2-17-115848/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-115848

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

27. märts 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-115848

Tsiviilasi

Skuba Eesti OÜ hagi OÜ NORDENLAIN vastu

892,12 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1329,39 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Skuba Eesti OÜ (rk 10715390; asukoht Betooni 4,

11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul

Markus, e-post menetlus@mob-cs.lu;

kostja OÜ NORDENLAIN (rk 12213592; asukoht Kaunase

pst 44-25, 50706 Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige

Lilian Kadaja-Saarepuu, e-post lili@nordenlain.com

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta Skuba Eesti OÜ loobumine hagist OÜ NORDENLAIN vastu põhinõudes

summas 599 eurot ja lisanduva viivise nõudes ning lõpetada selles osas tsiviilasja nr 2-17-

115848 menetlus.

2. Välja mõista OÜ-lt NORDENLAIN Skuba Eesti OÜ kasuks 15.11.2017 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 339,24 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta poolte menetluskulud OÜ NORDENLAIN kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-17-115848 Skuba Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks

520 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 320 eurot lepingulise esindaja kulud.

6. Välja mõista OÜ-lt NORDENLAIN Skuba Eesti OÜ kasuks menetluskulud 520 eurot.

Otsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

2(4)

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

2. Hageja on esitanud kohtule hagi kostjalt töövõtulepingu järgse tasu väljamõistmiseks koos

viivistega. Hageja palub hagis mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevus 599 eurot,

04.10.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 293,12 eurot ja alates 05.10.2017 lisanduv

viivis 0,2% päevas põhinõudelt 599 eurot kuni põhinõude tasumiseni.

3. Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus 08.11.2017 hagejale 300 eurot ja 15.11.2017 299 eurot,

seega põhivõlgnevuse, mistõttu hageja loobus 05.02.2018 selles osas hagist ühes lisanduva

viivise nõudega, paludes kostjalt välja mõista 15.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 339,24 eurot (tl 39-42).

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus on seisukohal, et hageja loobumine hagist põhinõude ja lisanduva viivise nõudes tuleb

vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas nende nõuete osas lõpetada.

5. Hageja nõuab kostjalt 15.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas

339,24 eurot. Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja TsMS § 367.

Kostja on 26.03.2018 hageja viivise nõudele vastu vaielnud, leides, et kui hageja nõustus

võlgnevuse ositi maksmisega, oli hageja nõus ka sellega, et viiviseid ei lisandu. Kostja arvates on

ebaeetiline nõuda viivist, kui põhivõlg on tasutud. Peale põhinõude tasumist ei ole kostjale

viivisearvet väljastatud. Samuti ei saa viivise summa suureneda.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette,

et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus on seisukohal, et hageja 15.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue on

põhjendatud. Kohus selgitab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud

viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise

lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku

sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja

muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so oma kohustuse mittekohane

täitmine (16.03.2017 arvest nr 6339596 (tl 27) nähtuvalt oli selle maksmise tähtaeg 17.03.2017).

Kostja poolt kohtule esitatud elektronkirjavahetusest (tl 32-33) ei tulene kostja poolt väidetu, et

põhinõude ositi maksmisega nõustumisel oli hageja nõus ka sellega, et viiviseid ei lisandu.

3(4)

Viidatud kirjavahetusest nähtub, et võlgnevuse tasumisel ei avalikustata kostja maksehäiret

krediidiinfos. Kostja sai hagimaterjalid, milles temalt nõuti lisaks põhinõude tasumisele ka

viiviseid, kätte 08.11.2017 (tl 29). Kostja võttis samal päeval (tl 33) ühendust hagejaga

võlgnevuse 599 eurot tasumiseks osade kaupa, olles oma kohustuse täitmisega viivituses kuni

15.11.2017, mil sai tasutud viimane osamakse. Kuni viidatud ajani on hagejal õigus arvestada

viivist VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel, mida hageja on ka teinud. Hageja ei ole

kohtumenetluses oma viivisenõudest loobunud.

Hageja on 09.02.2018 menetlusdokumendis (tl 48-50) selgitanud, et viivise määr 0,2% tasumata

summalt kalendripäevas tuleneb hageja töövõtulepingute üldtingimuste p-st 5.2 (tl 52-58).

Kohus selgitab, et VÕS-i tüüptingimuste regulatsioon, sh VÕS § 42 lg 3, laieneb ka majandus-

või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud

tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma

majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kuigi

kostja ei ole kohtumenetluses tüüptingimuse tühisusele tuginenud, märgib kohus, et Riigikohus

on majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2%

viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks

tüüptingimusega (vt Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13 p-d 48−49).

Kuivõrd kostja ei ole vaielnud vastu viivise arvestusele ega taotlenud viivise vähendamist VÕS

§ 113 lg 8 ja § 162 alusel, rahuldab kohus hageja 15.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise nõude summas 339,24 eurot.

6. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tulenevalt

TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hageja loobus põhinõudest ja lisanduva viivise nõudest põhjusel, et kostja rahuldas

hageja nõude pärast hagi esitamist (antud juhul esitas hageja 25.07.2017 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse 04.10.2017 ning kostja tasus põhinõude katteks 300 eurot

ja 299 eurot vastavalt 08.11.2017 ja 15.11.2017) ning kohus rahuldas hageja sissenõutavaks

muutunud viivise nõude täies ulatuses, tuleb poolte menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.

8. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud).

Hageja poolt tasutud riigilõiv 200 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 järgi, vastates

hagihinnale ja seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Lepingulise

esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ja need kulud peavad olema

põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Hageja õigusabikulud kokku on 640 eurot ilma

käibemaksuta (4 tundi × 160 eurot). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt

väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (töövõtulepingu järgne tasu nõue), hagiavalduse

vormi ja sisu ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (lihtmenetluse asi, millest

põhinõue tasuti kohtumenetluse ajal ning mille kohus lahendas kirjalikus menetluses), peab

4(4)

kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks hagiavalduse ja kostja vastusele seisukoha

koostamise eest kokku 320 eurot.

Hageja menetluskuludeks on käesolevas asjas seega 520 eurot (200 + 320). Nimetatud summa

kuulub kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik