4-18-673/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-673

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märtsil 2018, Narva kohtumaja

Toimiku number

4-18-673 (233016001869)

Kohtunik

Heili Sepp

Kohtuistungi sekretär

Marju Palm

Tõlk

Svetlana Hamaza

Avalduse esitaja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Ida

prefektuuri

Narva

politseijaoskond

asukoht Vahtra 3, Narva

Taotlus

Taotlus

N.J-ile

määratud

rahatrahvi

asendamiseks arestiga

Istungil osalenud isikud

süüdlane: N.J

isikukood XXX; elukoht xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

27.03.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 211 lg-d 1 ja 11, maakohus määras: Rahuldada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.02.2018 taotlus asendada N.J-ile määratud rahatrahv arestiga. Asendada N.J-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.05.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016001869 määratud rahatrahv 100 trahviühikut s.o 400 eurot, 10 (kümne) päeva arestiga. Aresti kandmise tähtaega arvestada alates N.J-i arestimajja saabumise hetkest. Kohus lükkab N.J-ile asenduskaristusena määratava aresti täitmise edasi alates käesoleva määruse jõustumisest kuni 01.02.2019, määrates, et 10-päevane arest tuleb N.J ära kanda kohe pärast Viru Maakohtu 09.01.2018 kohtumäärusega kriminaalasjas 1-17-6436 kandmisele määratud vangistuse kandmiselt vabanemist. KarS § 83 lg 2 p 3 kohaselt peatub aresti täitmise aegumine ajaks, mil aresti täitmine on käesoleva määrusega edasi lükatud (s.o ajaks, mil N.J on vangistuses).

4-18-673

2(3) Määrus edastada N.J-ile, kohtutäiturile Kersti Vilbo, Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.J-i

karistati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.05.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016001869 liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. 07.02.2018 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks arestiga. Esitatud taotluste kohaselt ei ole täitemenetluse käigus laekumisi toimunud, tasumata on 400 eurot. Kuna N.J ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kersti Vilbo kohtuvälise menetleja täitmisavalduste ja täitedokumentide alusel 23.12.2016 tema suhtes täitemenetluse.

Kohtutäitur

teatas

05.02.2018

kohtuvälisele

menetlejale

eelnimetatud

rahatrahvide täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 palub Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur otsustada väärteoasjas nr 233016001869 määratud rahatrahvi 100 trahviühikut s.o 400 eurot asendamine arestiga. Kohus selgitas asja ette valmistades välja, et N.J-i karistati Viru Maakohtu 25.07.2017 otsusega KarS § 4231 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1, KarS § 74 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 kuud 27 päeva vangistust ja see asendati üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 09.01.2018 määrusega pöörati N.J-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 9 kuud 27 päeva vangistust täitmisele, kuna kohus pidas põhjendatuks kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus on kulgenud mitterahuldavalt, kuna N.J ei täida talle määratud kontrollnõudeid ega soorita üldkasulikku tööd. N.J vaidlustas nimetatud määruse, kuid tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2018 määrusest on Viru Maakohtu 09.01.2018 määrus tänaseks jõustunud. 22.03.2018 saatis Viru Maakohus N.J-ile teate, et ta on kohustatud ilmuma 23.04.2018 Viru Vanglasse eelmainitud vangistust kandma. N.J-i karistuse kandmise alguseks loetakse vanglasse saabumise aeg. 27.03.2018 kohtuistungil kinnitas N.J, et oli Viru Maakohtu teatise selle kohta, et peab 23.04.2018 asuma vangistust kandma, äsja kätte saanud. Raha rahatrahvi tasumiseks tal ei ole. Ta selgitas, et kasvatab kahte alaealist last ja vajab pikemaajalist vangistust kandma minemiseks veidi ettevalmistusaega. Seetõttu esitas süüdlane kohtule avalduse, et aresti täitmine käesolevas asjas lükataks edasi kuni ajani, kui ta vabaneb vangistuse kandmiselt.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära võlgniku selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt 4-18-673 3(3) karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule.

Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus võlgnik N.J-ile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda. Kohus on seisukohal, et N.J-ile Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.05.2016 väärteomenetluse otsusega määratud rahatrahv summas 400 eurot ehk 100 trahviühikut tuleb asendada üldkasuliku tööga vastavalt KarS §-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti, rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev (KarS § 72 lg 2, 3).

Seega kujuneb aresti pikkuseks 10 päeva. Kohus ei pea võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuna ei pea usutavaks N.J-i kavatsust üldkasulikku tööd kohusetundlikult teha. Kohtu veendumus tugineb N.J-i käitumisele kriminaalasjas 1-17-6436 ja selles asjas määratud üldkasuliku töö mitterahuldaval läbimisel. VTMS § 205 lg 2 näeb ette, et kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209 ja süüdlane ei olnud kohtumenetluse ajaks kinni peetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

VTMS § 209 lg 1 näeb ette, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. N.J esitas kohtule avalduse, et tema asenduskaristusena määratava aresti täitmine lükataks edasi ajale pärast seda, kui ta vabaneb kriminaalkorras mõistetud vangistuse kandmiselt. Kohus peab avaldust põhjendatuks, kuna on mõistetav, et N.J soovib ja vajab aega asjade korraldamiseks enne ligi 10-kuulise vangistuse kandmisele asumist 23. aprillil.

Arvestades, et käesolev kohtumäärus, millega rahatrahv asendatakse arestiga, jõustuks edasikaebamata jätmise korral mitte enne kui 12.04.2018, tähendaks see, et aresti kohesel täitmisele pööramisel kaotaks N.J väärtuslikku aega vabaduses. Kohus leiab, et on humaanne ja õigustatud anda N.J-ile aega vabaduses asjade korraldamiseks enne pikemaajalisse vangistusse suundumist, arvestades, et tema peres kasvab kaks alaealist last, kellega ta igapäevaselt koos elab. Selle tõttu ei ole aresti võimalik viivitamatult täita ja kohus lükkab selle täitmisele pööramise edasi.

Aresti täitmist selles asjas ei ole objektiivselt põhjendatud alustada enne, kui N.J on vabanenud oma teise seni määratud vabadusekaotusliku iseloomuga karistuse – vangistuse – kandmiselt. Tulenevalt sellest, et N.J peaks saabuma 23.04.2018 Viru Vanglasse, et kanda 9 kuud 27 päeva vangistust, peaks ta vabanema vangistuse kandmiselt veebruaris 2019. Sellest tulenevalt lükkab kohus aresti täitmisele pööramise edasi kuni 01.02.2019, arvestades, et nimetatud kuupäeva ja N.J-i vangistusaja lõppemise vahele jääb piisavalt aega, et korraldada sujuvalt aresti täitmisele pööramiseks vajalikud toimingud.

VTMS § 209 lg 3 kohaselt pööratakse aresti täitmisele pööramise edasilükkamisel lahend VTMS § 205 lõigetes 2–4 sätestatud korras täitmisele viivitamata pärast edasilükkamise lõpukuupäeva ehk viivitamatult pärast 01.02.2019, aga mitte 4-18-673 4(3) enne N.J-ile mõistetud vangistuse ärakandmist. Määruse koopia aresti edasilükkamise kohta saadetakse arestimajale koos lahendi koopiaga. KarS § 82 p 2 p 3 näeb ette, et otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud.

Kuna antud juhul on tegemist rahatrahvi asenduskaristusega, siis on oluline, et karistuse täitmise tähtaja pikendamine on kooskõlas ka KarS § 82 lg-s 4 sätestatuga. Seal nähakse ette, et rahatrahvi täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, kuid täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

Kohus leiab, et sellega on seotud ka rahatrahvi arestiga asendamise võimalikkus antud juhul, arvestades, et N.J tuleb enne aresti kandmise asumist kanda ära 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 211 ja 209.

/

/

allkirjastatud digitaalselt

Heili Sepp

Kohtunik