2-16-12373/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-12373

Tsiviilasi

Jelena-Angelina Loor hagi Korteriühistu XX Narva vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

18 186,32 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jelena-Angelina Loori apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Jelena-Angelina Loor (isikukood XXX),

esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja (kostja): Korteriühistu XX Narva (registrikood

80189885), esindaja advokaat Roman Golovenko

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: If P&C

Insurance AS (registrikood 10100168), esindaja Paul Paas

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. juuni 2017. a otsus.

2. Saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada Jelena-Angelina Loori apellatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotus

4. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus lähtuvalt

asja uue läbivaatamise tulemusest.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jelena-Angelina Loor (endise perekonnanimega Jefimenko, hageja) esitas Korteriühistu XX

Narva (kostja/korteriühistu) vastu hagiavalduse kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista 17 652,20 eurot. Hageja suurendas hagi ning palus kostjalt hageja kasuks

välja mõista 18 186,32 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja XX , Narva korteri nr X (korter) omanik. 15.01.2014 toimus

Narvas XX maja pööningul tulekahju. Tulekahju ja päästeameti tegevus tekitas korterile olulise

materiaalse kahju. Tulekahju kustutusvesi sattus seinavahedesse ning korter ujutati üle. Vesi

kahjustas korteris olevaid lagesid, põrandaid, juhtmestikku ning tapeedid tulid seintelt lahti.

Hageja oli sunnitud vahetama korteris olevad põrandad, panema uue tapeedi ning laed krohvima.

Samuti tuli eemaldada lagedelt ja seintelt mahakooruv krohv.

Kostja on süüdi hageja varale tekkinud kahjus. Maja pööningut, kus tulekahju algas, ei saa pidada

KOS § 1 lg 1 p 2 alusel ühegi korteriomandi reaalosa juurde kuuluvaks. Vastavalt KOS § 1 lg 1,

lg 2 ja KÜS § 2 lg 1 peab hageja esitama talle tekitatud kahju hüvitamisega seotud nõuded VÕS

§ 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostja vastu.

OÜ Ehituskonsult Grupp teostatud ülevaatus toimus kuu aega pärast tulekahju, samuti ei selgu

aktist, kuidas ekspert jõudis tehtud järeldustele, koostatud akt ei ole tõendatud objektiivsete

tõenditega. AS Vant koostatud arvestusest jääb arusaamatuks, mille alusel see koostati.

Kahju tagajärjel tekkisid korteris ka seened, kuigi korterit tuulutati ja köeti.

Kostja pakutud kahju hüvitise summa ei sisalda kõiki reaalseid kulusid, mis on vajalikud korteri

taastamiseks. Kostja poolt esitatud hinnapakkumine ei sisalda nt tööjõukulusid. Kostja on summat

alusetult vähendatud.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu osaliselt. Juhul, kui hageja kõrvaldab hagiavalduses

esinenud puudused, palus kostja rahuldada hagi osaliselt, s.o summas 2647,72 eurot.

Menetluskulud, sh kostja vajalikud kohtuvälised kulud, palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 15.01.2014 toimus XX elamu pööningul tulekahju, kus põlesid

pööningu ja katuse vahelae puitkonstruktsioonid. Tulekahju likvideerimisel kasutatud veega

tekitati kahju alumistele korteritele, s.o korter nr X, korter nr X ja korter nr X

Kostja ja If P&F Insurance AS-i (kolmas isik) vahel oli sõlmitud kindlustusleping. Pärast

avariijuhtumit pöördus kostja kolmanda isiku poole, kes tellis OÜ-lt Ehituskonsult Grupp

ehitusekspertiisi ja AS-lt Vant hinnapakkumised seoses kahjujuhtumiga remonditööde

teostamiseks. AS Vant poolt tehtud hinnapakkumise alusel on korteri nr X remondi maksumus

seoses kahjujuhtumiga 2647,72 eurot.

Hageja korteris elab Oleg Krupinin, s.o hageja endine abikaasa. Oleg Krupininile tutvustati kõiki

kahjujuhtumi dokumente ja talle tehti pakkumine hüvitada kahju summas 2647,72 eurot. Oleg

Krupinin nimetatud pakkumisega ei nõustunud.

Hageja nõue summas 17 652,20 eurot on põhjendamata ja tõendamata. Kahju suuruse

kindlakstegemisel tuleb arvestada asja kulumist ja amortisatsiooni, st kostja ei pea hüvitama

hagejale uute materjalide ja detailide hinda (VÕS § 127 lg 5). Juhul, kui kahjustatud isik laseb

teha tarbetult kalli remondi, siis rikub ta VÕS § 139 lg-s 2 toodud kahju vähendamise kohustust,

mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise.

Hageja peab tõendama, millises seisus oli temale kuuluv korter enne 15.01.2014 ja millises

suuruses tekitati talle kahju 15.01.2014 kahjujuhtumi tagajärjel.

OÜ Ehituskonsult Grupp akti alusel ei lubanud korteri üldine olukord kahjustusi hinnata, kuna

korteris ei ole pikemat aega mingit remonti tehtud. Sama akti kohaselt on korteri ülevaatuse käigus

tuvastatud, et paljudes ruumides esineb konstruktsiooni mõranemist, mis ei ole tulekahjuga

tekkinud, vaid olid nähtaval juba pikemat aega. Samuti on akti kohaselt kindlaks tehtud, et korteri

üldine seisukord ei ole korras ning see ei olnud korras ka enne tulekahjujuhtumit, kuid koridoris

ja WC-s tuleb laed ja viimistluse parandused ikka teostada, kuna tulekahju kustutamisel imbus

vesi konstruktsioonide kaudu nendesse kohtadesse. OÜ Narva Elamuvaldus poolt koostatud akti

kohaselt ei olnud hageja korteris elektrijuhtmestik rikutud ning selle vahetamine ei ole vajalik.

Korteriühistu pole kunagi ennast süüdi tunnistanud kahju tekitamises. Korteriühistule ei ole teada,

mis põhjustel tulekahju üldse tekkis ning et korteriühistu on mingit enda kohustust rikkunud, mis

viis kahju tekkimiseni.

3. Kolmas isik palus jätta hagi rahuldamata.

Kolmanda isiku seisukoha järgi on hagi esitatud vale kostja vastu. Korteriühistule ei kuulu ühtegi

korterit elumajas, kostja ei ole korteriomanik. Samuti on oletuslik ja tõendamata hageja väide selle

kohta, et kostja jättis pööningu luugi lukustamata. Korteriühistul ei ole kohustust valvata

pööningu lukustust. Samuti on tõendamata hageja väide, et kostja tegevusetuse tõttu oli pööningul

lõkke tegemiseks vajalikke materjale. Kolmas isik leidis, et puitmaterjali on võimalik alati leida

sõltumata korteriühistu tegevusest või tegevusetusest. Menetluse käigus ei leidnud tõendamist

lõkke materjali päritolu. Kolmas isik leidis, et õigeks kostjaks peaks olema kõik korteriomanikud.

Kolmas isik juhtis tähelepanu ülevaatuse aktile, millest selgub mh, et veekahjustused korteris nr

X olid ka nendes kohtades, kus tulekahju polnud kustutatud ehk need pidid olema seal juba enne

tulekahju.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1772,44 eurot.

Maakohus märkis, et hageja esialgne nõue oli 17 652,20 eurot, mille pealt tasus hageja riigilõivu

summas 750 eurot. Kuna ka nõudelt 18 186,32 eurot on tasumisele kuuluv riigilõiv samas summas

(RLS lisa 1), siis tuleb lugeda suurendatud nõue nõuetekohaselt esitatuks. Nõude suurendamine

ei ole ka hagi muutmine TsMS § 376 mõttes, selleks pole vaja kostja nõusolekut. Seega menetles

kohus suurendatud nõuet.

Poolte vahel on vaidlus nii kahju tekkimise asjaoludes kui ka kahju suuruses. Kohus ei nõustunud

hageja väitega, et kostja on oma süüd tunnistanud ja ta seetõttu kahju eest vastutab. Menetluse

käigus ei ole kostja hagi asjaolusid omaks võtnud ega tunnistanud, et kahju eest vastutab. Asjaolu,

et kostja on teinud ettepaneku kompromissi saavutamiseks ja kahju eest hüvitist pakkunud, ei

tähenda seda, et kostja on ennast süüdi tunnistanud ja peab kahju tekitamise eest vastutama.

Kohus märkis, et suhted korteriomaniku ja korteriühistu vahel kvalifitseeritavad lepingulisteks

suheteks. Antud juhul ei tule kõne alla korteriühistu deliktiõiguslik vastutus ning korteriühistu

poolset võimalikku rikutud kohustust (tegu) tuleb otsida korteriühistu põhikirjast või

üldkoosoleku otsustest. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli tehingust tulenev kohustus ning et

kostja on seda kohustust rikkunud.

Hageja ei ole eespool nimetatud kohustuse olemasolu ega ka rikkumist tõendanud, kuigi nii kohus

kui ka kostja on hageja tähelepanu sellele asjaolule pööranud. Pööningu puhul on tegemist küll

ühiskasutuses oleva ruumiga, kuid see ei tähenda automaatselt, et korteriühistu seal toimuva eest

vastutaks.

Korteriühistu kohustuseks ei saa pidada üldist kohustust vältida tulekahju tekkimist või kõrvaliste

isikute poolt kahju tekitamist. Igal kaasomanikul, aga ka korteriühistul kui maja valitsejal, on

kohustus hoida kaasomandis (st ka pööningut) olevat osa korras. Selline kohustus on igal

korteriomanikul, st ka hagejal endal.

Korrashoidmise kohustuse rikkumise korral võib hagi esitada nii kõigi korteriomanike vastu, kes

vastavat kohustust on rikkunud, aga ka korteriühistu vastu, kes vastutab kohustust rikkunud

korteriomanikuga solidaarselt. Seega võis hageja hagi esitada ka korteriühistu vastu. Kuid hageja

ei ole antud juhul sisustanud, mida korrashoidmise kohustus sellises olukorras tähendas ja kuidas

korteriühistu on seda rikkunud.

Isegi kui korteriühistul oleks vastav kohustus pööningut valvata või luuki lukus hoida ning

vaatamata kohustuse olemasolule oleks kõrvalised isikud pööningule pääsenud, ei ole menetluse

käigus tõendamist leidnud, et kõrvaliste isikute teo tagajärjel on tulekahju tekkinud. Kõik hageja

väited korteriühistu võimaliku teo (tegevusetuse) kohta on oletuslikku laadi. Hageja ei tõendanud

korteriühistu poolt kohustuse rikkumist. Sel põhjusel ei ole asjakohane arutada korteriühistu

võimalikku vastutust kohustuse rikkumise eest ja kahju suurust. Hagi tuleb jätta rahuldamata

kohustuse rikkumise tõendamatuse tõttu.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt tunnistas kostja 05.10.2016 vastuses selgesõnaliselt hagi summas

2647,72 eurot. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks tuleb jätta arvestamata kostja hagi osalist

tunnistamist. Kohtu otsus antud osas ei põhine seadusel ja on apellandi jaoks üllatuslik.

Põhimõtteliselt ei olnud poolte vahel vaidlust kahju olemasolu ja selle põhjuste osas, kostja

vaidles vaid kahju hüvitise suurusele vastu. Siinjuures ei oma tulekahju põhjused määravat

tähendust. Hageja nõude saab kvalifitseerida erinevatel alustel.

Kohtumenetluses ei selgitatud välja, miks hagejale ei hüvitatud kahju kindlustuse abil. Kohus ei

teinud selgeks ei kindlustuslepingu sõlmimise ega selle täitmise asjaolusid. Samas jättis kohus

välja selgitamata korteriühistu kohustused korteriomanike suhtes kindlustusjuhtumi saabumisel

ja kas korteriühistu on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Ebaselge põhjuse tõttu ei nõudnud

korteriühistu kindlustusandjalt hagejale tekitatud kahju hüvitamist või jättis tegemata selleks

vajalikud toimingud, millega tekitas hagejale kahju.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 on Riigikohus leidnud, et kohtud pidanuks hageja nõude

kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda

pooltele ka selgitama.

6. Kostja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja jäi oma maakohtus esitatud vastuväidete juurde. Kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud.

Kostja ei võtnud menetluse käiguks hagi asjaolusid omaks ega tunnistanud, et vastutab hagejale

tekkinud kahju eest.

2647,72 eurot (s.o summa, mis hüvitab kindlustusandja) pakkumine hagejale ei ole hagi

tunnistamine. Tegemist oli kostja sooviga lõpetada vaidlus kompromissiga. 04.04.2017

kohtuistungil juhtis kohus hageja tähelepanu korduvalt sellele, et hageja peab tõendama ja

põhjendama kahju hüvitamise nõude eeldusi. Oma apellatsioonkaebuses üritab hageja õigustada

oma võimatust tõendada maakohtus esitatud väiteid kohtu poolse selgitamiskohustuse

rikkumisega. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud.

7. Kolmas isik palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Kolmas isik on seisukohal, et käesolevas asjas peaks olema õigeks kostjaks elamu kõik

korteriomanikud. Seoses 15.01.2014 elamus toimunud tulekahjuga on kolmas isik hüvitanud

korteriomanikele tekitatud kahju taastamisel 29 434,93 eurot remonti teostanud ehitusfirmale.

Hagi ja apellatsioonkaebus tuleks jätta läbi vaatamata. Hageja nimel esitas hagi hageja lepinguline

esindaja Maksim Fedotov. Lepingulise esindaja esindusõigust kinnitab hagi juurde lisatud

volikiri. Maksim Fedotovile väljastatud volikirja on allkirjastanud Jelena Jefimenko.

Hagiavalduses on märgitud hagejaks samuti Jelena Jefimenko. Alles kohus tuvastas, et isikukoodi

46211123717 omava isiku nimeks on Jelena-Angelina Loor. Kostjal ega kolmandal isikul ei ole

teavet sellest, et hageja on teadlik toimunud avariijuhtumi kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha asjas

ise uut otsust, mistõttu saadab ringkonnakohus tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole nõuetekohasel viisil arutatud ega kindlaks tehtud hagi

aluseks olevaid asjaolusid, sh menetlusosaliste vastastikuseid õigussuhteid ja neist tulenevaid

kohustusi. Kohus ei ole selgitanud asjakohasel viisil tõendamiskoormuse jaotust. Seega ei ole asja

arutatud ammendavalt ning täidetud ei ole TsMS §-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded.

Ringkonnakohtu hinnangul võis see kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohtuotsus on ka

olulisel määral põhjendamata (TsMS § 436 lg 1).

Hageja apellatsioonkaebus kuulub seega rahuldamisele osas, milles taotleti maakohtu otsuse

tühistamist ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

9. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt on asja lahendamisel kohtu ülesandeks otsustada, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Seega on pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine poolte esitatud faktiliste asjaolude alusel kohtu ülesanne.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigussuhte kvalifitseerimise kohustuse

käesolevas asjas sisuliselt täitmata.

10. Hageja ja kostja vaheline suhe on korteriühistu liikme ja korteriühistu vaheline õigussuhe.

Iseenesest on põhjendatud maakohtu seisukoht, et korteriühistu ja selle liikme vaheline suhe saab

olla tehingulaadne õigussuhe ning tegemist ei ole kahju õigusvastasest tekitamisest

(deliktiõigusest) tuleneva vastutusega. Samas on väär maakohtu otsuses märgitu, justkui saaks

võimalik rikutud kohustus (tegu või tegevusetus) tuleneda üksnes korteriühistu põhikirjast või

üldkoosoleku otsustest. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-6-17 (p 11) selgitanud, et

võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest

tulenevast alusest. KÜS § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja

hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Hageja on

korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel

või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu

eesmärkide tõttu lugeda tehingulaadseteks suheteks.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus vääralt asunud ka seisukohale, et hageja ei ole sisustanud

kostjal tuleohutuse tagamisega seotud kohustuse olemasolu ning kostja poolt selle kohustuse

rikkumist.

Riigikohtu praktikas on eeltoodule lisaks selgitatud, et maja haldava korteriühistu või valitseja

vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise

või parandustööde korraldamata jätmine (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-6-17, p 11, nr 3-2-1-61-

14, p 30; nr 3-2-1-129-13, p 51, nr 3-2-1-6-17, p 11). Kui korteriühistu rikub seadusest või

põhikirjast tulenevate õiguste teostamisel oma liikmete õigusi, võib liige nõuda kahju hüvitamist

VÕS § 115 lg 1 alusel.

11. Hageja tõi esile faktilised asjaolud, mille kohaselt toimus korterelamu pööningul

15.01.2014. a tulekahju, mille kustutamise tagajärjel sai hageja korter veekahjustusi ning sellega

seoses on hagejal tekkinud varaline kahju, mis seisneb korteri remontimiseks vajalikes kulutustes.

Vaidlust ei ole selle üle, et korterelamu pööning ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka, vaid

pööning moodustab kõigi korteriomanike kaasomandisse kuuluva ehitise osa.

Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste

osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on

korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine

(hooldamine), mille hulka ringkonnakohtu arvates kuulub ka korterelamu üldise korrashoiu ja

tuleohutuse tagamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka korterelamu pööningul tuleohutuse

tagamine on korteriühistu üldiseks ülesandeks.

12. Nõustuda ei saa maakohtu põhjendustega, mille kohaselt pööningu puhul on küll tegemist

ühiskasutuses oleva ruumiga, kuid see ei tähenda automaatselt, et korteriühistu seal toimuva eest

vastutaks. Ei saa pidada vastuvõetavaks käsitlust, mille kohaselt üldise heakorra ja ohutuse eest

korterelamu üldkasutataval ja üldiselt ligipääsetaval pinnal (nt pööningul) ei vastuta mitte keegi,

vaatamata sellele, et elamus on moodustatud ja tegutseb korteriühistu.

Samavõrd ei nõustu ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, et korteriühistu kohustuseks ei

saa pidada üldist kohustust vältida tulekahju tekkimist või kõrvaliste isikute poolt kahju

tekitamist. Niisugune üldise korrashoiu ja elementaarse tuleohutuse tagamine vastab üheselt

korteriühistu olemusele. Ebamõistlik on mõtteviis, kus korteriühistu olemasolul tuleks siiski igal

korteriomanikul individuaalselt tegeleda mh pööningu korrashoiu ja tuleohutuse küsimustega.

Ringkonnakohus leiab, et vastutuse aluseks võib olla ka tuleohutuse alane tegevusetus.

13. Praeguses asjas ei ole vaidluse all 15.01.2014. a korterelamu pööningul tulekahju toimumise

fakt, kuid selgunud ei ole tulekahju tekkepõhjused. Korteriühistu juhatuse liige on vaid oletanud,

et tundmatud isikud tungisid maja pööningule ja süütasid seal lõkke.

Ringkonnakohus leiab, et niisuguses olukorras tekkis korteriühistul tõendamiskoormis

tõendamaks, mida on korterelamus tehtud tuleohutuse tagamiseks. Võõraste isikute kontrollimatu

ligipääs pööningule ning seal põlevmaterjali olemasolu on ettenähtav ja samas välditav riisiko.

Korteriühistul tuleks seega veenduda, et tuleohutus elamus on mõistlikult ja optimaalselt tagatud.

Praegusel juhul tuleks ringkonnakohtu arvates korteriühistul pöörduda Päästeameti poole

taotlusega kontrollida elamus tuleohutusnõuete täitmist. Ehkki tulekahju toimumisest on

ringkonnakohtu tegemise ajaks möödunud juba üle nelja aasta, saab vajadusel arvestada ka seda,

kas ja missuguseid tuleohutuse parandamisele suunatud tegevusi on korterelamus alates

2014. aastast ette võetud, s.o kas tegelik olukord on vahepeal möödunud aja jooksul muutunud.

Asja materjalide põhjal on alust arvata, et kõrvaliste isikute ligipääsuks pööningule puudusid

2014. a jaanuaris igasugused takistused.

Kui Päästeameti hinnangu kohaselt oli korterelamus tulekahju tekkimise aja seisuga (või ka

käesoleval ajal) tuleohutusega tegeletud ebapiisavalt ning selgub, et täitmata olid olulised

tuleohutuse alased nõuded, siis saab sellest tuletada korteriühistu vastutuse ka korteriühistu liikme

ees, kellele on tekkinud ühistu tegevusetuse tõttu varaline kahju.

14. Kostja (korteriühistu) seisukohad vastutust puudutavas osas on olnud vastuolulised.

Menetluses tugines kostja esialgu üksnes asjaolule, et korteriühistu on sõlminud kindlustuslepingu

ning kindlustusandja on tasunud teistele kahjustatud korteritele kahjusummad. Kostja vaidles

vastu hagejal väidetavalt tekkinud kahju suurusele. Kostja leidis, et kui hageja kõrvaldab

hagiavalduses esinenud puudused, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt, s.o summas 2647,72 eurot.

Hilisemas menetluses märkis kostja, et ei nõustu ise tasuma hagejale nimetatud summat, vaid

varem oli selle summa nõus hagejale hüvitama kolmas isik, s.o kindlustusandja.

Asja materjalidest nähtuvalt oli korteriühistul sõlmitud kindlustusandjaga vastutuskindlustuse

leping (I kd tl 52 – 54). Vastutuskindlustuse olemuse sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 510,

mille kohaselt peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel

kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik)

kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud

kulud.

Seega hüvitab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja kannatanule tekkinud kahju

põhimõtteliselt eeldusel, et kindlustusvõtja (praegusel juhul kostja, s.o korteriühistu) on

kindlustusandja hinnangul vastutav kahju tekitamise eest. Praegusel juhul järeldub asja

materjalidest, et kindlustusandja hüvitas põhjendatuks peetud kahjusummad teistele tulekahju

kustutamise tagajärjel veekahjustusi saanud korterite omanikele ning oli valmis hüvitama ka

hageja korterile tekkinud kahju summas 2647,72 eurot. Eelduslikult olid seega nii kindlustusandja

kui kindlustusvõtja seisukohal, et kindlustusvõtjal (korteriühistul) tuleks kahju kannatanud ühistu

liikmetele kahjud hüvitada.

VÕS § 510 kohaselt ei võta vastutuskindlustuse lepingu olemasolu kannatanud isikult õigust

esitada nõue kahju tekitaja vastu. Seega eeldades, et korteriühistu pidas ennast kahju eest

vastutavaks, ei saa kostja keelduda hagejale kahju hüvitamisest põhjendusel, et kahju tuleb

hüvitada hoopis kindlustusandjal.

15. Asja uuel läbivaatamisel tuleb esmalt välja selgitada, kas kostjale on alust ette heita

tegevusetust korterelamus tuleohutuse tagamisel. Selleks tuleks eelduslikult taotleda Päästeameti

hinnangut tuleohutuse korraldusele korterelamus. Tähtsust omab eelkõige see, missugune oli

tuleohutusalane olukord 2014. a jaanuaris. Selle väljaselgitamisel saab arvesse võtta ka käesoleva

tsiviilasja materjale, mh korteriühistu juhatuse liikme seisukohti, et kõrvalistel isikutel oli

pööningule vaba juurdepääs.

Samas viitab kostja vastutusele tekkinud kahju eest ka asjaolu, et kindlustusandja on

vastutuskindlustuse lepingu alusel pidanud põhjendatuks hüvitada tulekahju kustutamise

tagajärjel tekkinud veekahjustused.

Vaidluse all on hagejale tekkinud kahju suurus ja selle tõendatus. Maakohus ei käsitlenud asja

lahendamisel kahju suurust ega tõendatust, kuna leidis, et kinnitust ei ole leidnud kostja poolt

kohustuse rikkumine, mis võinuks üldse kostja vastutuse aluseks olla. Kui asja uuel läbivaatamisel

leiab kinnitust, et kostjat tuleb pidada kahju eest vastutavaks, siis on maakohtul võimalik hinnata

asjas esitatud tõendeid kahju suuruse kohta.

16. Ringkonnakohus märgib, et asjakohased ei ole kolmanda isiku väited selle kohta, justkui

tuleks hagi ja apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata seetõttu, et hageja perekonnanimi on

muutunud. Hageja isik on kindlaks tehtud isikukoodi ja rahvastikuregistri andmete alusel (I kd tl

18 ja tl 25) ning puudub igasugune alus hagi või apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.

Väited hageja isikusamasuse osas tuleb edasises menetluses jätta tähelepanuta.

17. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele

(TsMS § 173 lg 3 teine lause).

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/