3-17-2061/29 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-2061

Haldusasi

Sergei

Bahtijarovi

kaebus

justiitsministri

6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 tühistamiseks ja taotlus

peatada vangla sisekorraeeskirja § 641 lg 31 täitmine

esialgse õiguskaitse korras kohtumenetluse lõpuni

enetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Bahtijarovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Bahtijarov

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sergei Bahtijarovi määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2018. a määruse resolutsiooni punktid

2 ja 3. Teha selles osas uus määrus, millega jätta läbi vaatamata Sergei Bahtijarovi

taotlus riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks

Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määruse peale määruskaebuse esitamisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Sergei Bahtijarov esitas 9. oktoobril 2017 Tartu Halduskohtule

kaebuse Justiitsministeeriumi vastu.

2. 16. oktoobri 2017. a määrusega Tartu Halduskohus tagastas kaebuse ning jättis kaebuses

esitatud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

3. 1. novembril 2017 esitas kaebaja avalduse, mida halduskohus 9. novembri 2017. a määruses

käsitles määruskaebusena 16. oktoobri 2017. a määruse peale. Halduskohus jättis

määruskaebuse käiguta, kuna kaebaja ei lisanud määruskaebusele andmeid riigilõivu tasumise

kohta või menetlusabi taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

4. 28. novembri 2017. a määrusega halduskohus tagastas 1. novembri 2017. a määruskaebuse

tervikuna, kuna kaebaja jättis kohtu määratud tähtajaks tasumata riigilõivu ja/või esitamata

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse.

5. 30. novembril 2017 laekus Tartu Halduskohtusse 15. novembril 2017. a Viru Vanglast välja

saadetud kaebaja taotlus, milles kaebaja taotles kohtult määruskaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega.

6. 23. jaanuari 2018. a määrusega Tartu Halduskohus otsustas tühistada enda

28. novembri 2017. a määruse (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi

õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2) ja menetlusabi saamiseks (resolutsiooni p 3) ning jättis

käiguta 16. oktoobri 2017. a määruse peale esitatud määruskaebuse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. S. Bahtijarov esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

23. jaanuari 2018. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale, taotledes nende tühistamist

ning riigi õigusabi ja menetlusabi taotluste rahuldamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tagastada.

9. Asja materjalidest nähtuvalt 28. novembri 2017. a määrusega halduskohus tagastas

S. Bahtijarovi määruskaebuse halduskohtu 16. oktoobri 2017. a määruse peale.

Määruse tõlge toimetati kaebajale kätte 4. detsembril 2017 (tl 38). S. Bahtijarov kohtu määrust

ei vaidlustanud. Seega jõustus määrus HKMS § 204 lg-s 1 sätestatud edasikaebetähtaja

möödumisel 20. detsembril 2017 (HKMS § 179 lg 3).

10. Halduskohtu 28. novembri 2017. a määruse jõustumine tingis ühtlasi halduskohtu

16. oktoobri 2017. a määruse jõustumise, kuna selle määruse vaidlustamiseks esitatud

määruskaebus tagastati ja määruse vaidlustamise tähtaeg oli möödunud.

Haldusasjana nr 3-17-2061 registreeritud S. Bahtijarovi kaebuse menetlus oli sellega tervikuna

lõppenud.

11. Tulenevalt HKMS § 178 lg-st 3 määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. HKMS § 156 lg 2 järgi kohtuotsuse suhtes

kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 435, 441, 446 ja 447 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 22 lg-s 2

sätestatut. TsMS § 447 lg 1 sätestab piirangu, et pärast otsuse avalikult teatavakstegemist ei saa

otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna see on

kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega ega ole vastuolus määruse olemusega, siis pole

määruse teinud kohtul samuti õigust määrust muuta, välja arvatud juhul, kui selline õigus on ette

nähtud vahetult seaduses.

12. Halduskohtumenetluse seadustik ei anna halduskohtule pädevust enda jõustunud menetlust

lõpetava määruse tühistamiseks ühelgi juhul. Vastupidi, HKMS § 179 lg 3 lubab järeldada, et

jõustunud määruse muutmine või tühistamine on võimalik üksnes erandjuhtudel. Määruse

teinud kohus saab parandada ilmse ebatäpsuse määruses, mis ei mõjuta lahendi sisu

(TsMS § 447 lg 2) või teha täiendava määruse seni lahendamata jäänud küsimuse lahendamiseks

(HKMS § 170 lg 1). Muul juhul on kohtu pädevus piiritletud pärast menetlust lõpetava lahendi

tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatud taotluste

lahendamisega (HKMS § 172 lg 1). Nende taotluste lahendamisel on kohtul õigus vajadusel

tühistada oma menetlust lõpetav (veel jõustumata) lahend.

31. detsembrini 2017 kehtinud redaktsioonis nägi halduskohtumenetluse seadustik ette

halduskohtu määruse vaidlustamise määruskaebusega selle esitamisega halduskohtule

(HKMS v.r

§

lg 1)

ning

halduskohtu

õiguse

määruskaebus

ise

rahuldada

(HKMS v.r § 206 lg 4). Kuid määruse tühistamise õigus oli halduskohtul ka sel juhul üksnes

menetlusosalise esitatud määruskaebuse lahendamisel enne määruse jõustumist. Halduskohtu

23. jaanuari 2018. a määruse andmisel selle olukorraga tegemist ei olnud.

13. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2018. a

määrus ei toonud kaasa samas asjas 16. oktoobril 2017 ja 28. novembril 2017 tehtud jõustunud

määruste õigusjõu lõppemist. Halduskohus on jämedalt eksinud, märkides 23. jaanuari 2018. a

määruse resolutsiooni p-s 1: „Tühistada Tartu Halduskohtu 28.11.2017 määrus.“ Seadusjõus

oleva kohtulahendi tühistamine ei saa kehtiva õiguse alusel sellisel viisil toimuda. Jõustunud

kohtulahendi tühistamine sama kohtu lahendiga, mis halduskohtu selgituste kohaselt ei ole ka

edasikaevatav, oleks ilmses vastuolus õiguskindluse põhimõttega ning seaks kahtluse alla

kohtuliku kaitse võimalikkuse või vähemalt selle tõhususe ja ühes sellega ka kohtuvõimu

autoriteedi.

14. Seega lahendas halduskohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel olukorras, kus S. Bahtijarovi kaebuse ja

määruskaebuse menetlus oli juba lõppenud. Vastavalt oli taotlustel oluline puudus, mis takistas

nende sisulist läbivaatamist – puudus menetlus, milles osalemiseks kaebaja menetlusabi taotles.

Kuna puudus on olemuselt selline, et selle kõrvaldamine ei ole võimalik, siis tuli taotlused jätta

läbi vaatamata vastavalt HKMS § 55 lg-le 2.

Seetõttu tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Tartu Halduskohtu

23. jaanuari 2018. a määrus kaevatavas osas ja teha uus määrus, millega jätta läbi vaatamata

S. Bahtijarovi taotlused riigi õigusabi saamiseks ja määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

15. Ringkonnkohus märgib täiendavalt, et kui pärast halduskohtu 28. novembri 2017. a määruse

tegemist, selgus, et kaebaja on tegelikkuses teinud menetlustoimingu määruskaebuse

menetlemist takistanud puuduse kõrvaldamiseks enne määruskaebuse tagastamist, siis kaebaja

õiguste kaitseks tuli halduskohtul selgitada kaebajale, et ka ekslikul alusel tehtud määruse

tühistamiseks tuleb see määruskaebusega vaidlustada. Sel juhul tõenäoliselt olnuks kaebajal

võimalus esitada tähtaegne määruskaebus halduskohtu 28. novembri 2017. a määruse

tühistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/