1-08-14835/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Täiendavatest kohustuste kohaldamine Katseaja pikendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend

nr 1-08-14835 10.11.2008 Tartu Maakohtu otsus M.D karistamises KarS § 121 järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud Menetlus osaliste küsitlemisega lahendi täitmisel lahendatav küsimus Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Avaldaja kriminaalhooldaja Albiina Jakovleva Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta Prokurör Merike Tikk Süüdimõistetu M.D (isikukood xxx; elukoht xxx xx,

xxxxx) Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Kohtu otsustus

1. Kohtuotsuse täitmiseks:

1.1 pikendada KarS § 74 lg 4 alusel M.D-le määratud katseaega 3 kuu võrra, millega seoses lugeda katseaaja lõpptähtajaks 09.08.2010 ning määrata M.D-le täiendava kohustusena

alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, so ravilesuunamine Jõhvi №orukite Ravija Rehabilitatsioonikeskusesse. Täiendavad otsustused

2. Seoses asja kohtus menetlemisega:

2.1 määratud kaitsja tasu 120 krooni jätta riigi kanda;

2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 120 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile;

2.3 määruse koopia saata karistusregistrile, M.D-le ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

M.D on süüdi mõistetud 10.11.2008 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi ja karistatud 2 kuu vangistusega ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga Puiatu Erikool.

Kriminaalhooldusametnik esitanud on (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt kriminaalhooldusseaduse esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud M.D kohta. Ettekandest nähtuvalt hooldusalune katseajal ei järginud temale määratud kontrollnõudeid. Ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kriminaalhooldusametnik taotles pikendada määratud katseaega 3 kuu võrra ja hooldusaluse ravilesuunamist Jõhvi №orukite Ravija Rehabilitatsioonikeskusesse. Prokurör kohtus toetab kriminaalhooldaja esitatud ettekannet. Süüdimõistetu kohtus leiab, et on abi katseaja pikendamisest ja on nõus ravile minema. Süüdimõistetu kaitsja kohtus ei vaidle vastu esitatud erakorralisele ettekandele.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 1). Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise KarS § 74 lg 5 või 6, § 76 lg 5 või 6 või § 77 lg 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (KrMS § 427 lg 2).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (KrMS § 427 lg 3).

2.2. Lahendatav õiguslik küsimus

KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne karistusseadustikus

sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KarS § 75 lg-le 3 võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Vastavalt KarS § 75 lg-le 4, kui süüdimõistetu lubab oma käitumist parandada ja võtab endale KarS § 75 lg-s 2 loetlemata kohustusi, võib kohus need kohustustena kinnitada.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kuna hooldusalune katseajal ei järginud temale määratud kontrollnõudeid ja ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel M.D-le kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 3 võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 09.08.2010 ja KarS § 74 lg-le 4 alusel on põhjendatud määrata M.D-le täiendava kohustusena suunata teda ravile Jõhvi №orukite Ravija Rehabilitatsioonikeskusesse.

Kohtus lubas süüdimõistetu M.D ravile minema, mida M.D kinnitas kohtus ka allkirjaga.

Kohus pidas võimalikuks KarS § 74 lg-le 4 alusel M.D võetud kohustuse kinnitada.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 120 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Kuna süüdimõistetu on lastekodulaps ja tal puuduvad vahendid kohtukulude tasumiseks, tuleb määratud kaitsja tasu jätta riigi kanda.

2.5. Edasikaebe kord

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Helle Tamm

Kohtunik