, arvestamata töötaja selgitustega

(hageja kuulati 31.10.2014 üle kriminaalasjas kahtlustatavana) ja andmata töötajale võimalust

oma käitumist parandada.

27. 13.11.2014 koostatud ülesütlemisteatist ei püütudki hagejale koheselt teatavaks teha. Kostja

väited, et hagejaga ei olnud võimalik kontakti saada, ei puutu asjasse. Kostja ise kinnitab, et

ülesütlemisest teatamisega oodati XX haiguse tõttu. Töötajale ei pea ülesütlemisteatist teatavaks

tegema vahetult tööandja esindaja kaudu. XX viibimine haiguslehel ei takistanud

ülesütlemisteatise edastamist näiteks posti teel. Kostja väidetel järeldati hageja haiguse pikkusest

ja hageja haiglas viibimisest, et tegemist on tõsise haigestumisega ning töösuhte lõpetamise

eesmärk ei ole töötaja tervise kahjustamine. Teadmine XX haiguse tõsidusest tekkis kostjal

tagantjärele, tsiviilasja menetluse käigus. Kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite kohaselt ei

olnud kostjal 13.11.2014 ülesütlemisteatise koostamise ajal alust eeldada, et hageja jääb

haiguslehele pikemalt. Kohus leiab, et tööandja mure töötaja tervise kahjustumise pärast on

silmakirjalik. BB vahetu juhina ei soovinud dokumenti hagejale tutvustada, et mitte võtta endale

vastutust töötaja tervise halvenemise eest, mitte niivõrd hoolest töötaja tervise suhtes. Jääb

arusaamatuks, miks kostja arvates tuli hageja tervisega arvestada üksnes haiguslehe ajal (mil

hageja oli arstide hoole all). Kohtu hinnangul võib töötaja tervist samavõrra või isegi rohkem

kahjustada töölepingu viivitamatust lõpetamisest teadasaamine esimesel tööpäeval pärast

haiguslehe lõppemist. Töötajat hoiti rohkem kui 3 kuu jooksul teadmises, et 31.10.2014

2-15-3293

toimunule vaatamata töösuhe jätkub, kostja väidetel 2014.a novembris ja detsembris suheldi

hagejaga ja tema abikaasaga telefoni teel, kuid töölepingu ülesütlemisest ei räägitud, räägiti

lastele jõulupakkide üleandmisest ja muudel teemadel. Kui tööandjal olnuks siiras mure töötaja

tervise

pärast,

olnuks

võimalik

tööleping

usalduse

kaotuse

tõttu

üles

öelda

ka

etteteatamistähtajaga, mis andnuks hagejale aega olukorraga leppida ja asuda uut tööd otsima.

Kuna hageja viibis haiguslehel, oli töötaja niigi tööst eemal ning kostja oleks saavutanud

töösuhte viivitamatu lõpetamisega sama tulemuse ka töölepingu etteteatamisega ülesütlemise

korral. Kostja Pärnu piirkonna töötajal NN-l oli hagejaga sarnane tööülesannete ring ning see

võimaldanuks tööd korraldada nii, et etteteatamistähtaja jooksul hageja ostukorraldajana enam

lepingupartneritega ei suhtle.

28. Töölepingu ülesütlemine on lepingupoole ühepoolne kujundusõigus, mis ei vaja kehtima

hakkamiseks teise poole nõusolekut, kuid ülesütlemise tahteavaldus tuleb teisele poolele

teatavaks teha. TsÜS § 69 kohaselt muutub tahteavaldus kehtivaks adressaadi poolt

kättesaamisega. TLS § 88 lg 4 järgi saab tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai või pidi teada saama.

Seega mõistlikku aega arvestatakse töölepingu ülesütlemiseks aluse andnud asjaoludest

teadasaamisest, mitte töötaja tervenemisest.

Kostja põhjendab töölepingu koheselt lõpetamise vajadust usalduse kaotusega töötaja vastu

31.10.2014 teatavakssaanud töötaja käitumise tõttu. Kui töötaja rikkumised on eriliselt rasked ja

tööandja ei pea võimalikuks töötaja hoiatamist ega töölepingu ülesütlemisel etteteatamise

tähtaegu järgida, tuleb ka töötajale töölepingu ülesütlemine viivitamata teatavaks teha. Kohus

leiab, et 31.10.2014 (kostja väidetel osaliselt juba 24.10.2014) kostjale teatavaks saanud

asjaolude tõttu 13.11.2014 koostatud teatise alusel 04.02.2015 hagejale töölepingu ülesütlemisest

teatamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul.

TLS § 88 lg-st 4 tulenevalt on tööandaja kaotanud õiguse hagejaga sõlmitud tööleping üles

öelda, tuginedes usalduse kaotusele 31.10.2014 teatavaks saanud asjaolude tõttu.

29. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud ka hageja poolt eriliselt raske rikkumise

toimepanemine. Ei ole tõendatud, et hageja oleks käitunud vastuolus tööandja huvidega. Kostja

leiab, et hageja rikkumised on tõendatud teenuse osutaja töötajate ütlustega, töökäskudega ja

esitatud arvetega. Menetluse käigus selgus, et hageja väidetavatest rikkumistest sai kostja teada

tunnistajatelt, kellega hagejal oli juba tekkinud konflikt teenuse osutamise tingimuste üle ning

kes võisid olla huvitatud hageja lahkumisest. Töökäskude ja arvete vormistamise korraldus jätab

vähemalt teoorias võimaluse andmete manipuleerimiseks (töökäsud on osaliselt vormistatud

käsikirjaliselt, neil puuduvad tellija allkirjad – seega on võimalik andmeid hiljem vastavalt

vajadusele täiendada; töökäsu alusel esitatud Xxxxx ja Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ arved erinevad

nii teenuse kui summa osas, mis lubab järeldada, et PPA-le töökäskusid koos arvetega ei

saadetud ehk alati ei ole võimalik tuvastada, kas kütuse väljapumpamine on töökäsul arve

koostamise ajal või lisati hiljem).

30. Asjas on tunnistaja EE poolt tehtud fotodega (II kd, lk 134-135) tõendatud hageja poolt kahe

kütusekanistri koju viimine 31.10.2014 hommikul, vahetult enne samal päeval toimunud

läbiotsimist. Tunnistaja E tsiviilasjas ülekuulamisel andis ütlusi, et kütust pumbati välja 2-3

autol, hageja on viinud töökojas väljapumbatud kütust ära kahel korral, teisel korral otsustas

tunnistaja asja fikseerida. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli ta selleks ajaks sisekontrolli poolt

juba üle kuulatud. Tunnistaja tehtud fotodel (II kd, lk 134-135) on näha sõiduki pagasiruumis 2

kanistrit. Läbiotsimisprotokolli (I kd, lk 108-110) kohaselt hageja näitas kodus ette 4 ladustatud

kanistrit ja selgitas, et nendes on Xxx xx x töökojas PPA sõidukitest väljapumbatud kütus.

Kokku viidi hageja kodust asitõenditena kaasa kanistrid ca 60 l kütusega. Tunnistajate E ja FF

ütluste kohaselt hankelepingu järgi hakati teenust Xxxxx-st tellima 2014.a oktoobrist, ka

sisekontroll algatas kriminaalmenetluse 01.10.2014 – 31.10.2014 toimunu kohta. Kuna

Xxxxxxxxxx Xxxxx AS ja Xxxxx OÜ näol oli tegemist politsei jaoks uute lepingupartneritega,

esitatud tõenditest nähtuvalt toimus PPA-le arvete esitamine mitmeetapiliselt (Xxxxx esitas

Xxxxxxxxxx’ile ja see omakorda PPA-le), ei ole kohtu hinnangul asjakohane kostja viide sellele,

2-15-3293

et hageja kauaaegase töötajana tundis süsteemi ja oskas sellega manipuleerida, mistõttu võis ka

varem olla selliseid tegusid toime pannud. Töölepingu ülesütlemisel ei ole kostja hageja

varasemale käitumisele tuginenud.

31. Kui kütuse väljapumpamise teenust võis hageja tellida enda töökohustuste raames ning

Xxxxx OÜ võis teenust osutada ja selle eest Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ kaudu PPA-lt tasumist

nõuda, võib mööndustega käsitada hageja poolt töölepingu rikkumisena (kuigi kostja kinnitusel

ei ole ülesütlemise põhjuseks hageja poolt kohustuste rikkumine) väidetavat nõudmist kütuse

väljapumpamist arvetel mitte kajastada, vaid näidata selle asemel mingit teist teenust, mida

tegelikult ei osutatud. See ei saa aga olla kostja nimetatud eriliseks raskeks rikkumiseks ega

töölepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks.

Tunnistajate EE ja V. FF ütlustest nähtuvalt ei olnud arvete koostamine, politseile esitamine ega

tasumine hageja kontrolli all. Seega hageja ei saanud reaalselt mõjutada seda, millised andmeid

arvetele kantakse. Tegelikult tehtud tööde ja osutatud teenuste eest arvete esitamine või

mitteesitamine sõltus üksnes kostja koostööpartneri Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ ja viimase

lepingupartneri Xxxxx OÜ enda töötajatest.

Tunnistajate FF ja E ütlused ei ole tõsiseltvõetavad ega usaldusväärsed osas, milles nad

väidavad, et ei julgenud XXle mingeid pretensioone esitada ega tema nõudmistest keelduda; nad

võtsid XX korraldusi kui käske, kuna tegemist oli politseitöötajaga. Samas tunnistajad ei osanud

välja tuua, millised negatiivsed tagajärjed oleksid tunnistajatele endile või Xxxxx-le PPA

koostööpartnerina saabunud, kui nad oleksid XX väidetavate nõudmiste täitmisest keeldunud.

Küll oli Xxxxx-le kahjulik teenuse eest arve esitamata jätmine, sest töötajatele tuli tehtud töö

eest maksta.

Tunnistaja E ütlustest nähtuvalt XX pöördus kütuse väljapumpamise ülesandega otse

lukkseppade poole, mitte ei esitanud tellimust klienditeeninduse kaudu. Kui tunnistaja nägi, et

lukksepp teeb sellist tööd, mida ta ei pea tegema, siis küsis lukksepalt järgi, kelle korraldusel too

tööd teeb ja lisas tehtava töö töökäsule. Kohtu hinnangul kinnitab see asjaolu pigem hageja

väiteid, et tegelikult ei pidanud hageja silmas kütuse väljapumpamise tasulist teenust ega

soovinud teenuse tellimist tööandja eest varjata, vaid palus kütuse välja pumbata vastutuleku

korras, kui see ei võta lukksepalt palju aega ja seda on võimalik teha tasuta. Ka tunnistaja EE on

kriminaalmenetluse raames ülekuulamisel andnud eelnevaga haakuvaid ütlusi (I kd, lk 88), mille

kohaselt jäi mulje, et hageja tahab teenust saada tasuta.

32. Kostja arvates tõendab Pärnus Pikk 18 politseihoone ja Pikk 20a päästeteenistuse hoone

vahelise õue turvakaamera salvestus (kohtule esitatud kriminaalmenetluses teostatud asitõendi

vaatlusprotokoll ja selle lisana fototabel 8 ekraanipildiga (II kd, lk 181 – 190)), et hagejal ei

olnud vajadust 31.10.2014 kanistreid kodus ajutiselt maha tõsta, sest hageja ise sõitis hommikul

Xxxxx töökojast tulles kell 8:52 xxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx Pärnus Pikk tn 18

politseigaraažide juurest läbi. Kriminaalasjas asitõendina vaadeldud turvakaamera salvestuselt

olevat ekraanipiltide ja kostja selgituste kohaselt näha, et hageja võttis sõiduauto pagasiruumist

välja ühe kandilise asja, mida kostja arvates saab pidada akuks, ja siseneb vasakul olevasse

majja. Politseihoovi turvakaamera salvestis ei tõenda, kust hageja xxxxx xxxxxxx tuli. Samuti ei

nähtu vaatlusprotokollist, mis oli sõiduki pagasiruumis – ei saa teha järeldust, et hageja tuli

sõidukiga Xxxxx töökojast otse politsei õuele.

Hageja selgituste kohaselt sõitis ta Xxxxx töökojast tulles kodust läbi, et võtta kodust kaasa

vanad rehvid ja viia töö juurde garaaži, ta tõstis kütusekanistrid kodus korraks maha, et teha

ruumi rehvide paigutamiseks, siis anti hagejale teada, et teisel töötajal on seda sõiduautot vaja,

XX ei hakanud kütusekanistreid peale tagasi tõstma, vaid sõitis autoga töö juurde. Turvakaamera

salvestus ei lükka XX selgitusi ümber. Lisaks kohus juhib tähelepanu sellele, et turvakaamera

salvestust on asitõendina kriminaalasjas vaadeldud 13.01.2015, selleks ajaks oli möödunud mitu

kuud ajast, mil kostja juba otsustas töölepingu hagejaga üles öelda ja oli vormistanud

ülesütlemisteatise. Kui kostja leidis, et turvakaamera salvestus tõendab kütuse omastamise

eesmärki, olnuks kostjal võimalik töölepingu ülesütlemise dokumente vastavalt ümber

vormistada ja uutele tõenditele viidata.

2-15-3293

Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja omakasupüüdlikke eesmärke kinnitab tema

selgitustest nähtuv asjaolu, et ta kasutas politseisõidukeid isiklike rehvide utiliseerimiseks, kostja

arvates hageja sellisel moel vabanes kuluka teenuse eest tasumisest ja asjaajamisest ning sellest

võib järeldada, et XX võis juba varem oma ametiseisundit kuritarvitada. Kohtu hinnangul saab

lugeda üldiselt teadaolevaks asjaoluks, et eraisik saab vanu rehve utiliseerimiseks ära anda

tasuta. Hageja varasemale käitumisele tuginemine ei ole asjakohane, kuna kostja on usalduse

kaotuse sidunud konkreetselt 31.10.2014 teatavaks saanud asjaoludega, hageja varasemat

käitumist ei ole ülesütlemise alusena välja toodud ega selle kohta tõendeid esitatud.

33. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvaid asjaolusid ja sündmuste kronoloogiat arvestades võivad

olla põhjendatud hageja kahtlused, et tõendeid on kunstlikult loodud, sest temast taheti vabaneda,

kuna ta esitas pretensioone riigihankelepingu alusel saadud teenuse hinna ja kvaliteedi kohta,

juhtis tähelepanu politseile esitatud arvete juurdekirjutuste kohta.

Hageja 23.10.2014 e-kirjaga (I kd, lk 47) on teatanud PPA logistikabüroo tehnika- ja

varustustalituse peaspetsialistile JJ-le , et riigihanke võitja ei tule rehvide vahetamise kõrghooajal

teenuse osutamisega toime, terve töökoja peale on ainult üks rehvi ja tasakaalustuspink,

rehvivahetus võtab kaua aega. JJ on kirja samal päeval edastanud Xxxxxxxxxx Xxxxx AS-i

esindajale, teatades, et politsei hakkab rehvivahetust tellima ka mujalt. Kriminaalasi algatati

31.10.2014, kuid kostja esindaja kinnitas, et hageja rikkumistest sai kostja teada 24.10.2014.

Tunnistajana ülekuulamisel 22.02.2016 kohtuistungil andis XX otsene juht BB ütlusi (II kd, lk

162), et mõned päevad enne, kui ilmnes kütuse kojuviimine, kutsus sisekontroll tunnistaja B

välja ja rääkis, et „on kahtlus, et X-l on meie partneriga mingi segadus, üksikasju ei räägitud“,

mille peale tunnistaja ütles, et „kui on midagi, võtke faktidega maha“. Tunnistaja sõnul oli

„faktiks lepingupartnerite juures tehtud tegevus, kütuse hoiustamine. Lepingupartneri juurest

tellitud teenus, mille eest PPA-le arveid ei olnud veel väljastatud, arveid nende tegevuste kohta

ei olnud.“

Tunnistaja B ütluste kohaselt on PPA-l kuud läbivad lahtised arved, lepingupartner esitab arved

üks kord kuus tööde tellimuse lehtede alusel. Esitatud kirjalikud tõendid kord kuus arvete

esitamit ei kinnita: Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ on arveid esitanud jooksvalt läbi kuu, iga sõiduki

kohta on eraldi arve.

Tunnistaja E ütluste kohaselt teatas tema koos Xxxxx tolleaegse juhiga XX tegevusest politseile,

seejuures ei olnud tunnistaja oma väidetes järjekindel – algul tunnistaja E ütles, et tema teatas

politsei sisekontrollile, seejärel täpsustas, et teatas koos ülemusega ning lõpuks väitis, et nad

üldse ei teatanud sisekontrollile, vaid tuttavale politseinikule ning sisekontroll ise võttis EEga

ühendust. Eeltoodust saab järeldada, et Xxxxx töötajad on hageja tegevuse kohta kaebuse

esitanud (ei ole vahet, kas info edastati tuttava politseiniku kaudu või otse sisekontrollile)

vahetult pärast XX pretensiooni Xxxxxxxxxx Xxxxx AS ja tema koostööpartneri töö kohta

riigihankelepingu täitmisel. Tunnistajate E ja FF ütluste usaldusväärsuse hindamisel ei saa jätta

arvestamata, et hageja väidetel tekkisid tal probleemid just tunnistajatega. Seda kinnitavad ka

tunnistajad F ja E oma ütlustes. Kuigi tunnistaja E ütluste kohaselt ei olnud tal isiklikult hagejaga

konflikti, järeldub tunnistaja ütluste emotsionaalsusest, et ta võttis hageja käitumist vägagi

isiklikult. Tunnistaja F oma ütlustes nimetas, et hageja ei olnud Xxxxx-ga rahul, mis kinnitab, et

mitte ainult juhtkond, vaid ka Xxxxx töötajad olid hageja pretensioonidest teadlikud. Arvestades

PPA teadet, et rehvivahetust hakatakse tellima mujalt, võis tunnistaja E Xxxxx garaaži juhina,

kes pidi peatselt saama osanikuks/juhatuse liikmeks, ka 2014.a olla isiklikult huvitatud, et Xxxxx

saaks hankelepingu alusel teenuse osutamist jätkata võimalikult suures mahus. Vajadus

õigustada oma tolleaegset käitumist ja ütlusi võib mõjutada tunnistaja ütlusi tsiviilasjas.

Kohus peab vajalikuks siinkohal juhtida tähelepanu sellele, et hageja pretensioonid teenuse

kvaliteedi, kiiruse ja arvelduste läbipaistvuse kohta olid ilmselt põhjendatud. Tunnistajad E ja F

oma ütlustes kinnitasid, et ka Xxxxx ise tellis politseisõidukitele rehvivahetust teisest töökojast

ning esitas politseile arve, nagu oleks teenust ise osutanud, ühel juhul on teisest töökojast

rehvivahetuse tellimine fikseeritud ka töökäsul (I kd, lk 101).

2-15-3293

Tõenäoliselt oli hagejal tekkinud vastuolu ka tööandjaga. Hageja selgitas, et tema ei näinud

politseile esitatud arveid, kuid nägi kulude koondtabelit; kui ta leidis sealt teenuseid, mille teadis

olevat põhjendamatu või hinnalt kalli (näiteks poleerimine 200 eurot) ja küsis selle kohta

ülemuselt, siis olevat tal soovitatud omal soovil lahkuda.

34. Täiesti põhjendamatud ei ole ka hageja väited Xxxxxxxxxx Xxxxx AS esitatud arvete

ebakorrektsuse ja juurdekirjutuste kohta.

Näiteks 15.10.2014 on Xxxxx OÜ esitanud Xxxxxxxxxx Xxxxx AS-ile arve nr 23406 sõidukile

Opel Vectra 883YVV (I kd, lk 94) rehvide vahetuse (1 tund, 19 € + käibemaks) ja abimaterjalide

(1 kmpl, 4,17 € + km) eest kokku summas 27,80 eurot. Samale autole osutatud teenuse eest on

Xxxxxxxxxx Xxxxx AS omakorda esitanud 22.10.2014 politseile 2 sendi võrra suurema arve nr

1230102 (III kd, lk 45) summas 27,82 eurot (sisaldab käibemaksu), teenuse tootekoodiks on 551-

TEEN, teenustöö selgituseks „tellimus 1944840, 883YVV Opel Vectra/Pärnu rehvide

vahetus/rehvikaalud“, kogus „1,22 tükk“ ühikuhinnaga 19,00 eurot + 20% käibemaksu. Kostja ei

vaielnud vastu hageja selgitusele, et tootekood 551-TEEN tähistab rehvivahetust. Samal ajal on

Xxxxxxxxxx’i arvel nr 1230102 viidatud tellimuse aluseks oleval töökäsk/hinnapakkumisel nr

1944840 (I kd, lk 95) tellitud tööna kirjas „rattavahetus 1 tk, kütus välja“. Töö hulgaks on

märgitud 1h K ja 1,5 h L (kokku 2,5 tundi). Tunnistaja FF (III kd, lk 197 pöördel) ütluste

kohaselt K vahetas ratast 1 tund ja L võttis kütust välja 1,5 tundi.

Tunnistaja F, kes on alla kirjutanud eelkirjeldatud töökäsule ja koostas Xxxxx arve, ei osanud

öelda, kas Opel Vectral 883YYV vahetati ainult üks ratas, nagu on märgitud tellimusel, või arvel

näidatud 4 rehvi. Arvel märgitud abimaterjalide kohta andis tunnistaja F selgitusi, et oli

kokkulepe, et rehvivahetuse puhul lähevad abimaterjalid juurde, näiteks tasakaalustuse raskused.

Hageja selgituste kohaselt sõiduk 883YVV läks mahakandmisele, mistõttu rehvivahetusel

tasakaalustust ei tehtud ja abimaterjale ei olnud vaja, see on juurdekirjutus. Seepeale tunnistaja

arvas, et arvel lisamaterjalide summa 4,17 eurot + käibemaks võib olla kütuse väljavõtmise

kompenseerimiseks, veidi hiljem tunnistaja põhjendas kütuse väljapumpamise eest 2014.a

detsembris arvete esitamist sellega, et abimaterjalide hind ei katnud kütuse pumpamise töö

hinda. Tunnistaja FF ütluste kohaselt märgiti kütuse väljapumpamise teenuse puhul töökäsule ka

väljapumbatud kütuse hulk, samas ühelgi kohtule esitatud töökäsul seda ei ole.

Sõiduki Subaru Impreza 318ASO töökäsul (III kd, lk 46) 20.10.2014 on tellitud tööna kirjas

„328ASO alt rattad (ei ole arusaadav järgnev lühend, mis tuleb alla panna), kütus välja,

valuvelgedelt rehvid maha (Tuleb, võtab kaasa)“, töökäsul töö tegemise aega ega väljapumbatud

kütuse hulka kirjas ei ole. Xxxxx on sõidukiga 318ASO seotult esitanud Xxxxxxxxxx’ile

25.10.2014 arve nr 23510 (III kd, lk 47) abimaterjalide (1 tk, 5,83 eurot + km) ja rehvide

vahetuse (1 tund, 19 € + km) eest kokku summas 29,80 eurot. Sama sõiduki kohta on

Xxxxxxxxxx esitanud PPA-le 29.10.2014 ilma numbrita arve, millel tootekood 551-TEEN,

teenustöö kirjelduses tellimus: 1960210 (töökäsul tellimuse numbrit ei ole), 318ASO/Subaru

Impreza/Pärnu;

318ASO/Subaru

Impreza/rehvide

vahetus/demontaaž-montaaž,

koguseks/ühikuks on märgitud 1,31 tükk, hinnaga 19 € + km, kokku arve summa 29,87 eurot ehk

7 senti suurem kui samade tööde eest Xxxxxxxxxx’ile esitatud Xxxxx arve.

35. Kaudselt tõendavad töökäsud ja arved tunnistajate väiteid, et hageja nõudel ei kajastatud

kütuse väljapumpamise teenust arvetel. Nagu eelnevalt märgitud, ei saanud hageja reaalselt

mõjutada seda, kuidas arveid vormistatakse ja esitatakse. Seda enam, et Xxxxxxxxxx’i poolt

politseile esitatavad arved erinevad ka Xxxxx esitatud arvetest nii teenuse kirjelduse, hulgaühiku

kui summa poolest.

Xxxxxxxxxx Xxxxx AS on korduvalt arvete vormistamisel eksinud ka sõidukite tähistamisega.

Xxxxxxxxxx esindaja MM on 07.10.2014 on e-kirjaga teatanud kostja töötajale NN-le (III kd, lk

38), et arvel nr 1224068 peaks olema 312ASO, mitte 019ASO; 13.09.2016 e-kirjas (III kd, lk 97)

MM vastuseks politseitöötaja päringule saata 29.10.2014 arve Opel Vectra nr 138PPP

rehvivahetuse kohta, märgib, et on arve esitamisel teinud näpuka ja kirjutanud Opel Astra asemel

(mis on Xxxxx arvel) Opel Vectra. Kõik see kinnitab hageja kahtlusi teenuse osutaja

arvepidamise korrektsuses.

2-15-3293

36. Kostja väidetel tuvastati hageja õigusvastane tegutsemine ja ebaeetiline käitumine Xxxxx

töötajate väidete kõrvutamisel PPA-s olevate arvetega, mille käigus tuvastati, et töökäskudele

märgitud kütuse väljapumpamise eest ei ole PPA-le arveid esitatud.

Tunnistaja E kriminaalmenetluses antud ütluste (I kd, lk 86-89) kohaselt hageja suuliselt palus

kütuse väljapumpamist arvetel mitte kajastada ning selgitas tunnistajale, kuidas saab OÜ-le

tasuda teenuse eest, mida politseile esitataval arvel ei kajastata. Tunnistaja E ütluste kohaselt

võttis tema ise kütuse väljapumpamise eest tasumise jutuks 30.10.2014 ning alles siis olevat

hageja teatanud, et annab paari sõiduauto numbrid ja neile saab vormistada rehvivahetuse, aga

autosid hageja reaalselt ei too. Protokollitud ütluste kohaselt EE väitis: „Mõne aja möödudes

hageja tõi ise 2 reg numbri“. Kohus juhib tähelepanu, et kriminaalasjas tunnistaja ülekuulamise

protokollis (tsiviiltoimikus I kd, lk 89) on selle koha peal protokolli tehtud parandus, mis on

koostaja poolt õiendamata – nr 2 on selgelt kirjutatud teise numbri peale. Arvestades järgnevaid

sõnu „reg numbri“ ja järgnevat protokollitud lauset „Ta ütles vist, et see on mingi Opel Vectra

number“, võib järeldada, et esialgu on tunnistaja E rääkinud ühe sõiduki registrinumbrist ja

protokollis on algselt olnud kirjutatud number 1. Edasi on protokollitud tunnistaja E ütlused selle

kohta, et ülekuulamisega samal päeval, 31.10.2014, oli hageja toonud 2 sõiduki reg numbrit, et

neile teha fiktiivne arve. Samas nimetab tunnistaja aga kolme auto andmed: Opel Astra

247MJM, Toyota Corolla 603MFH ja Opel Astra 138PPP.

Maakohtus tunnistusi andes tunnistaja E ütles, et sai XXga töökoja juures välja kokku sel päeval,

kui XX tuli järgi autole, millesse olid tõstetud kanistrid; tunnistaja ütles XXle, et need asjad on

seal sees, need olid tunnistaja kanistrid ja ta tahtis neid tagasi saada. Samas tunnistaja väitis, et

talle tegelikult ei meenu, kas nad XXga olid sees või väljas.

Tunnistaja E sõnul tuli ta eelmisel õhtul Tartust, kui töökojas oli X toodud auto, millesse X oli

käskinud tõsta kanistrid kütusega, auto jäi ööseks töökotta, kuid sellele ei tehtud midagi.

Tunnistaja tegi pagasiluugi lahti, et teha autos olevatest kanistritest pilti. Tunnistaja Ele ei

meenunud, kuidas ta teada sai, et X on käskinud kanistrid autosse tõsta.

Tunnistaja sellistest ütlustest ei saa kohus kuidagi kostjaga sarnaselt järeldada, et tunnistaja

ütlused on usaldusväärsed, sest tunnistaja ka mitme aasta möödumise järel mäletab asjaolusid

detailselt.

EE teatas uurijale kolme sõiduki täpsed andmed, kuigi tunnistaja FF ütluste kohaselt andis

hageja paberilehe sõidukinumbritega 31.10.2014 töökojas temale.

37. Tunnistja F kriminaalmenetluses andis ütlusi (I kd, lk 84), et „31.10.2014 tuli XX meile

töökotta ja andis ruudulise lehe paberit, millele olid kirjutatud 2 sõiduki reg“. Kohtule esitatud

koopial (II kd, lk 78) on ruudulisel paberil kirjas kahe sõiduki numbrid – 603MFH Toyota

Corolla ja 247 MJM Opel Astra, mõlema sõiduki juurde on kirjutatud „rehvivahetus“.

Ruudulisele paberi peal on ühevärviline märkmepaber, millele on märgitud“ 138 PPP Opel Astra

rehvivahetus dem-mont arve teha ilma töökäsuta kütuse tõmbamise eest jne.“

Kohus (asja menetlenud eelmine kohtukoosseis) on nimetatud dokumentaalse tõendi originaali

18.01.2016 kohtueelistungil koos pooltega vaadelnud (II kd, lk 93 ja pöördel) ja tuvastanud, et

ruudulisele lehele kleebitud märkmepaberi alla ruudulisel lehel midagi kirjutatud ei ole.

Originaal tagastati väärteoasja menetlejale. Hageja esindaja kinnitusel ruudulisel lehel olevad

kirjed on hageja käekirjaga kirjutatud, kleepribaga kollasele märkmepaberil tekst ei ole hageja

kirjutatud.

Kostja esindaja väitel andis tunnistaja F mõlemad paberid menetlejale ülekuulamisel, väites, et

selle paberi andis X fiktiivse arve koostamiseks. Kostja sai sellest aru, et nende kolme sõiduki

andmed anti, et koostada fiktiivne arve. Tunnistaja F ise räägib üksnes ruudulisest paberist kahe

sõiduki registrinumbriga, lisaks tunnistaja FF ütluste kohaselt temal ei olnud XXga juttu, kuidas

toimub kütuse väljapumpamise ees tasumine. Seega ei saanud tunnistaja FFl tekkida arusaamist,

et paber sõidukinumbritega ja märkusega „rehvivahetus“ on toodud fiktiivse arve tegemiseks.

Kohus juhib tähelepanu, et kostja väidetel andis tunnistaja nimetatud paberi ülekuulamisel,

tunnistaja FF ülekuulamine toimus alles 03.11.2014 ja seega ei saanud uurijal paberit sõidukite

2-15-3293

numbritega olla tunnistaja EE ülekuulamise ajal 31.10.2014. Sellele vaatamata tunnistaja E

teadis täpselt nimetada väidetavalt sama päeva hommikul teisele töötajale antud numbreid (lisaks

veel ühte numbrit ruudulisele lehele kleebitud märkmepaberil, millest tunnistaja FF

ülekuulamisel juttu ei olnud ja mis suure tõenäosusega on tunnistaja E end kirjutatud). Kohus

leiab, et selliseid asjaolusid arvestades ei saa hageja väiteid, et tema vastu on tõendeid ja

asjaolusid fabritseeritud, lugeda täiesti põhjendamatuks.

38. Ilmselt alusetu on kostja seisukoht, et ka märkmepaberile on teksti kirjutanud hageja

omakäeliselt. Seega ei saa õige olla ka kostja seisukoht, et koos tunnistajate ütlustega see

dokument tõendab, et hageja soovis fiktiivsete arvete tegemist.

Ruudulisele paberile ja sellele kinnitatud märkmepaberile on tekst kirjutatud selgelt tuvastatavalt

kahe erineva käekirjaga. Nimetatud ruudulise paberi/märkmepaberi koopia võrdlemisel

kohtutoimikus olevate töökäskudega saab kohtu hinnangul ka visuaalse vaatluse põhjal

kahtlusteta järeldada, et märkmepaberil olev käekiri on väga sarnane käekirjale, millega on

Xxxxx töökäskudele (I kd lk 102-103) kirjutatud sõiduki andmed ja tellimus. Võrreldud

dokumentidel käekirjade sarnasus on kohtu hinnangul nii suur, et lubab järeldada, et need on

kirjutatud ühe ja sama isiku poolt. Tunnistaja E maakohtus 13.12.2017 ülekuulamisel kinnitas, et

toimikus I kd, lk 102 ja 103 töökäsud on tema kirjutatud, lukksepad on kirjutanud tehtud tööd.

Tunnistaja E ei ole oma ütlustes esile toonud, et tema ise või keegi teine Xxxxx töötajatest oleks

31.10.2014 kirjutanud hageja ütlemise järgi üles sõidukite numbrid, mille kohta hageja palus

fiktiivsed arved teha.

Ruudulisel paberil, mille hageja andis tunnistaja FFle, puudub viide kütuse väljapumpamisele

või fiktiivsete arvete tegemisele. Märkus, et arve teha kütuse tõmbamise eest ilma töökäsuta, on

ainult märkmepaberil. Seejuures on märkmepaberil märgitud numbriga 138PPP Opel Astra kohta

Xxxxx 22.10.2014 koostanud arve (III kd, lk 95) rehvivahetuse ja abimaterjalide kohta (summas

29,30 eurot). Xxxxxxxxxx Xxxxx OÜ on 29.10.2014 esitanud täpselt märkmepaberil märgitud

tööde kohta sama sõiduki kohta arve (III kd, lk 96), kuigi sõiduki margiks on arvel Opel Astra

asemel märgitud Opel Vectra – arve koostanud MM kinnitusel on tegemist näpuveaga (vt III kd,

lk 97 MM e-kiri kostja töötajale).

Tunnistajate FF ja E väitel tõi hageja alles 31.10.2014 sõidukite numbrid, mille peale teha

fiktiivsed arved tegelikult teenust osutamata. Kostja väidetel Xxxxx töötajad keeldusid

fiktiivseid arveid tegemast ning tegelikult hageja soovitud fiktiivseid arveid olemas ei ole. Sellest

saab järeldada, et tegelikult on Opel Astrale 138PPP märkmepaberile märgitud teenused tehtud

ning 22.10.2014 ja 29.10.2014 arved on esitatud tegelikult tehtud tööde eest, mitte fiktiivselt.

Kui aga sõidukile 138PPP oli juba tehtud rehvivahetus ja demontaaž-montaaž ning nende tööde

eest 29.10.2014 arve PPA-le esitatud, ei ole eluliselt usutav, et hageja 2 päeva hiljem soovis

fiktiivset arvet samale autole täpselt samade tööde kohta. Lisaks ei ole selle sõiduki andmed, sh

kütuse väljatõmbamine ilma arveta, kirjutatud hageja poolt.

39. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on tõenäoline, et märkmepaberil on tegelikult varasem

tegelik ja ka täidetud tellimus, märkmepaberi lisamine hageja kirjutatud ruudulisele lehele ja

selle esitamine kohtuvälisele menetlejale selgitusega, et tegemist on hageja esitatud andmetega

fiktiivsete arvete tegemiseks, võib olla kantud eesmärgist menetlejat eksitada ning näidata

hagejaga seotud asjaolusid tegelikkusele mittevastavalt. Seejuures tuleb taaskord rõhutada, et

tunnistaja F, kes olevat andnud paberi menetlejale enda ülekuulamisel (ülekuulamise protokoll

seda ei kajasta), oma ütlustes räägib ainult kahe sõiduki numbriga ruudulisest paberist.

40. Eeltoodu aluse kohus leiab, et selles asjas ei ole tõsikindlaid tõendeid, et XX oleks Xxxxx

töötajatelt nõudnud, et kütuse väljapumpamise asemel koostataks arve teenuse osutamise koha

sõidukile, millele teenust tegelikult ei osutatud, või märgitaks arvele teenus, mida ei osutatud.

Ainsad tõendid selle kohta on tunnistajate E ja FF vastuolulised, olulistes detailides osaliselt

lahknevad ütlused.

Eluliselt ei ole usutavad tunnistaja E väited, et kütuse väljapumpamine jäeti arvetel kajastamata

sellepärast, et seda nõudis politseitöötaja. Samas just sellega, et tegemist oli politsei töötajaga ja

2-15-3293

politsei sõidukitega ehk riigi varaga, põhjendab EE kahtluste tekkimist XX tegevuse legaalsuse

suhtes ning pöördumist sisekontrolli/tuttava politseiniku poole.

Mõistlikult ei ole põhjendatavad ka tunnistaja E ütlused, et politsei sõidukitel rehvide

vahetamine kehvemate vastu, akude vahetamine ja kütuse väljapumpamine tundusid talle

kahtlased ja riigi eelarvele kahju tekitavad toimingud, kuid selle kohta XXlt selgitust ei küsitud,

vaid pöörduti politsei sisekontrolli poole, et asi selgeks teha. Tunnistaja ei osanud põhjendada

oma huvi asjaolude sel viisil selgeks tegemise suhtes. EE kohtus ütluste andmise ajal väljendas

muret XX käitumise tagajärjel riigile kahju tekkimise pärast. Samal ajal ei riivanud tunnistaja E

õiglustunnet see, kui PPA-le esitati tagantjärgi arveid Xxxxx poolt fikseerimata koguse ja

kontrollimatu ajakuluga kütuse väljapumpamise teenuse eest.

Otsitud ja tunnistaja EE siiruses kahtlusi tekitavad on ka tema ütlused selle kohta, et nende

juures ei olnud autosid, mis läksid mahakandmisele, hiljem selgus, et need autod läksid

oksjonile; tunnistaja olevat ise näinud samu politseibusse internetis oksjoniportaalis. Tunnistaja

leidis, et see on oksjoni tingimuste rikkumine, kui sõidukil vahetatakse rehvid või aku kehvema

vastu. Tunnistaja BB ja kostja kinnitusel läbisid politsei kasutusest väljaminevad sõidukid

kohustuslikus korras kontrolli lepingupartneri töökojas, sõiduki tehnilisest seisukorrast sõltus,

kas

sõiduk

läks

oksjonile

või

õppevahendiks

Päästekolledžile

või

Politseikoolile;

mahakantavatelt autodelt võeti kõik väärtuslik ära, mida sai kasutada teistel politseisõidukitel.

Kostja esindaja 13.12.2017 kohtuistungil selgituste kohaselt võeti mahakandmisele kuuluvatelt

sõidukitelt ära kõlblikud rehvid ja vahetati kõlbmatute vastu, aga kütus, mis autodes oli, pidi

sinna jääma. Hageja selgituste kohaselt palus ta kokkuhoiu eesmärgil vahetada kõlbulikud rehvid

vähemkõlbulike vastu ja välja pumbata kütus sõidukitest, mis pidid mahakandmise järel minema

õppuste abivahendiks Päästekooli, kus sõidukid lasti õhku ja pandi põlema. Hageja kinnitusel

kasutati väljapumbatud kütust ja rehve politsei kasutatavatel sõidukitel. Hageja selline teguviis

on eluliselt usutav, kooskõlas hageja varasema töökäitumise kohta oleva infoga ja ka tunnistaja

Salm kinnitab hageja väiteid, v.a kütuse osas.

EE töökoja meistrina ei saanud kuidagi teada ega hinnata, kas rehvide ja aku vahetamine või

kütuse väljapumpamine on oksjoni tingimustega kooskõlas või mitte. Samuti on ebausutav, et

hankelepingu alusel teenuse osutaja ei esita kahtlusi tekitava tegevuse ja nõudmiste kohta XXle

mingeid pretensioone; jätab mitme nädala jooksul tehtud töö eest arved esitamata, kuigi Xxxxx

OÜ-l tuleb töötajatele tehtud töö eest tasu maksta, aga ka kaebusega sisekontrolli poole

pöördutakse alles mitu nädalat hiljem, pärast seda, kui XX ise on osundanud teenuse

ebarahuldavale kvaliteedile.

41. Tunnistaja FFandis ütlusi (III kd, lk 197 – 198), milles kinnitab samuti, et XX palvel jäeti

kütuse väljapumpamine arvetele panemata; XX oli tunnistaja jaoks kliendi esindaja ning

tunnistaja F klienditeenindajana tegi nii, nagu klient tahtis. Tunnistaja FF ütlused on kütuse

väljapumpamise eest tasumise osas vastuolulised: tunnistaja ütluste kohaselt tema koostas arveid

töökäskude alusel; kütuse väljapumpamist päris arve peale ei pandud, selle asemel sai panna kas

remondi tund või teise auto numbri peale lisatööd. Samas ühtegi sellist arvet või sõidukit

tunnistaja nimetada ei osanud, kus oleks kütuse pumpamise eest näidatud muu teenus. Tunnistaja

algul möönis, et kui toimikus I kd, lk 94 arvel rattavahetuse abimaterjale ei olnud vaja, võib arvel

4,17 € ilma käibemaksuta summa olla kütuse väljapumpamise kompenseerimiseks. Veidi hiljem

tunnistaja väitis, et „ Kütuse väljapumpamise teenust võisime vastu võtta, see oli tunnihinnaga.

Kütuse väljapumpamise teenust tuli ka arvel kajastada, aga seda ei tehtud, sest klient ei

soovinud. Sellepärast hiljem politseisse pöördusimegi, et töö eest on vaja tasu saada.“ Seejärel

tunnistaja F kinnitas, et „Kütuse väljapumpamise eest meie firma raha sai, ainult näidates seda

teise teenusena.“ Lõpuks tunnistaja taas taganes väitest, et kütuse pumpamine vormistati muu

teenusena, mida tegelikult ei tehtud: tunnistaja ütluste kohaselt detsembris 2014 esitati kütuse

väljapumpamise eest arved, kuna selle teenuse eest ei olnud ju tasutud; enne räägitud arvel on

tasu ühe tunni eest rehvivahetus, töötasu 1,5 tunni tasu kütuse väljapumpamise eest ei ole,

lisamaterjal seda ei katnud. Sellised vastuolud tellimuste vastuvõtmisega ja arvete

2-15-3293

vormistamisega vahetult seotud olnud tunnistaja ütlustes tekitavad põhjendatud kahtlusi

tunnistaja ütluste tõele vastavuses.

Ebausaldusväärsed tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 teise lause alusel asja lahendamisel

arvestamata.

42. Asjaolu, et Xxxxx on 2014.a novembris-detsembris kostja töötaja NN käsul tagantjärgi

esitanud kütuse väljapumpamise eest arveid, ei saanud mõjutada hagejaga töölepingu 13.11.2014

ülesütlemise põhjendatust. Samuti ei tõenda tagantjärgi kütuse väljapumpamise eest arvete

esitamine seda, kui palju või kas üldse kütust välja pumbati. Kohus juhib tähelepanu sellele, et

kuigi tunnistajate FF ja E ütlustest nähtuvalt kanti töökäsule ka väljapumbatud kütuse hulk, ei ole

seda ühelgi kohtule esitatud töökäsul, mõnel töökäsul puudub ka kütuse väljapumpamiseks

kulunud töötundide arv. Samuti ei ole ühelgi töökäsul tellija allkirja. Tunnistajate väited, et

hageja keeldus töökäskudele allkirja andmast, on paljasõnalised. Ainult ühel töökäsul

(30.09.2014 töökäsk Subaru, registrimärgiga 957 APN ,I kd, lk 97) on arvutikirjas vormistatud

tellimustööde loetelu juurde käsikirjaliselt kirjutatud: „NB! Arvele ei lähe bensiini tõmb lihtsalt

lukk tööd“, tehtud tööna on käsikirjaliselt märgitud „rehvivah 4x“. Selline vormistus jätab ruumi

kahtlusteks käsikirjalise teksti lisamise tegeliku aja osas.

43. Kütuse väljapumpamise eest PPA-le esitatud täiendavad arved ei tõenda ülesütlemise aluseks

olevaid asjaolusid ega õigusta ka etteteatamistähtajata erakorralist ülesütlemist. Siiski saab

nendest järeldada, et ka kostja enda juures ei ole tagatud piisav kontrollivõimalus hankelepingu

täitmise osas, teenuse osutamine ja selle eest tasumine ei ole läbipaistev ega kontrollitav.

Kütuse väljapumpamise eest täiendavate arvete esitamise ja summade põhjendatus ei ole

kontrollitavad. Kostja on kriminaalmenetluses kahju arvutamisel tuletanud väljapumbatud kütuse

hulga sõidulehtede alusel, võttes arvesse odomeetri näite, tangitud kütuse hulka, seejärel läbitud

teekonda ja arvestuslikku kütusekulu 100 km kohta. Tegelikult väljapumbatud kütuse kogust ei

ole tuvastatud ka kriminaalmenetluses, kütuse kogust ei ole kajastatud Xxxxx töökäskudel, kuigi

tunnistaja FF ütluste kohaselt on väljapumbatud kütuse hulk fikseeritud, peaks olema töökäsu

peal kirjas (III kd, lk 197 pöördel).

Kostja on arvestuste alusel tuvastanud ainult kolmel sõidukil sellise kütusejäägi, mida oleks

olnud võimalik (ja mõtet) välja pumbata (690MDE ca 30 l, 312ASO ca 24 l, 883YVV ca 22,77

l). See on kooskõlas tunnistaja E ütlustega, mille kohaselt pumbati kütust välja 2 - 3 autost.

Samas on kütuse väljapumpamine kajastatud kaheksal kohtule esitatud töökäsul/tellimusel (I kd,

lk 91, 93, 95, 97, 99, 101, 102, 103), seejuures ainult 30.09.2014 töötellimusel (lk 97) on märkus,

et „arvele ei lähe bensiini tõmb“. Töökäskudel ei ole XX ega ühegi teise politseitöötaja allkirju,

tunnistaja E ütlused, et tunnistaja F nõudis XXlt töökäsule allkirja, aga X keeldus alla

kirjutamast, on paljasõnalised. Tunnistaja F ise ei kinnita XXlt allkirjade küsimist, tunnistaja FF

sõnul arve tasumine sellest ei sõltunud.

Xxxxxxxxxx Xxxxx AS esitas PPA-le kütuse väljapumpamise eest täiendavad arved 2014.a

detsembris, märkides kõigil teenuse ühikuks „1,5 tk“ – eeldatavasti peetakse silmas tunde,

tunnistaja E sõnul osutatakse kütuse väljapumpamise teenuse tunnihinna alusel. Mõistlikult

peaks teenuse osutamisele kuluv aeg (ja seega selle eest makstava tasu suurus) sõltuma

väljapumbatava kütuse hulgast, PPA-le esitatud arvetest seda ei nähtu.

Kütuse väljapumpamise arveid on esitatud ka selliste sõidukite puhul, kus kostja dokumentide

järgi ei olnud sõidukis olnud kütuse hulk üldse tuvastatav või ei saanud sõidukis kütust olla.

Näiteks 639MDE Fiat Ducato, millel kütuse jääk enne töökotta viimist oli arvestuslikult 0,632 l

ja sellest 0,62 l kulus töökotta sõiduks. 29.10.2014 töökäsu (I kd, lk 102) järgi kulus selle sõiduki

puhul töö tegemiseks kokku 2 tundi (L rehvivahetus 1 h, O töö 1 h), kuid 11.11.2014 on esitatud

arve tööde eest, sh kütuse välja imemine (I kd, lk 115) ühiku „2,81 tk“ eest summas 64,07 eurot

(ühiku hind 19 € + km vastab hankelepingu järgsele tunnihinnale).

Samuti on näiteks sõiduki 019PPP Mazda 626 01.10.2014 töökäsul (I kd, lk 91) tööks märgitud 2

rehvi vahetamisele (ilma tasakaalustamiseta) ja kütuse väljapumpamisele on kulunud 1,5 tundi.

02.10.2014 on selle töökäsu alusel Xxxxx esitanud Xxxxxxxxxx Xxxxx AS-ile arve (lk 90)

rehvivahetuse eest komplektihinnaga (24% soodustus x 25 eurot + käibemaks), eelduslikult on

2-15-3293

arve esitatud ka politseile. 09.12.2014 on Xxxxxxxxxx Xxxxx AS esitanud selle sõiduki kohta

täiendav arve (I kd, lk 120) kütuse väljapumpamise eest. Töötundide arvuga kattuv ühik 1,5 tk ja

soodustusega tunnihinnale vastav ühikuhind (19 € + km) lubab järeldada, et sõiduki 019PPP eest

on tegelikult tehtud tööde (sh kütuse väljapumpamine) ajakulu tasustatud topelt.

44. Tööandja on oma ülesütlemisavalduses märkinud, et hageja rikkumised on tõendatud arvete

võrdlemisega ja Xxxxx töötajate ütlustega, nimetamata konkreetseid nimesid. Kohus juba tõi

välja, et arvete koostamine, sh see, milliseid teenuseid ja millises koguses tegelikult arvetele

märgitakse, ei allunud hageja kontrollile. Kostja ei ole menetluse käigus põhjendanud, miks

Xxxxx töötajate ütlused olid kostja jaoks usaldusväärsemad kui kostja enda staažika töötaja

selgitused, et ta tegutses tööandja huvides, kokkuhoiu eesmärgil, kütusekanistrid tõstis kodus

maha ajutiselt ja plaanis need viia töö juurde garaaži. Seda, et kostja juures praktiseeriti

sõidukihooldusega seotud kokkuhoiumeetmete rakendamist, sh sõiduki kütuse osas, tõendavad

ka tunnistaja B ütlused.

Hageja selgitused on kooskõlas 30.04.2013.a arenguvestluse kokkuvõttes kajastatud hageja

senise töökäitumisega. Arenguvestlus on toimunud teenistussuhte lõppemise ja töölepingu

sõlmimisest ühe kuu möödumise järel. BB on juhina märkinud kokkuvõttesse, et XX täidab

ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid väga hästi; on väga säästlik kui korraldab sõidukite

remondi ja hooldusega seotud teenuste ja tarvikute oste. Samuti toob BB välja, et XX osaleb

aktiivselt liisingu sõidukite tagastamise protsesse, tänu XXle on juba mitmes aasta Lääne

prefektuuri tagastatud sõidukitel kõige madalam, 2012 tagastamisel olematu kahjunõue. XX ise

on märkinud, et teda häirib, et säästlikkus ei ole enam väga oluline (lepingutel suured mahud,

maapiirkondades hinnad palju väiksemad, teostades üksikoste), eraisikuna kaupa ostes on hind

odavam kui ostes ostukorraldajana asutusele (nt rehvid). Ka kohtumenetluses hageja tõi esile, et

teda häiris, et hankevõitja juures ei olnud teenuse osutamise kiirus soovitud tasemel, teenuse

osutamiseks ei olnud töökoda vajalikuga varustatud, hankelepingu järgi hinnad olid kõrgemad,

kui tänavalt tulnud inimene letist sai osta, XX esitas selle kohta suuliselt pretensioone ja

23.10.2014 saatis ülemusele e-kirja.

45. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui 31.10.2014 võis olla põhjendatud kahtlus, et hageja

on oma tööülesannete täitmise käigus toiminud ebaausalt ja kostjale kuuluva (kuigi kostja jaoks

varalist väärtust mitteomava) kütuse omastamise eesmärgil, on kohtu ette toodud tõenditest ja

andmetest

järelduvalt

XXega

sõlmitud

töölepingu

erakorraline

ülesütlemine

ilma

etteteatamistähtajata tühine. Viivitamatut ülesütlemist faktiliselt ei toimunud ning ülesütlemine

ei ole toimunud TLS § 88 lg-s 4 sätestatud mõistliku aja jooksul selleks aluse andnud asjaoludest

teadasaamisest. Seega ei ole ülesütlemine toimunud seaduse nõuetele vastavalt ning TLS § 104

lg 1 alusel on ülesütlemine tühine. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi XXe ja Politsei-ja

Piirivalveameti vahel 01.04.2013 sõlmitud töölepingu 1.9-3/708-1 ülesütlemise tühisuse

tuvastamise nõude osas.

46. TLS § 107 lg 1 sätestatust tuleneb, et kui kohus tuvastab, et ülesütlemine on seadusest

tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea

usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul

lõpetab kohus töölepingu tööandja või töötaja taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise

kehtivuse

korral.

Praegusel

juhul

on

tööleping

erakorraliselt

ilma

etteteatamistähtajata üles öeldud alates 04.02.2015 (TLS § 107 lg 2). Kohus rahuldas hagi, sest

kostja ei ole töölepingut üles öelnud mõistliku aja jooksul ning töölepingu ülesütlemise aluseks

olnud asjaolude põhjal ei olnud põhjendatud töölepingu ülesütlemine ilma etteteatamistähtajata.

Kohus möönab, et selline hinnang on antud kõigi asjaolude ja tõendite kaalumisel tagantjärgi,

arvestades ka tegelikult kujunenud faktilist olukorda, et töötaja haigestumise tõttu tegelikult

kohest ülesütlemist ei toimunud.

Kohus möönab, et usaldus töötaja vastu ei sõltu sellest, kas tegu saab tõendatud

karistusõiguslikus mõttes. Tööandja usalduse kaotus töötaja suhtes on subjektiivne ning kord

kadunud usaldust on raske taastada isegi juhul, kui hiljem tekivad kahtlused usalduse kaotuse

põhjustanud teo toimepanemise asjaolude tegelikkusele vastavuse suhtes. Siiski saab töötaja

2-15-3293

usaldusväärsust ja töötaja suhtes tekkinud usaldamatuse põhjendatust kõige paremini hinnata

vahetu juht. Hageja otsese juhi BB 07.11.2014 e-kirjast nähtub, et ka BB nõustus kellegi teise

ettepanekuga lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping koheselt, kuid BB ei pidanud põhjendatuks

töölepingu lõpetamist ilma etteteatamistähtaega järgimata, vaid leidis, et vähem etteteatamise

aeg tuleb hüvitada rahas. Seega XX vahetu juht BB ei tajunud hageja käitumist nii eriliselt raske

rikkumisena, et tööleping lõpetada etteteatamistähtajata.

Eeltoodust tulenevalt saanuks 13.11.2014 ülesütlemisteatise (mis tehti töötajale teatavaks

04.02.2015) alusel töölepingu kehtivalt lõppeda etteteatamistähtaja möödumisel.

Hageja töötas kostja juures alates 04.01.1993.a, teenistus- ja töösuhte vormistust on politsei- ja

avaliku teenistuse reformide tõttu korduvalt muudetud (tööraamat I kd, lk 9-12, ametniku

teenistusleht I kd, lk 49 – 51). Töölepingu punkti 1.4. kohaselt tööandja arvestab töötaja avaliku

teenistuse staaži töötaja töösuhte hulka tööandaja juures. Seisuga 01.04.2013 on töötaja avaliku

teenistuse staaž 20 aastat 2 kuud ja 28 päeva. Töölepingu 04.02.2014 ülesütlemiseni lisandus

staaži veel ligi 2 aastat. TLS § 97 lg 2 p 4 kohaselt peab rohkem kui 10 aastase tööstaažiga

töötajale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. Seega

töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise kehtivuse korral lõppenuks hagejaga

sõlmitud tööleping ülesütlemisteatise hagejale 04.02.2015 tutvustamisest 90 päeva möödumise

järel, s.o 06.05.2015.

Tööandja ei või töölepingut üles öelda korraliselt. TLS § 88 lg 1 kohaselt tööandja võib

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist.

Eeltoodu alusel kohus vastavalt TLS § 107 lg-le 2 lõpetab hageja ja kostja vahel alates

01.04.2013 kehtinud soodustingimustel töölepingu nr 1.9-3/708-1 alates 06.05.2015 tööandja

algatusel erakorraliselt töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel.

47. TLS § 109 lg 1 näeb ette, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107

lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu

ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Hageja taotleb hüvitist 5 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja palub arvesse võtta kahju, mida

hagejale tekitati ebaseadusliku ülesütlemisega: hageja on kaotanud töö, mida ta on laitmatult

teinud alates 2006.aastast; hageja on kaotanud ka tervise, halvenenud tervise tõttu ei saanud

hageja leida teist tööd ning lõpuks tuvastati hagejal keskmine puue, diagnoosist lähtuvalt oli

haigestumine seotud töölepingu ülesütlemisega.

Kohus leiab, et hageja taotlus hüvitise suurendamiseks on põhjendatud. Praegusel juhul TLS §

109 lg-s 1 sätestatud suuruses hüvitis ei täida töölepingu tühise ülesütlemisega töötajale tehtud

ülekohtu heastamise eesmärki. Töölepingu tühise ülesütlemise puhuks seaduses ettenähtud

hüvitis töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses võrdub hüvitisega, mida kostjal tulnuks maksta

etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest. Kohtule esitatud tõendid hageja tervisliku seisundi

kohta (III kd, lk 132 -136) tõendavad, et hagejal on 01.08.2016 tuvastatud keskmine puue

kestusega üle aasta. Arvestades, et hageja haigestus vahetult pärast töölepingu lõpetamise

aluseks olnud sündmusi, enne 04.02.2015 tööle naasmist hageja viibis ravil ka

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxxxx PP 30.09.2016 tõendist nähtuvalt on hagejal

diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, saab järeldada, et hageja terviserike on

põhjuslikus seoses tema suhtes tööandja juures läbiviidud menetlustega ja selle tulemusel

töölepingu lõpetamisega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejale tuleb määrata hüvitis tema 5

kuu keskmise töötasu ulatuses.

48. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse

arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust,

mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal

algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus. PPA 29.05.2015 tõendi (I kd, lk 129) kohaselt oli

04.02.2015 seisuga XX keskmise töötasu suurus 980 eurot. Seega 5 kuu keskmise töötasu

summa on 4900 eurot. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

2-15-3293

Hageja 30.08.2017 hagi täpsustuses esitas oma nõuded alternatiivselt, reastades nõuded eelistuse

järgi. Kuna kohus rahuldas esimese eelistuse nõuded, ei ole vajadust analüüsida alternatiivselt

esitatud kahju hüvitamise nõuet alates 05.02.2015 saamata jäänud töötasu näol summas 980

eurot kuus või töölepingu ülesütlemise kehtivuse puhuks esitatud nõuet ülesütlemisest

etteteatamata jätmise eest 3 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise 2940 eurot ja sellelt viivise

väljamõistmiseks.

48. Menetluskulude jaotus ja kulude suuruse kindlaksmääramine.

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks

lahend tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja ja kostja oma

vastuväited sellele. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv,

kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu

hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

49. XXe menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud selle menetlusega seoses

esindaja kulusid kokku 4075 eurot, koos käibemaksuga 4890 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt

hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane.

Kulude nimekirjas loetletud toimingute ja ajaarvestuse kohaselt on hagejat esindanud adv Tamar

kulutanud asjaga tegelemiseks kokku 40,75 tundi, tunnitasuga 100 eurot + käibemaks. Hageja

palub kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

50. Kostja vaidleb hageja kulude põhjendatusele vastu. Kostja leiab, et tegemist ei ole õiguslikult

keeruka vaidlusega, protsess on kestnud märtsist 2015 kuni 15.02.2018, millest ca 10 kuud oli

menetlus peatatud seoses hageja haigestumisega. Hageja esindaja on oma seisukohtade

koostamisele kulutanud rohkem aega, kui PPA mahukate vastustega tutvumisele, mis ei saa olla

proportsionaalne, hageja esindajal kulus PPA dokumentidega ja nende lisadega (mahtudega 15 –

39 lehte) tutvumisele üldjuhul 1 tund, sama palju aega kulus hageja esindajal enda 1,5 – 2 lk

pikkuste seisukohtade kirjutamiseks. Kohtule esitatud seisukohtades hageja esindaja sisuliselt

kordab oma seniseid seisukohti-taotlusi, 15.02.2016 selgitustele mahuga 0,25 lk ei saanud kulud

üks tund. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on kostja arvates põhjendatud ja

mõistlik. Kostja palub juhul, kui kohus rahuldab hagi ja mõistab PPA-lt välja menetluskulu,

määrata TsMS § 461 lg 2 alusel kohtuotsuse täitmiseks 30-päevane tähtaeg otsuse jõustumisest

arvates.

51. Kohus leiab, et asja mahtu, hageja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu

ja mahtu arvestades on hageja menetluskulude nimekirjas näidatud kulud selles asjas

põhjendatud ja vajalikud. Kohus peab kirjaliku menetlusdokumendi vormistamise mõistlikuks

ajakuluks 1 tund iga sisulise osaga lehekülje kohta, eeldades, et kirjalike seisukohtade

koostamisega paralleelselt analüüsib esindaja kostja dokumente, mille kohta arvamust koostab.

Hageja näidatud ajakulu on sellega kooskõlas. Kostja hinnangul on hageja esindaja kulutanud

kostja mahukate dokumentidega tutvumiseks ebaproportsionaalselt vähe aega, millest saab

järeldada, et hageja esindaja on näidanud enda ajakulu konservatiivselt. Hageja esindajale ei saa

ette heita 2015, 2016 ja 2017 samade taotluste korduvat esitamist, kuni taotlusi ei ole rahuldatud

ja kostja taotlustele vastu vaidles. Eeltoodu alusel kohus ei näe alust hageja menetluskulude

2-15-3293

suurust vähendada. Hageja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot + käibemaks on mõistlik ja

põhjendatud, kooskõlas kohtupraktikas seni tunnustatud advokaadi tunnitasu suurusega.

53. TsMS § 174 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

54. Kostja taotleb määrata menetluskulude osas kohtuotsuse täitmise tähtajaks 30 päeva alates

otsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 461 lg-le 2. Sisuliselt kostja taotleb TsMS § 445 lg 1

korras kohtuotsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramist. TsMS § 461 lg 2 järgi juhul, kui otsuse

kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita

hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumises ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub

viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. Eeltoodust tulenevalt on riigi kui

võlgniku jaoks otsuse täitmise tähtaeg 30 päeva alates jõustumisest seadusest tulenev üldreegel,

kohus võib määrata otsuse täitmiseks teistsuguse tähtaja. Praeguses asjas kohus teistsugust

tähtaega põhjendatuks ei pea ning pooled ei ole taotlenud teistsuguse tähtaja määramist,

seadusest tulenevat tähtaega ei ole vaja kohtuotsuses korrata.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik