3-16-2394/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2394

Haldusasi

XX kaebus Mustjala Vallavalitsuse 27. septembri 2016.

a korralduse nr 102 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas

Vastustaja

–

Saaremaa

vald

(Mustjala

valla

õigusjärglane), esindaja Ilmar Pungar

Kolmas isik – OÜ Adepte, esindaja vandeadvokaat

Piret Blankin

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. oktoobri 2017.

a otsus haldusasjas nr 3-16-2394 muutmata.

2. Mõista XX-lt OÜ Adepte kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 576 eurot ja

80 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.04.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-16-2394

2(7)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX on Saaremaa vallas (kuni 31.12.2017 Mustjala vallas) Pahapilli külas asuva Türnpuu

kinnistu (katastritunnus 48301:001:0686) kaasomanik. Türnpuu kinnistuga külgneb Varese

sadama kinnistu (katastritunnus 48301:006:0515), mille omanik on OÜ Adepte ja kus paiknevad

praeguseks valdavalt lagunenud või halvas tehnilises seisukorras sadamaehitised.

Mustjala Vallavalitsus määras 12.05.2015 korraldusega nr 30 projekteerimistingimused (I kd, tl

11–12) Varese sadama rekonstrueerimiseks. XX esitas korralduse nr 30 tühistamiseks kaebuse,

mille Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2017 otsusega nr 3-15-2763 rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 21.12.2017 otsusega nr 3-15-2763 halduskohtu otsuse muutmata (jõustus

23.01.2018).

OÜ Adepte tellis OÜ-lt EstKonsult eelprojekti (I kd, tl 16–29), milles nähti ette Varese sadama

läänekai ja lõunakai rekonstrueerimine ning idakai rajamine, samuti sadama akvatooriumi ja

sissesõidukanali süvendamine.

Mustjala Vallavalitsus andis 27.09.2016 korraldusega nr 102 (I kd, tl 13–14) ehitusloa Varese

sadama kaikonstruktsioonide rekonstrueerimiseks vastavalt OÜ EstKonsult eelprojektile,

eesmärgiga muuta sadam meresadamaks, mis suudab teenindada kuni 40 meetri pikkuseid ja

kuni 3-meetrise süvisega laevu. Mustjala Vallavolikogu 29.04.2011 otsusega nr 14 kehtestatud

Mustjala valla külade üldplaneeringus on Varese sadam märgitud reserveeritud tootmis- ja

veealana ning välja on toodud sadama korrastamise vajadus, eesmärgiga laiendada see

meresadamaks. Ehitusprojekt on saanud vajalikud kooskõlastused, vastab väljastatud

projekteerimistingimustele ja valla arengusuundadele. Detailplaneeringu koostamine ei ole

vajalik, sest tegemist on olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisega. Tegu ei ole

detailplaneeringukohustusega alaga ega alaga, mille suhtes kehtiks looduskaitseline ehituskeeld.

Keskkonnaamet on leidnud OÜ-le Adepte vee erikasutusloa andmisel, et kavandatud tegevusega

ei kaasne olulist keskkonnamõju. Süvendamisel saadud orgaaniline materjal ja lubjakivi

ladustatakse Varese sadama kinnistule.

2. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada korraldus nr 102.

Üldplaneeringust ei tulene võimalust OÜ EstKonsult eelprojektis kavandatud mahus ehitustööde

tegemiseks Varese sadamas, projekti realiseerimine kahjustab ebamõistlikult kaebaja kinnistut

ning ehitusloa andmisel ei ole kaalutud kaebaja õigusi ja huve. Üldplaneeringu kohaselt on

tootmisaladel igasugune ehitustegevus lubatud vaid detailplaneeringu alusel, ent Varese sadamat

hõlmavat detailplaneeringut ei ole kehtestatud. Olemasolevad ehitised on kasutusest välja

langenud, mistõttu on nende rekonstrueerimine käsitatav uute ehitiste püstitamisena.

Ehitusloas nähakse ette ka selliste ehitiste püstitamist, mille osas ei kehti looduskaitseseaduse

(LKS) § 38 lg-tes 4 ja 5 sätestatud erandid, sest üldplaneeringus on sadama korrastamise vajadus

märgitud vaid üldsõnaliselt. Mustjala valla arengukavas ja üldplaneeringus peetakse Varese

sadama korrastamise all silmas selle korrastamist väikelaevasadamana ehk kuni 24-meetriste

aluste vastuvõtmiseks kohandatud sadamana, mitte selle arendamist meresadamaks. Varese

sadama laiendamiseks puudub vajadus, sest lähikonnas asub Saaremaa sadam, mis on

3-16-2394

3(7)

alakoormatud. Varese sadama ümbruses ei ela ega tegutse ka kutselisi kalamehi, kes vajaksid

sellist sadamat.

Olemasoleva kai ümberehitamine kuni 40-meetriste laevade jaoks ja täiesti uue idakai rajamine

kujutab endast senise sadama funktsioonide olulist laiendamist ning sellega kaasneb oluline

mõju ümbruskonnale ja kaebajale. Suurema sadama tegevusega kaasnevaid mõjusid, sh teede

liikluskoormuse suurenemist, ei ole hinnatud. Ainus sadamasse viiv kruusakattega tee külgneb

kaebaja kinnistuga ja sellel teel liikluskoormuse suurenemine tekitab rohkem tolmu ning

kahjustab kaebaja heaolu ja tervist. Sadamasse kütusetankimise ja jäätmete eemaldamise

süsteemide rajamine tõstab reostuse ohtu. Täiesti ebausaldusväärne on ehitusloa andmise aluseks

olnud projektis esitatud väide, et süvendamistööde käigus eemaldatakse umbes 7800 m3 pinnast,

sest sadama akvatooriumi suurust ning praegust sügavust arvestades on see maht oluliselt

suurem. Kaebaja kui mereäärse kinnistu omaniku huve rikub olulisel määral süvendatud pinnase

ladustamine mereranda, sest see pinnas ei jää sinna pidama, vaid uhutakse merre. Kokkuvõttes

võib selle ladustamise tulemusena muutuda mudaseks ja haisvaks kogu piirkonna mererand ning

tugevate tuultega võib osa sellest paiskuda ka kaebaja kinnistule.

3. Mustjala vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebaja pole välja toonud ega tõendanud

ühtki reaalset negatiivset mõju, mis kaasneks kaebajale ehitusloa järgse ehitamisega. Kui

ehitustegevuse käigus peaks aset leidma kaebaja kaitseks kehtestatud normide rikkumine, on

kaebajal

võimalik

kasutada

asjakohaseid

õiguskaitsevahendeid.

Ehitusluba

ei

ole

projekteerimistingimustega vastuolus, sest uusi ehitisi ei püstitata. Detailplaneeringu koostamine

enne ehitusloa andmist ei olnud vajalik. Ehitusloa andmisele eelnes põhjalik menetlus, millesse

kaasati erinevaid ametkondi.

4. OÜ Adepte palus jätta kaebus rahuldamata.

Ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Ehitustegevus ei saa kaebajat olulisel määral

häirida, sest kaebaja ehitised asuvad 300–400 meetri kaugusel planeeritavatest sadamarajatistest

ning nende vahele jääb mets ja üldkasutatav tee. Sadama ehitustööde käigus ladustatakse

lubjakivi ja orgaanilisi setteid, ent isegi tormituulte korral on selliste materjalide kandumine

kaebaja kinnistule äärmiselt ebatõenäoline. Kaebaja pole nimetatud materjalide lendumise

võimalust tõendanud ning kaebaja kinnistul asuvast ehitisest puudub visuaalne kontakt nii

kavandatavate sadamarajatiste kui ka avamerega. See, et ladustatav materjal mõjutab rannajoone

välisilmet, ei ole kaebaja kinnistu hoonetest visuaalselt nähtav. Vee erikasutusloa andmise

menetluses on tuvastatud, et Varese sadama ehitamine ei oma ka muud olulist keskkonnamõju,

mis võiks omakorda riivata kaebaja õigusi.

Idakai rajamine ei ole vastuolus projekteerimistingimuste ega üldplaneeringuga, sest sadama

rekonstrueerimine on üldplaneeringus sõnaselgelt ette nähtud ja kõnealune idakai on 1988. a-l

koostatud kaardilt ja Maa-ameti kaardiserveri aerofotodelt nähtuvalt ajalooliselt kuulunud

Varese sadama kompleksi juurde. Üldplaneeringu seletuskirjast tuleneb, et olemasolevate

ehitiste rekonstrueerimiseks selliselt, et maapealne kubatuur suureneb alla 33%, ei ole vaja

detailplaneeringut. Varese sadama rekonstrueerimise vastu on ülekaalukas avalik huvi, kuna

praegusel ajal halvas seisukorras olevat sadamat kasutavad kalurid saaksid paremad

töötingimused, uus sadam vähendaks ääremaastumise ohtu ja elavdaks majandust.

5. Tallinna Halduskohus jättis 13.10.2017 otsusega kaebuse rahuldamata.

Kaebajal ei ole õigust esitada populaarkaebust, seetõttu tuleb jätta kõrvale väited, mis

puudutavad Varese sadama mittevajalikkust kohalike elanike jaoks või Saaremaa kalanduse

3-16-2394

4(7)

arengu seisukohast. Kaebaja soovib kaitsta oma omandiõigust ning õigust tervise- ja

heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Korraldus nr 102 ei riku neid kaebaja seadusest või

üldplaneeringust tulenevaid õigusi.

On usutav, et mingi osa Varese sadama akvatooriumi süvendamise käigus merest võetavast ja

rannale ladustatavast pinnasest võib teatud ilmastikuoludega kanduda ka kaebaja kinnistule.

Kinnistu asukohta ja suurust arvestades ei ole aga usutav, et see mõjutaks reaalselt kinnistu

väärtust või kasutusvõimalusi. Mereäärsetetel aladel on teatud pinnaseosade edasikandumine

tuule ja lainete tõttu loomulik ning paratamatu. Süvendamistööde ulatus on kindlaks määratud

OÜ-le Adepte 02.07.2015 väljastatud vee erikasutusloaga nr 1-15/15/38. Loa menetlemise

käigus hindas Keskkonnaamet ka kavandatava tegevuse võimalikke keskkonnamõjusid ja leidis,

et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju.

Kaebaja kinnistu ei piirne merega, seega ei saa rannajoone väidetav rikkumine mõjutada kaebaja

õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Sellist õigust ei tulene kaebajale ka

piirkonda hõlmavast Mustjala valla külade üldplaneeringust, sest selles on eesmärgiks seatud

Varese sadama laiendamine meresadamaks (lk 37). Üldplaneeringus on arvestatud sadamat

ümbritseva keskkonna mõningase muutumisega. Kaebaja ei saa nõuda, et aastate jooksul

kasutusest välja langenud sadamat ei tehtakski korda ega võetaks uuesti kasutusse. Seega ei saa

kaebaja eeldada, et sadama kasutamise intensiivsus jääks senisele tasemele. Kaebaja tervise- ja

heaoluvajadustele vastava keskkonna kahjustamisest saaks rääkida siis, kui ehitusloa

realiseerimise tagajärjel ei oleks kaebaja kinnistul tagatud tervislik elukeskkond, eelkõige kui

sadama kavandatava tegevusega kaasneks arvestatav müra, tolmu, haisu vms levimine kaebaja

kinnistule. Kaebaja väidete ja ehitusloa aluseks oleva projekti pinnalt ei ole selliste mõjutuste

tekkimine usutav. Kaebaja kinnistul asuvad ehitised jäävad sadamaga võrreldes kinnistu teise

otsa ning Varese sadama kinnistul olevast rannajoonest 200–300 meetri kaugusele.

Sadamarajatiste ja kaebaja elamute vahele jääb mets. Sadama rekonstrueerimise järgselt kasvab

tõenäoliselt liikluskoormus sadamasse viival teel, kuid see ei saa kaebaja kinnistut ülemääraselt

mõjutada. Kaebaja ehitised asuvad kinnistuga piirnevast teest vähemalt 20 meetri kaugusel.

Sadamas ei ole ette näha mingisugust tööstuslikku või muud eriti aktiivset tegevust, millega

kaasneks sadamasse viival teel tavapäratult suur liikluskoormus. Sadamasse pääseb ka teist teed

mööda, mis hajutab liikluskoormust.

Mustjala valla külade üldplaneering ei

sea sadama ehitusloa andmise eelduseks

detailplaneeringu koostamist. Varese sadama kinnistu on üldplaneeringu kaardil tähistatud

reserveeritud tööstusalana. Üldplaneeringu seletuskirja lk-l 20 märgitut, et tootmisaladele tohib

ehitada kehtestatud detailplaneeringu alusel, on täpsustatud seletuskirja lk-l 29, kus määratakse

kindlaks

detailplaneeringu

koostamise

kohustusega

alad.

Reserveeritud

aladel

on

detailplaneeringu koostamise kohustus uute hoonete rajamisel ja olemasolevate hoonete

laiendamisel. Vaidlusaluse ehitusloaga ei ole antud luba hoonete püstitamiseks või hoonete

laiendamiseks enam kui 33% ulatuses. Üldplaneeringust tuleneb, et tootmismaana reserveeritud

alal muude ehitiste rajamiseks ja rekonstrueerimiseks ei ole vaja detailplaneeringut. Mustjala

valla külade üldplaneeringust ei tulene kaebajale õigust nõuda, et idakaid ei ehitataks.

Kavandatava idakai asukohas on varem asunud mere- ja maapinnaga kohtkindlalt ühendatud

sadamarajatis, mida mööda transporditi kunagi kala laevalt kaldale või kunagisse

tööstushoonesse. Üldplaneering ei välista sellise lagunenud rajatise asemele kai ehitamist. Pole

usutav, et täiendava kai rajamisega seotud keskkonnamõjutused või sadama kasutamise

intensiivsus mõjutaks kaebaja kinnistut ülemääraselt. Idakai rajamisega seotud süvendamistööde

ulatust ja sellega kaasnevaid keskkonnamõjutusi on hinnatud OÜ-le Adepte vee erikasutusloa

andmisel. Idakai ehitamist ei välista ka Mustjala Vallavalitsuse 12.05.2015 korraldusega nr 30

antud projekteerimistingimused. Praeguseks lagunenud sadamarajatis kuulus Varese sadama kui

tervikkompleksi hulka.

3-16-2394

5(7)

Kolmanda isiku menetluskulu oli õigusabikulu 3459,78 eurot, mis vastas 24 tunnile advokaadi

tööle. Menetluse käiku ja muid asjaolusid arvestades saab vajalikuks ja põhjendatud

menetluskuluks pidada 2600 eurot, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 13.10.2017 otsus ja teha asjas uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

Mõjusid kaebaja õigustele ei ole tegelikult hinnatud. Vastustaja oleks pidanud enne ehitusloa

andmist läbi viima detailplaneeringu menetluse, sest see kohustus tuli Mustajala valla külade

üldplaneeringust (seletuskirja lk 20). Detailplaneeringu menetluses oleks saanud hinnata mõjusid

keskkonnale ja naaberkinnistute omanikele. Halduskohtu viide üldplaneeringu seletuskirja lk-le

29 on ekslik. Kohus piirdus seletuskirja esimese lõiguga, kuid järgnevates lõikudes on välja

toodud juhud, kui detailplaneeringu koostamine on siiski vajalik: veekogude rannal ja kaldal

ehitatavale kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud ehitistele ning tööstus- ja tootmishoonetele ning

nende teenindamiseks vajalikele ehitistele. Mõlemad olukorrad puudutavad ka Varese sadamat.

Kuigi ehitusluba anti Varese sadama kaide rekonstrueerimiseks, on ka see hõlmatud ehitamise

mõistega ehitusseaduse (EhS) § 4 lg 3 tähenduses. Kuna senised ehitised on olulises osas

lagunenud ja kasutusest väljas, on sisuliselt tegemist uute ehitiste rajamisega. Kaebaja ei nõua

detailplaneeringu koostamist populaarkaebusena, vaid üldplaneeringust tuleneb ka kaebaja

subjektiivne õigus tema kinnistut puudutavate mõjude hindamisele kohases menetluses.

Üldplaneeringu menetluses ei hinnatud keskkonnamõjusid piisavalt detailselt.

Halduskohus käsitles kaebaja kinnistuga seonduvaid huve ja õigusi üksnes kinnistul paikneva

hoone asukohast lähtuvalt. Omandiõigus laieneb kogu kinnistule ja kaebajal peab olema

võimalik kasutada oma kinnistut tervikuna. Kaebaja kinnistu külgneb sadama alaga. Vee

erikasutusloa andmisel hinnati kitsalt vaid sadama süvendamisega kaasnevaid mõjutusi

veekeskkonnale, kuid mitte mõjusid laiemalt. Seega ei saa sellest teha järeldusi, kas ja kuivõrd

mõjutab akvatooriumist välja kaevatava materjali ladestamine kaebaja kinnistut. Idakai

ehitamisega seonduvat ei ole vee erikasutusloas üldse käsitletud. Seda ei käsitletud ka

projekteerimistingimustes. Tegemist on täiesti uue objektiga.

Kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, palub kaebaja vähendada kolmanda isiku kasuks

väljamõistetud menetluskulude suurust.

7. Mustjala valla õigusjärglane Saaremaa vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu 13.10.2017 otsus muutmata. Vastustaja jääb varasemate selgituste juurde ja toetab

OÜ Adepte seisukohti.

8. OÜ Adepte palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

XX-l puudub kaebeõigus. Kuigi kaebaja peab saama oma kinnistut tervikuna kasutada, ei nähtu

kaebusest, kuidas Varese sadamas kavandatav tegevus seda takistab. Mereäärsete kinnistute

rannajoon on pelgalt loodusjõudude tõttu pidevas muutumises, teatud hulgal lendub liiva, merelt

kandub aeg-ajalt ebameeldivaid lõhnu ja tormine meri tekitab müra. Nende mõjudega peab

kaebaja paratamatult arvestama. Varese sadama ehitusprojekti realiseerimine ei suurenda neid

mõjusid märkimisväärselt. Kaebaja kinnistu ja sadamarajatiste vahele jääb mets.

Vastustaja on Varese sadama rekonstrueerimise ja kasutamisega seonduvaid mõjusid hinnanud

nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa andmise menetluses. Lisaks hinnati mõjusid

Mustjala valla külade üldplaneeringu koostamisel, millega seonduvalt viidi läbi ka

keskkonnamõjude strateegiline hindamine, ning vee erikasutusloa andmise menetluses. Kaebaja

ei ole välja toonud mõjusid, mida ei oleks nimetatud menetlustes hinnatud. Kaebaja soovib

3-16-2394

6(7)

detailplaneeringu menetluse läbiviimist, kuid selle käigus ei toimu tingimata keskkonnamõjude

hindamise menetlust. Varese sadama rekonstrueerimine ja laiendamine ei mahu ühegi

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud

juhtumi alla, mil keskkonnamõjude hindamine on kohustuslik. Varese sadamas on kavandatud

endiste sadamarajatiste korrastamist (rekonstrueerimist), seega ei tulene ka Mustajala valla

külade üldplaneeringust kohustust koostada detailplaneering. Ehitusloaga ei muudeta

märkimisväärselt senist olukorda.

Idakai ei ole uus ehitis. Kuigi senise ehitise täpset kuju ja mõõte pole võimalik tuvastada, on

tegemist Varese sadama kui tervikkompleksi juurde kuuluva rajatisega. Ruumiliselt ja

kasutusotstarbelt on endine ja kavandatav ehitis samaväärsed. Kaebaja ei ole vee erikasutusluba

vaidlustanud ja selle menetluse võimalike puuduste juurde ei saa käesolevas menetluses tagasi

tulla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).

10. Kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid halduskohtu seisukohale, et tal

puudub õigus vaidlustada OÜ-le Adepte väljastatud ehitusluba avalikes huvides või kolmandate

isikute õiguste kaitseks. Sellisel seisukohal oli ka ringkonnakohus 23.01.2017 määruses nr 3-16-

2394 (p 7).

11. Kui kaebus esitatakse motiivil, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja

subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub

kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida

haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (vt

Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 16; 19.03.2012 määrus nr 3-3-1-87-11, p 28).

Kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud väited seonduvad omandiõigusega ning

õigusega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Halduskohus leidis, et korraldus

nr 102 ei riku neid kaebaja seadusest või üldplaneeringust tulenevaid õigusi. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Kaebaja huvi on suunatud sellele, et Varese sadama rekonstrueerimiseks koostataks

detailplaneering, mille käigus saaks lähemalt hinnata, kas sadama rekonstrueerimise ja

kavandatava kasutamisega kaasneb selliseid mõjusid, mis saaks rikkuda kaebaja õigusi.

Ringkonnakohus leidis 21.12.2017 otsuses nr 3-15-2763, et Mustjala valla külade

üldplaneeringu järgi ei ole Varese sadama ehitiste rekonstrueerimiseks ning sadamatele

kohalduvate

riigisiseste

nõuetega

vastavusse

viimiseks

otseselt

nõutav

koostada

detailplaneeringut. Sellist kohustust ei saa vanade sadamahoonete ümberehitamisel tuleneda ka

looduskaitseseadusest (LKS), sest tegemist ei ole uute rajatiste ja hoonete ehitamisega LKS § 38

lg 3 mõttes (p 10). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde.

13. Projekteerimistingimustes, mille õiguspärasuse üle vaieldi haldusasjas nr 3-15-2763, ei ole

idakaid eraldi nimetatud. Samas hõlmasid projekteerimistingimused üldiselt Varese sadama

olemasolevate hoonete ja rajatiste rekonstrueerimist sadama kompleksina. Halduskohus tuvastas,

et Varese sadama koosseisu kuuluv idakai ei ole uus ehitis, vaid selle kavandatavas asukohas on

ajalooliselt olnud sadamarajatis, mis on aja jooksul lagunenud ja vee alla jäänud. Nimetatud

sadamarajatise kuulumist sadama koosseisu kinnitab Varese sadama kinnistu ajalooline kaart ja

ka kaardilt nähtuv Varese kinnistu kuju, mille järgi on kavandatava idakai kohal pikalt merre

ulatuv riba (vt aerofotod ja kaart, I kd, tl 46–48). Ehitise rekonstrueerimiseks loetakse ka

ehitamist, mille käigus taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis (EhS § 4 lg 3 p 6).

3-16-2394

7(7)

14. Kaebajal on õigus, et omandiõigus laieneb kinnistule tervikuna ja kaebajal peab olema

võimalik oma kinnistut tervikuna kasutada. Kaebaja ei ole aga ka apellatsioonimenetluses

veenvalt näidanud, millist olulist ja reaalset mõju tekitab Varese sadama ehitamine või

kavandatav kasutamine kaebaja kinnistule ning kuidas see takistab tal oma kinnistu kasutamist.

Kui selline mõju kaebaja õigustele puudub, ei riku kolmandale isikule väljastatud ehitusluba

kaebaja subjektiivseid õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa

kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete

õigustega, nagu kohus juba eespool märkis.

15. Kuna kaebaja ei saa ehitusluba vaidlustada avalikes huvides, ei too kaebuse rahuldamist

kaasa ka Keskkonnaameti 06.03.2018 seisukoht, et OÜ-le Adepte väljastatud vee erikasutusluba

ei hõlmanud idakai rekonstrueerimist. Veeseaduse § 8 lg 2 p-dest 6 ja 7 tulenevalt ei ole OÜ-l

Adepte õigust süvendada Varese sadamat suuremas mahus, kui on ette nähtud 02.07.2015 vee

erikasutusloaga. Kohustus järgida vee erikasutusloas ettenähtud nõudeid on pandud OÜ-le

Adepte ka vaidlustatud korralduse p-s 1. Sellises mahus sadama süvendamise mõjudega on

ehitusloa andmisel arvestatud.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt peab menetluskulude väljamõistmiseks esitama

menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid.

Halduskohus mõistis kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks viimase taotletud

3459,78 euro asemel välja 2600 eurot, mis vastas ligikaudselt kaebaja enda menetluskulude

suurusele. Halduskohtul on menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel ulatuslik

kaalutlusruum, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid ilmsete kaalutlusvigade korral

(vt Riigikohtu 24.11.2005 otsus nr 3-3-1-55-05, p 9; 02.05.2017 otsus nr 3-2-1-134-16, p 56).

Apellant ei ole selliseid eksimusi välja toonud ja neid ei nähtu ka ringkonnakohtule.

Halduskohus on menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust põhjendanud.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole taotlenud kaebajalt

menetluskulude väljamõistmist, jäävad kaebaja ja vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud

nende enda kanda. Kolmanda isiku menetluskulu on õigusabikulu 576,8 eurot ilma

käibemaksuta,

mis

hõlmab

tundi

õigusabi.

Asja

mahtu

ja

keerukust

ning

apellatsioonimenetluse käiku arvestades on ringkonnakohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja

vajalike kuludega, mis tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)