2-17-5959/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-17-5959

K O H T U M Ä Ä R U S

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasi 2-17-5959

Kohus

Kohtuasja number

Määruse tegemise aeg ja koht

Kohtukoosseis

Kohtuasi

15.03.2018, Tallinn

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Kaija Kaijanen

XX, JJ, LL ja YY hagi EE vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.10.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse XX, JJ, LL ja YY määruskaebus

liik

Menetlusosalised

esindajad

ja

nende Hageja I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX)

Hageja II: JJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX)

Hageja III: LL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX),

Hageja IV: YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX)

Hagejate

XXXXXXXXXXX,

esindaja Jüri Kutõrev (e-post: XXX)

seaduslik

esindaja

RR

(isikukood

lepinguline

elukoht

XXX),

Kostja: EE (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

(e-post: XXX)

Menetluse liik

Resolutsioon:

Kirjalik menetlus

. XX, JJ, LL ja YY määruskaebus rahuldada.

. Harju Maakohtu 26.10.2017 määrus tühistada ja saata asi tagasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-5959

Asjaolud ja kostja taotlus

1. 13.04.2017 esitasid menetluses XX, JJ, LL ja YY (hagejad) Harju Maakohtule hagi EE

(kostja) vastu elatise nõudes.

2. 25.10.2017 asjas toimunud kohtuistungil avaldasid pooled tahet kompromissi

sõlmimiseks, kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus kinnitas 26.01.2017 määrusega poolte kompromissi järgmistel

tingimustel: EE maksab lastele XX-le, JJ-le, LL-le ja YY-le ühiselt igakuiselt elatist

kokku 100 eurot kuus alates 13.04.2017 kuni laste täisealiseks saamiseni; elatis tuleb

maksta RR arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „laste elatis“.

Kohus lõpetas asja menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb TsMS § 430 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4 alusel

kompromiss kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse

kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

. Kohus on eelnevalt selgitanud menetluse lõpetamise tagajärgi. Kohus on seisukohal, et

kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku

huvi ja seda on võimalik täita.

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 3 alusel jätta poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 3

kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui

nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Määruskaebus

8. Hagejad esitasid maakohtu määrusele määruskaebuse, milles paluvad maakohtu

määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule, menetluskulud jätta

kostja kanda.

9. Määruskaebuse kohaselt on kompromiss vastuolus heade kommete ja avaliku huviga.

Kompromissi ei saa pidada mõistlikuks, kuna ei arvesta nelja lapse huve. Kompromiss

sai kokku lepitud ennekõike tänu sellele, et kohus tegi ise ettepaneku sõlmida

niisugune kompromiss.

0. Kohtul on kohustus eelmenetluses teha selgeks, kas asja on võimalik lahendada

kompromissiga TsMS §4 lõike 4 kohaselt on kohus kohustatud tegema kõik endast

sõltuva, et asi või asja osa lahendataks kokkuleppega. Selles sättes viidatakse

mõistlikkuse põhimõttele. Kohus peab arvestama, et kokkuleppe saavutamine asjas

peab olema mõistlik.

1. Kohtu aktiivsust kompromissile suunamisel väljendab ka kohtu selgitamiskohustus

kompromissi sõlmimisel. TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle

eest, et asja arutatakse ammendavalt ning TsMS § 351 lg-t 1, mille järgi on kohtul

kohustus arutada menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka

õiguslikust küljest.

2. Kompromissi arutamiseks ei antud piisavat aega, et pooled saaksid kõiki osapooli

rahuldava tulemuseni jõuda. 15 või 30 minuti jooksul ei ole võimalik leida asjas

mõistlikku kompromissi, mis oleks õiglane ja vastaks soovitule.

3. TsMS § 430 lg 3 on loetletud alused, mille esinemisel kohus ei kinnita kompromissi.

Nendeks alusteks on vastuolu heade kommete, seaduse vastasus, olulise avaliku huvi

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-5959

rikkumine ja kompromissi täitmise võimatus. Heade kommete või avaliku korraga

vastuolus olevad tehingud on Eesti kohtusüsteemis TsÜS § 86 järgi a priori tühised

tehingud. Kohus ei ole perekonnaasjades kompromissiga seotud ega pea seda

kinnitama. Seega on juba seadusandja tsiviilkohtumenetluse reguleerimisel näinud ette

laste kui ühiskonna nõrgema poole kaitse avaliku huvi raames. Laste, kui ühiskonna

nõrgemate poolte, huve on peetud ka avalikuks huviks ja seega on tähtis selle kaitse ja

rikkumatus.

4. Kui kompromissis olevad tingimused kohtu hinnangul kuidagi lapse huvi piiravad või

kahjustavad, on kohtul õigus kompromissi mitte kinnitada. Kohus peab perekonna

asjade menetlemisel lähtuma ennekõike lapse huvidest ja tagama, et lapse huvid

oleksid kaitstud.

5. Kompromiss on vastuolus heade kommete ja avaliku huviga. Kompromissis märgitud

100 euroga ei ole võimalik kasvatada nelja last, tagades nendele vajaliku elu- ja

õppimiskvaliteedi. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega

seadusandja on leidnud, et selline summa on mõistlik ja vajalik, mis tagaks lastele

nõutavat elukvaliteeti.

16. Kompromiss ei taga lastele eluks vajalikke elementaarseid asju (riided, söök,

vabaajaveetmise võimalused, koolitarbed, eluaseme kulutused jne). Sõlmitud

kompromissi kohaselt suurenevad ühe lapsevanema kohustused olulisel määral, mis

on vastuolus perekonnaseaduse üldise põhimõttega. PKS § 116 lg 1 kohaselt on

vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Menetluse edasine käik

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kostjalt vastust.

8. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Hagejate ema ja kostja on abielus. Abikaasade ühisvara hulka kuulub abikaasade poolt

perele ehitatud ühepereelamu. Hagejate ema lahkus koos lastega pere juures 7.01.2017

ja valis endale koos lastega uue eluaseme - üürikorteri ca 200 m kaugusel pere ühisest

kodust. Kostja hooldada on elamu ja teenindada selle ehitamiseks võetud pangalaen.

Kuni ema ja laste lahkumiseni oli kostja aastaid oma töö seadnud selliselt, et on olnud

iseendale tööandja ja saanud töötada kodus. Perekonna ülalpidamiseks on kostja

võõrandanud kõik oma lahusvara, samuti saanud abi ka oma emalt pere

ülalpidamiseks. Peale kostja perekonna lahkumist ühisest kodust otsis kostja endale

uuesti töökohta, kus ta ei ole iseendale tööandja ja saab palka. Paraku ei vasta kostja

materiaalsed võimalused hagejate ema ootusele ja tal puudub võimalus maksta

hagejatele PKS § 101 lg 1 sätestatud määras elatist. Hagejaid on neli ja nende taotletav

elatis moodustab 2017.a. kokku 4 x 235 = 940 eurot kuus. Samasugune peaks olema

laste ema panus, millele lisandub 600 eurot riiklikku lastetoetust. Kokku peaks laste

ülalpidamiseks hagejate arvates olema võimalik kulutada 2488 eurot, mis

lõppkokkuvõttes teeks iga lapse kohta 620 eurot. Kostja ühe kuu netosissetulek on

samas suurusjärgus ehk ca 620 eurot kuus. Kohus suunas osapooli kokkuleppele, kuid

ettepaneku tegemisel kohus arvestas ja kaalus kõiki asjaolusid. Kohus arvestas

mõlema vanema võrdset sissetulekut, ühist kohustust tasuda pangalaenu. Kohus

argumenteeris oma ettepanekut kohtuistungil. Hagejate ema saab alates 1.07.2017

igakuiselt lastetoetust 600 eurot, millele isa lisab 100 eurot ja ka ema panus peaks

olema 100 eurot kuus. Kokku on laste ülalpidamiseks ema kasutuses 800 eurot, mis

teeb igale lapsele 200 eurot kuus. Arvestades, et isal puudub võimalus maksata neljale

lapsele PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimumelatist, esitas kostja kohtule taotluse

vähendada väljamõistetavat elatist. Hagejad ei pea hakkama saama 100 euroga kuus.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-5959

Laste ema valik oli üürida endale ja lastele uus elukoht ning perekonnas kahe elukoha

loomisega viia halvemasse olukorda perekonna majanduslik olukord. Poolte vahel

sõlmitud kompromiss elatise maksmiseks hagejatele ei ole vastuolus heade

kommetega. Laste vajadused saavad kaetud lisaks kokkulepitud elatisele riikliku

toetuse ja ema enda panusega laste ülalpidamiseks. Kostja osales laste ülalpidamisel

ka vahetult, kuid raha saamise eesmärgil katkestas laste ema isa ja laste suhtlemise

võimalused. Kaebusest ei selgu, milliseid menetlusnorme on kohus rikkunud

kompromissi kinnitamisega, mis annavad aluse kohtumääruse vaidlustamiseks. Kostja

arvates viis kohus läbi eelmenetluse piisavas mahus, andis osapooltele võimaluse enda

nõudeid esitada ja tõendada. Kompromissi sõlmimine kohtuistungil ei olnud sunnitud,

hagejate emal oli võimalus seda mitte teha ja paluda kohtul teha kohtulahend. Kohus

arutas asja kohtuistungil üle kahe tunni, mistõttu hagejate ema väide, et tal oli vähe

aega otsustuse tegemiseks, ei ole tõene. Kohus selgitas enne kompromissi sõlmimist

pooltele ka enda arvamust, milliseks võiks kujuneda kohtuotsus.

9. Harju Maakohus pidas asjas määruskaebuse lahendamiseks 13.02.2018 istungi ning

arutas pooltega võimalusi sisuliseks leppimiseks ja tegi ettepaneku kompromissi

muutmiseks selliselt, et kostja maksab elatist lastele 150 eurot kuus ja kui leiab

suurema sissetulekuga töö, suureneb elatis vastavalt. Pooled täiendavat kokkulepet

sõlmida ei soovinud.

0. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

21. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS §

657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja

vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

2. Määruskaebuse esitajad on seisukohal, et poolte vahel kinnitatud kompromiss ei vasta

headele kommetele ning on vastuolus avaliku huviga, jättes kaitsmata laste kui

nõrgema poole huvid.

3. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul puudub võimalus kompromissi sisuliselt hinnata ja

otsustada, kas iga hageja vajadused oleksid kaetud, kuna vaidlustatud määrus ei

sisalda elatiste kogusumma väljamõistmise aluseks võetud asjaolusid ning neid ei ole

fikseeritud ka 25.10.2017 istungiprotokollis. Tuvastatav ei ole, millest konkreetselt

lähtus maakohus, kui pakkus pooltele kompromissina välja, et kostja maksab

hagejatele elatist kõigi laste peale kokku 100 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni

laste täisealiseks saamiseni (tlk 97 pöördel). Seega ei ole üheselt äratuntav ja

arusaadav, kuidas menetlusosalised kompromissini jõudsid.

4. Vaatamata eeltoodule tuleb maakohtu määrus tühistada, kuna kohus on kinnitanud

kompromissina poolte kokkuleppe, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul täidetav.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt

otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS §

442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav. TsMS § 430 lg

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, mis ei ole täidetav.

6. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitasid hagejad maakohtule ühise hagi, milles iga

hageja

soovib

kostjalt

miinimumelatise

väljamõistmist.

Sealjuures

nähtub

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-5959

hagiavaldusest, et iga hageja vajadused ja nende vajaduste rahuldamiseks vajalikud

summad on erinevad (tlk 1 pöördel). Lisaks on iga hageja soovinud ka elatise

tagasiulatuvalt väljamõistmist (tlk 11). Selliselt on maakohus hagiavalduse ka

menetlusse võtnud.

7. TsMS § 207 lg 2 kohaselt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes

iseseisvalt.

8. Maakohus ei ole eeltoodut pooltele kompromissi väljapakkumisel ja selle kinnitamisel

arvesse võtnud. Nii ei ole vaidlustatud määruse resolutsioonist arusaadav, millist

summat iga hageja kostjalt saama on õigustatud. Kompromissi sõnastuse

umbmäärasus ei võimalda järeldada, milline nõue iga hageja poolt võimalikus

täitemenetluses sissenõutav oleks. Selge pole seegi, kas ja kui, siis millise summa

ulatuses väheneks hagejate ema kontole tasutav elatiste kogusumma, kui hagejad

hakkavad üksteise järel täisealiseks saama (hageja I vastavalt aastal 2021, hageja II

aastal 2023, hageja III aastal 2025).

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et selliselt ei ole maakohtu poolt kinnitatud

kompromiss täidetav ega vasta seadusele ning kuulub tühistamisele.

0. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et Riigikohtu seisukohtade kohaselt peab

otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita ning täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest

tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Kui otsuse täitmine peaks

toimuma täitemenetluses, ei saaks kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse

põhimõttest lähtuvalt hakata tehtud kulutusi ja nende põhjendatust analüüsima, sest

peab lähtuma otsuse resolutsioonist. Kohtuotsuse kui täitedokumendi koostamisel

tuleb vältida põhjendamatut kiirustamist. Kiire kohtumenetluse korraldamise eesmärki

ei saa eelistada õige ja õiglase, sh põhjendatud kohtulahendi tegemise eesmärgile.

Õige ja põhjendatud lahendi tegemine mõistliku aja jooksul tagab usalduse

kohtusüsteemi vastu. (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-44-14, p 10 ja 12).

1. Asja uue menetlemise käigus sõlmitava võimaliku kompromissi kinnitamisel tuleb

maakohtul eeltoodut arvesse võtta.

2. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

3. Käesoleva määrus on edasikaevatav (TsMS § 433 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

/ allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav

/ allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen

kohtunik

Krista Kirspuu

kohtunik

kohtunik

5(5)