4-17-5483/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-5483

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. 2018, Narva kohtumaja märts Toimiku number 4-17-5483 (2330,16,000863) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Irina Štšelina Taotluse esitaja

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakond esindus Jõhvi asukoht Kooli 2a, 41533 Jõhvi Taotlus

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna esinduse Jõhvi

erakorraline ettekanne S. suhtes aresti B täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusalune S. B isikukood , elukoht xxx. XXX Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusalune S. B Kohtuistungi toimumise aeg 26.03.2018 RESOLUTSIOON

Rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna

esinduse 28.02.2018 Jõhvi

erakorraline ettekanne S. -le

B mõistetud aresti täitmisele pööramiseks.

VTMS § 2101

lg 2,

S. -le Viru Maakohtu Rakvere B KarS § 69 lg 6 alusel pöörata

kohtumaja 07.12.2017 kohtumäärusega järgi mõistetud n 4-17-5483 r asenduskaristus, 7

(seitse aresti

) päeva , täitmisele.

VTMS § 205 lg 2 alusel teatab maakohus S. -le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja B millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase

S. arestimajja B saabumise aeg.

VTMS § 205 lg 4 alusel kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti S.

B

kandmisele arestimajja, teatab arestimaja sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale (1. Mai

tn. 2, Narva) ja kohus teeb määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.

Antud määrus Jõhvi edastada teadmiseks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakond esindusele,

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile,

S. -le, B täitmiseks pärast kohtumääruse

4-17-5483

jõustumist PPA Ida prefektuuri Narva arestimajja.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru päeva jooksul alates päevast, mil Maakohtule 15 kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Maakohus tuvastas

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini 04.04.2016 otsusega väärteoasjas nr

2330,16,000863 määrati S. le KarS § 266 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 70 B-

trahviühikut summas 280 eurot. Otsus jõustus 21.04.2016. Kuna S. ei tasunud B rahatrahvi õigeaegselt ja vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kersti Vilbo 12.08.2016 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. Täitemenetluse käigus laekumisi ei toimunud. 29.09.2017 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KarS § 72 lg st 1 ja TMS § 201 lg - -st 1, taotleb avaldaja asenduskaristuse kohaldamist S. suhtes tasumata rahatrahvi 280 euro osas. B

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur esitas 16.10.2017 Viru Maakohtule taotluse S. -le B määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.12.2017 määrusega rahuldati Politseija Piirivalveameti taotlus ning asendati Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini 04.04.2016 otsusega väärteoasjas nr 2330,16,000863 S. le KarS § 266 lg 1 alusel määratud B- rahatrahv 70 trahviühikut summas 280 eurot, arestiga 7 (seitse) päeva. KarS § 69 alusel asendati arest 7 (seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) kuud. Määrus jõustus 28.12.2017.

28.02.2018 esitas Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna esindus Viru Maakohtule Jõhvi

erakorralise ettekande S. , kuna S. B B suhtes karistuse täitmisele pööramiseks hoidub kõrvale üldkasuliku töö so väljendab hoolimatut ja vastutustundetut oritamisest ning suhtumist tema üle kehtestatud korrale. Käesolevaks hetkeks ei ole S. talle määratud 7 B

tunnist ÜKT ühtegi tundi sooritanud. - st

06.02.2018 võetud kirjalik seletus kus hooldusalune kirjutas, et ei ilmunud tööle 09.01.18,

11.01.2018,

18.01.2018, 23.01.2018 ja 30.01.2018 kuna oli matustel ja pärast sai kõvasti peksta.

27.02.2018 võetud kirjalik seletus, kus hooldusalune kirjutas, et ei käinud 19.02.2018 ja

20.02.2018 ÜKT uslehel. Ei saanud ametnikule esitada arstitõendit oma tegemas kuna oli haig puudumise kohta kuna on veel haiguslehel.

29.12.2017 oli saadetud kutse, kus oli määratus kohtumine 09.01.2018. 09.01.2018 hooldusalune võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et ei saa tulla 09.01.2018 esmakohtumisele kuna tarvitas alkoholi. Kokkulepitud, et tuleb esmakohtumisele 11.01.2018. 11.01.2018 hooldusalune võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et ei saa tulla 11.01.2018 esmakohtumisele. Kokkulepitud kohtumine 18.01.2018 kell 10.00. 18.01.2018 kokkulepitud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. Saadetud kutse kus oli määratud kohtumine

23.01.2018. 23.01.2018 kutsega kutsutud ajal kohtumisele ei ilmunud ja ei teavitanud oma mitteilmumise põhjustest. proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel, kuid Ametnik

telefon ei olnud kättesaadav. Saadetud kutse, kus oli määratud kohtumine 30.01.2018 kell 14.00.

20.01.2018 hooldusalune võttis ühendust ametnikuga ja teavitas, et ei saa tulla 30.01.2018 kohtumisele kuna tal tehti operatsioon. Kokkulepitud, et tuleb kohtumisele 06.02.2018 kell 14.30

4-17-5483

06.02.2018 tuli õigel ajal kohale. Kontrollitud isikuandmed. Edastatud ametniku kontaktandmed.

Kriminaalhoolduse põhimõtete ja töökorralduse tutvustamine. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Tutvustatud üldkasuliku töö tegemise kohti. Selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi ning allkirjastatudarusaadavad. Selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed.

Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. Selgitatud millal teeme erakorralise ettekande ja tagajärjed. Tutvustatud töötamise kohti. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Andis nõusoleku üldkasulikku tööd tegema asuda. Teavitasin tööandjat. ÜKT ajakava koostatud perioodiks19.02 20.02.2018 KÜ Kreenholmi 29, Narva. -

Kokku 7 tunniks, keskmiselt 3-4 tundi päevas. Võetud kirjalik seletus. Hooldusalune esitas ametnikule patsiendikaart . i, kus oli määratud saabumise kuupäev 11.01.2018 20.02.2018 ÜKT juhendaja teavitas ametniku, et S. pole ilmunud tööle ühtegi päeva. Hooldusalune B

teavitas ÜKT juhendajalt, et ta on haige, tal on temperatuur. Ametnik proovis võtta ühendust hooldusalusega telefoni teel. Telefon kutsus, kuid keegi ei vastanud. Saadetud kutse, kus oli määratud kohtumine 27.02.2018 kell 10.30. Hiljem hooldusalune võttis ühendust ametnikuga.

Tema sõnul ta ei käinud ÜKT ust, et tähtaeg tegemas kuna oli haige. Ametnik teavitas hooldusal

ÜKT sooritamiseks on 28.02.2018. Kokkulepitud, et tuleb 22.02.2018 kel 13.00. Ametnik teavitas, et oli saatnud kutse hooldusalusele kohtumisele 27.02.2018, kui hooldusalune ilmub

22.02.2018 ametniku juurde siis ta ei pea tulema 27.02.2018 kutsega kutsutud ajal. Ametnik teavitas hooldusalusele, et juhul kui ta ei tee oma tunnid tähtajaks, siis tehakse erakorraline ettekanne. 22.02.2018 hooldusalune ei ilmunud kokkulepitud ajal kohtumisele ja ei teavitanud oma mitteilmumise 27.02.2 põhjustest.

018 tuli õigel ajal kohale. Võetud kirjalik seletus. Ei saanud ametnikule esitada arstitõendit oma puudumise kohta kuna on veel haiguslehel. Ametnik teavitas, et ÜKT sooritamise tähtaeg on 28.02.2018 ja juhul kui selleks kuupäevaks tunnid pole sooritatud, tehakse erakorraline ettekanne. Ametnik pakus hooldusalusele, et ta sooritaks oma 7 tundi 27.02.2018-28.02.2018. Hooldusalune keeldus ajakava koostamisest kuna ta on haige.

Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 210´1 lg 1, KarS § 69 lg 6 tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata täitmisele Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.12.2017 kohtumäärusega väärteoasjas nr 4 S. le mõistetud karistus. Juhul, kui S. ei ilmu B- B -17-5483

mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtu sse, tegi kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg1 ettepaneku, võtta S. vahi alla. B

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil S.

B palus aresti täitmisele mitte pöörata ning anda talle võimalus üldkasuliku töö sooritamiseks.

Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi esitatud erakorralise ettekande, toimiku materjalid ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ning kuulub S.

B rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele.

Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt VTMS § 2103

-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik lg

4-17-5483

kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

Kohus tuvastas, et S. B ei täitnud mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi kahe kuu jooksul.

M S.

B ingeid mõjuvaid põhjuseid kohustuse täitmata jätmiseks ei olnud. S. -le B

oli antud tähtaeg kaks kuud üldkasuliku töö tunni teostamiseks. Kohtu poolt antud tähtaeg üldkasuliku töö teostamiseks oli piisavalt pikk, et seda korrektselt sooritada. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et S. oli objektiivne takistus mitte teha B

üldkasulikku tööd. Eelnevast lähtuvalt kohus leiab, et tegemist on tahtliku üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisega ning on alused pöörata karistus täitmisele.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega oli S. -le B määratud karistuseks

rahatrahv 70 - trahviühikut, mis on KarS § 72 lg 2 kohaselt võrdne päeva arestiga. KarS § 69 lg

st 6 tulenevalt peab aresti täitmisele pööramisel arvestama kandmisele kuuluvast karistusest maha tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. S.B ühtegi tundi üldkasulikku tööd teinud ei ole. Seega kuulub ärakandmisele päeva aresti.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, VTMS § 2101

- lg st 1 ja 2, § 2103

-st 1 lg rahuldab kohus Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 28.02.2018 erakorralise ettekande ja pöörab Viru Maakohtu määrusega väärteoasjas nr 4 Rakvere kohtumaja 07.12.2017 -

17-5483 S.

B mõistetud asenduskaristuse täitmisele. kuulub ärakandmisele päeva

aresti. S.

B VTMS § 205 lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja saabumise aeg.

Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS §-st 2101 lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik