3-18-397/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-397 Määruse kuupäev ja koht

26. märts 2018, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9000 eurot seoses õigusvastase tegevusega 06.09.2013 kinnipidamisel Resolutsioon

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsuse nr 1-14-1349 resolutiivosa.

2. Tagastada XXX kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus edastada kaebajale.

Asjaolud

1. Tartu Halduskohtusse saabus 26.02.2018 XXX kaebus Politseija Piirivalveameti tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9000 eurot seoses õigusvastase tegevusega 06.09.2013 kinnipidamisel aadressil Tallinn, Sikupilli 3-3. Kaebaja põhjendab, et teda löödi, tema peale karjuti, talle paigaldati käerauad ning teda ähvardati. Politseiametnikud tekitasid kaebajale kehavigastusi ning füüsilist valu. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

Kohtu seisukoht

2. Kohus võtab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsuse nr 1-14-1349 resolutiivosa.

3. XXX nõuab kahju hüvitamist seoses tema kinnipidamisega 06.09.2013 kriminaalasja nr 1-14- 1349 (13230111457) raames, kuna kaebaja väitel teda löödi, tema peale karjuti, talle paigaldati käerauad ning teda ähvardati. Eelkirjeldatu põhjustas kaebaja väidetel talle kehavigastusi ja füüsilist valu. Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsus nr 1-14-1349, milles kaebaja tunnistati süüdi karistusseadustiku § 120 ja § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi, jõustus 02.12.2014.

4. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis jõustus 01.05.2015 ehk pärast vaidlusaluse süüteomenetluse lõppemist. Enne SKHS jõustumist olid kahju hüvitamise alused ja menetluskord reguleeritud kas riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduses (AVVKHS), riigivastutuse seaduses, Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 25 või regulatsioon puudus üldse.

5. SKHS § 23 lg 3 kohaselt kui SKHS näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida AVVKHS-iga ei ole ette nähtud, kohaldatakse sama seadust tagasiulatuvalt. Käesoleval juhul näeb kahju hüvitamise ette SKHS § 7 lg 1 ja § 11 lg 2, mistõttu kohaldatakse seadust tagasiulatuvalt. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.

6. SKHS § 23 lg 5 sätestab, millal lahendab halduskohus kahju hüvitamise kaebuse SKHS-is sätestatud alustel ning käesoleval juhul sellist alust ei ilmne. SKHS § 23 lg 4 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada HKMS-is hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul SKHS-i jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse sama seaduse

4. peatüki 2. jaos sätestatut.

7. Seega on esitatud hüvitamisnõude osas ettenähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub pädevus kaebust lahendada. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt kuulub XXX kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.

8. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Seonduvalt kaebusele lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maare Aloe kohtunik