Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-1717/39 AI generated

3-17-1717/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-1717/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 14.10.2015 kell 13.41 aadressil Tatari 64, Tallinn viivistasu otsuse nr 0186002180 sõiduki Mercedes-Benz (XXXXXX) avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest. Sõiduk kuulub DoktorLeks OÜ-le. DoktorLeks OÜ esitas AS Ühisteenused 14.10.2015 viivistasu otsuse nr 0186002180 kehtetuks tunnistamiseks vaide Tallinna Transpordiametile. Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirjaga nr 112854 jäeti vaie rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

3-17-1717/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Apellatsioonkaebusele oli lisatud taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt lasti tähtaeg mööda seonduvalt ID-kaardi tarkvara häiretega ning halduskohtu otsuse suutis kaebaja avada alles 07.12.2017. Täiendavalt selgitas kaebaja 26.01.2018 avalduses, et menetlusdokument loetakse kättesaaduks, kui adressaat avab selle kohtute infosüsteemis või kinnitab selle kättesaamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 kohaselt. Kaebaja sai otsuse avada üksnes spetsialisti abiga.

Keywords

AI generated
admission to health insurance practice outdated medical report amendment of authorisation authorisation requirement capacity to incur bill liability health insurance voucher fee
AI generated
2-20-101188/11
13.juuli 2020.a. otsusega rahuldas kohus aktsiaselts Olerex hagi R. S. vastu. Kostja esitas 13.augustil 2020.a. otsusele appellatsioonkaebuse. 03.septembril 2020.a. on Tartu Ringkonnakohtus tagastanud tsiviilasja maakohtule, leides, et ringkonnakohus ei saa apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist otsustada, kuivõrd maakohtu otsuses puuduvad põhjendused. Ringkonnakohtu selgituse kohaselt tuleb TsMS § 405 lg 9 alusel lihtmenetluses otsuse tegemisel kirjeldava ja põhjendava osata rakendada ka TsMS §
4-13-8289/4
liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 30.10.2013.a.
2-17-18952/3
K. E. esitas 18.12.2017. a Viru Maakohtule avalduse/kaebuse Viru Vangla meditsiiniosakonna peale. Viru Maakohtu 12.01.2018 a määrusega anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, nõude täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Hageja on määruse kätte saanud 16.01.2018.a, kinnitades seda oma allkirjaga väljastusteatel (vt t lk 8).
2-17-119707/13
V P maksab G-L P (sünd xx.xx.xxxx) ja S P (sünd xx.xx.xxxx) elatist hiljemalt iga kuu 12.
3-14-51031/2
XXX esitas 04.06.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palub: 1) kohustada Tartu Ringkonnakohut lisama tsiviilasja nr 2-08-54011 toimikusse tema 06.02.2009 apellatsioonkaebuse lisa 1 ning 20.04.2009 avalduse lisad 1 ja 2, mida Tartu Ringkonnakohus õigusvastaselt toimikust välja jättis; 2) teha ettekirjutus toimingu (Tartu Ringkonnakohtu tegevusetus kaebaja poolt esitatud dokumentide lisamiseks toimikusse) tagajärgede kõrvaldamise kohta, s.t. taastada tsiviilasja nr 2- 08-54011 menetlus ringkonnakohtu otsuse tegemise eelse seisuga; 3) teha kindlaks Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuse tühisus ja õigusvastasus tsiviilasjas nr 2-08-54011, sest oli võltsitud kohtuasja toimikut; 4) kohustada Tartu Ringkonnakohut tegema tsiviilasjas nr 2-08-54011 uue otsuse arvesse võttes toimikust õigusvastaselt eemaldatud dokumente; 5) keelata tsiviilasjas nr 2-08-54011 kaebajalt kohtukulude väljamõistmine ja täitemenetluse algatamine Tartu Ringkonnakohtu 11.05.2009 otsuse alusel. 6) Teha esialgse õiguskaitse määrus, millega keelata tsiviilasjas nr 2-08-54011 menetluse jätkamine ja kaebajalt selles määratud kohtukulude sissenõudmine, seniks kuni ei ole jõustunud käesolevas asjas tehtud kohtuotsus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

15. märts 2018, Tallinn Haldusasja number 3-17-1717 Haldusasi DoktorLeks OÜ kaebus AS Ühisteenused 14.10.2015 viivistasu otsuse nr 0186002180 ja Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirja nr 112854 õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised Kaebaja – DoktorLeks OÜ, seaduslik esindaja AS Vastustaja I – AS Ühisteenused, volitatud esindaja Alger Räpp Vastustaja II – Tallinna linn, volitatud esindaja Tiit Eenmaa Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 5. detsembri 2017. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus DoktorLeks OÜ apellatsioonkaebus Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine; apellatsioonkaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata DoktorLeks OÜ taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

2. Tagastada DoktorLeks OÜ apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 05.12.2017 otsuse peale haldusasjas nr 3-17-1717 läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 14.10.2015 kell 13.41 aadressil Tatari 64, Tallinn viivistasu otsuse nr 0186002180 sõiduki Mercedes-Benz (XXXXXX) avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest. Sõiduk kuulub DoktorLeks OÜ-le.

3-17-1717 2(4)

2. DoktorLeks OÜ esitas AS Ühisteenused 14.10.2015 viivistasu otsuse nr 0186002180 kehtetuks tunnistamiseks vaide Tallinna Transpordiametile. Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirjaga nr 112854 jäeti vaie rahuldamata.

3. DoktorLeks OÜ esitas 28.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 14.10.2015 viivistasu otsuse nr 0186002180 ja Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirja nr 112854 õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-17-1359). Tallinna Halduskohtu 01.08.2017 määrusega nr 3-17-1359 tagastati kaebus, sest kaebuses esinevad puudused olid kõrvaldamata.

4. DoktorLeks OÜ esitas 14.08.2017 korduva kaebuse. Kaebaja palus tuvastada AS Ühisteenused 14.10.2015 viivistasu otsuse nr 0186002180 ja Tallinna Transpordiameti 03.11.2015 käskkirja nr 112854 õigusvastasus.

5. Tallinna Halduskohtu 05.12.2017 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

6. DoktorLeks OÜ esitas 08.01.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu 05.12.2017 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.

7. Apellatsioonkaebusele oli lisatud taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt lasti tähtaeg mööda seonduvalt ID-kaardi tarkvara häiretega ning halduskohtu otsuse suutis kaebaja avada alles 07.12.2017. Täiendavalt selgitas kaebaja 26.01.2018 avalduses, et menetlusdokument loetakse kättesaaduks, kui adressaat avab selle kohtute infosüsteemis või kinnitab selle kättesaamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 3 kohaselt. Kaebaja sai otsuse avada üksnes spetsialisti abiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega (HKMS § 187 lg 3 p 2).

9. HKMS § 181 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vaidlustatud halduskohtu otsus tehti avalikult teatavaks 05.12.2017 ning apellatsioonkaebus tuli ringkonnakohtule esitada hiljemalt 04.01.2018. DoktorLeks OÜ apellatsioonkaebus on kohtule edastatud 08.01.2018, seega hilinenult.

10. HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.

3-17-1717 3(4) Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

11. Taotluse põhjenduste kohaselt lasi kaebaja tähtaja mööda seonduvalt ID-kaardi tarkvara häiretega ning halduskohtu otsuse suutis ta avada alles 07.12.2017. Kaebaja sai otsuse avada üksnes spetsialisti abiga.

Ringkonnakohus selgitas 18.01.2018 määruse nr 3-17-1717 p-s 10, et mõjuv põhjus, sh häired ID-kaardi tarkvara töös peavad seonduma takistusega esitada apellatsioonkaebus, mitte takistusega avada kohtuotsuse digikonteiner, sest praegusel juhul ei hakanud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest ega digikonteineri avamisest arvates. Ringkonnakohus palus kaebajal selles osas taotlust täpsustada ning tuua selgelt välja, milles ID-kaardi tarkvara häired seisnesid ning kuidas takistasid need apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. Samuti tuli kaebajal selgitada, kas ID-kaardi tarkvara häired olid ootamatud või oli kaebajal võimalik selliste tõrgete tekkimist ette näha. Täiendavaid selgitusi võimalike ID-kaardi tarkvara häirete kohta kaebaja ei esitanud ega selgitanud, kuidas takistasid need apellatsioonkaebuse esitamist.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt saatis halduskohus 05.12.2017 otsuse kaebajale ka docxvormingus ilma digikonteinerita (tl 73). Kaebaja ei ole küll 05.12.2017 e-kirja kättesaamist kinnitanud, kuid haldusasja materjalidest ei nähtu, et otsus oleks kaebajale mõnel muul viisil kätte toimetatud. Seda ei ole väitnud ka kaebaja. Avaliku e-toimiku kaudu on kohtuotsus kaebajale kätte toimetatud alles 16.01.2018. Seega on põhjendatud alus arvata, et kaebaja sai 05.12.2017 e-kirjaga kätte nii digikonteineris kui ka docx-vormingus oleva otsuse ning kaebajal oli võimalus 05.12.2017 otsusega tutvuda ka juhul, kui ID-kaardi tarkvara häired sel hetkel tõepoolest esinesid. Lisaks oli kohtuotsus kättesaadav halduskohtu kantseleis.

Kaebaja ei ole väitnud, et ID-kaardi tarkvara häired esinesid ka siis, kui kaebaja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Isegi kui kaebajal oli takistusi digiallkirjastatud kohtuotsuse kohese avamisega, oli tal võimalik taotleda halduskohtult kohtuotsuse esitamist muul viisil (nii muus vormingus elektrooniliselt kui kohtukantseleist ärakirjana). Eelnevast tulenevalt ei nähtu selliste objektiivsete põhjuste olemasolu, mis õigustaksid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

12. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud 01.10.2002 lahendis asjas nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 lahendis asjas nr 3-3-1-75-08, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ringkonnakohus palus kaebajal 18.01.2018 määruses täpsustada, kas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ületamiseks esines mõni muu mõjuv põhjus või subjektiivne asjaolu (nt eksimus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja arvestamise algusajas). Kaebaja selgitas, et tema hinnangul tuli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja arvestamisel juhinduda TsMS § 3111 lg-st 3. Ringkonnakohtu hinnangul saab kaebaja viidet TsMS § 3111 lg-le 3 mõista selliselt, et tema hinnangul hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsust sisaldava digikonteineri avamisest ning digikonteineri avamisega loeti ka otsus kaebajale kättetoimetatuks, millest arvates hakkas kulgema apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (vt ka TsMS § 632 lg 1).

3-17-1717 4(4)

13. Halduskohtumenetluses hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema otsuse kättetoimetamisest arvates üksnes juhul, kui isikut ei ole eelnevalt nõuetekohaselt teavitatud otsuse avalikult teatavaks tegemise ajast (HKMS 181 lg 1 teine lause). Ringkonnakohus selgitas 18.01.2018 määruse p-s 9, et praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud edasikaebamise kord halduskohtumenetluses ei kohaldu. Kaebaja viidatud HKMS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtudel, arvestades halduskohtumenetluse erisusi. Seega peab konkreetne halduskohtumenetluse seadustiku säte sisaldama sõnaselget viidet tsiviilkohtumenetluse seadustiku sättele selleks, et säte oleks halduskohtumenetluses kohaldatav. HKMS § 181 sellist viidet ei sisalda, mistõttu tuli kaebajal apellatsiooni korras edasikaebamisel lähtuda HKMS § 181 lg 1 esimeses lauses sätestatust (vt ka 18.01.2018 määruse nr 3-17-1717 p 8).

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebajat pidada isikuks, kelle puhul tuleks eeldada, et ta ei olnud võimeline selgitama ise välja kaebetähtaja arvutamise korda või otsima õigeaegselt kvaliteetset õigusabi. Halduskohtumenetluses sätestatud edasikaebamise korda ei ole põhjust pidada üleliia keeruliseks ja raskesti mõistetavaks. Lisaks on vaidlustatud halduskohtu otsuses selgitatud edasikaebamise korda ning märgitud, et apellatsioonkaebus tuleb soovi korral esitada hiljemalt 04.01.2018. Edasikaebamise tähtaja jooksul sai kaebaja tutvuda kohtuotsusega ja järelikult ka halduskohtu selgitustega edasikaebetähtaja kohta.

Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 lahendi asjas nr 3-3-1-57-02 p 19). 30-päevane apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg piisav, et isik jõuaks selgusele halduskohtu otsuse vaidlustamise vajaduses ja korras, kasutades vajadusel professionaalset õigusabi. Eelnevast tulenevalt ei nähtu ka subjektiivseid asjaolusid, mis õigustaksid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

15. HKMS § 187 lg 2 näeb ette, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult ning apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Kuna DoktorLeks OÜ apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg jääb ennistamata, keeldub ringkonnakohus 08.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. Seega tuleb lugeda, et DoktorLeks OÜ ei ole Tallinna Halduskohtu 05.12.2017 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)