2-16-8118/46 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-8118

Tsiviilasi

Raymont LTD hagi Fran Studio OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

45 468,61 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. juuni 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raymond LTD apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Raymont LTD (Briti Neitsisaarte

registrikood BVI 1016286), seaduslik esindaja Marie-Paule

Stravens, lepingulised esindajad Danil Lipatov, Jelena

Karžetskaja

Vastustaja (kostja): Fran Studio OÜ (registrikood

11435267), esindaja advokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 9. juuni 2017. a otsus muutmata.

2. Jätta Raymont LTD apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud Raymont LTD kanda.

4. Jätta muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, mille

kohaselt mõisteti Raymont LTD-lt välja 1680,34 eurot

Fran

Studio

OÜ

kasuks

maakohtus

kantud

menetluskulude katteks.

5. Mõista Raymont LTD-lt välja 325 eurot Fran Studio OÜ

kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Raymont LTD (hageja) esitas Fran Studio OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja aluseta saadud kauba realiseerimise eest kahjuhüvitise summas 45 468,61 eurot.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja ja Fran LTD vahel ühine majandustegevus kauba tarnimisel

PONGS Textil GmbH-lt ja BN International BV-lt.

Fran LTD, olles seisukohal, et poolte vahel on lepingulised suhted, tellis kostja palvel kostjale

kaupa:

-

07.05.2013 esitas kostja läbi Fran LTD PONGS Textil GmbH-le (müüja) kauba tellimuse,

mis oli kostjale välja saadetud. Müüja esitas arve 15.05.2013, mille kohaselt oli tellitud

kauba väärtus 20 399,93 eurot. Hageja tasus arve 22.05.2013.

-

Vastavalt 22.05.2013 tellimusele, väljastas müüja arve summas 9007,16 eurot ning saatis

kauba kostjale. Hageja tasus arve 13.06.2013.

-

06.07.2013 tellimuse alusel väljastas müüja 18.07.2013 arve, mille kohaselt tellitud kauba

väärtus on 6361,48 eurot. Hageja tasus arve 24.07.2013.

-

09.08.2013 tellimuse kauba väärtus, vastavalt müüja poolt väljastatud arvele on 328,15

eurot. Hageja tasus arve 13.08.2013.

-

09.10.2013 tellimuse alusel väljastas müüja 10.10.2013 arve summas 5367,82 eurot. Hageja

tasus arve 11.10.2013.

-

12.11.2013 tellimuse alusel väljastas 13.11.2013 BN International BV arve summas 4004,00

eurot ning saatis kauba kostjale. Hageja tasus arve 14.11.2013.

Fran LTD korraldusel tasus kostjale saadetud kauba eest hageja. Fran LTD kauba omanikuna

loovutas oma nõudeõiguse hagejale, kuna just hagejal tekkis varaline kahju.

Vaatamata sellele, et kasusaajaks on kostja, ei ole viimane ühtegi arvet tasunud. Hageja pöördus

kohtuväliselt kostja poole maksenõudega, mille peale kostja 13.04.2016 ja 13.05.2016 vastas, et

temal puuduvad lepingulised suhted hagejaga.

Hageja ja kostja vahel ei olnud kehtivat lepingulist suhet. Juhul, kui käesoleva menetluse käigus

selgub, et kostja ja Fran LTD vahel siiski olid lepingulised suhted, esitab hageja alternatiivselt kostja

vastu nõude rikutud kohustuste täitmiseks. Kostja ei ole tasunud saadud kauba eest, rikkudes seega

oma kohustusi. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Kostja ei tellinud 2013. aastal PONGS Textil GmbH-lt

ja BN International BV-lt hagiavalduses märgitud kaupa. Kostja ei ole PONGS Textil GmbH-lt ega

BN International BV-lt hagiavalduses märgitud arveid saanud. Kostja ei ole ka arvetel märgitud

kaupa kätte saanud. Hagiavalduse väited faktiliste asjaolude kohta on täielikult valed ja

paljasõnalised, nimelt:

-

kostja ja Fran LTD vahel ei olnud ühist majandustegevust kauba tarnimisel PONGS Textil

GmbH-lt ja BN International BV-lt;

-

Fran LTD ei ole kunagi kostja palvel tellinud kostjale kaupa PONGS Textil GmbH-lt või

BN International BV-lt;

-

kostja ei ole esitanud läbi Fran LTD PONGS Textil GmbH-le või BN International BV-le

hagis märgitud kauba tellimusi;

-

Kostja ei ole kunagi kätte saanud hagis märgitud kaupa ning seda kaupa ei ole kostjale välja

saadetud;

-

PONGS Textil GmbH ja BN International BV ei ole esitanud kostjale hagis märgitud arveid.

Kostja ei ole kunagi pidanud hageja või Fran LTD juhatusega läbirääkimisi kauba tellimiseks

PONGS Textil GmbH-lt või BN International BV-lt ega saavutanud sellekohaseid kokkuleppeid.

Kostja ei ole tuttav hageja juhatuse liikme Marie-Paule Stravensiga ning ei ole kunagi temaga

kohtunud. Kostja põhitegevuseks on pinglagede tootmine. Kostja tellib isiklikult toorained selle

tootjatelt ja/või müüjatelt, sh kostja ostab isiklikult tooraineid PONGS Textil GmbH-lt või BN

International BV-lt ning ei kasuta selleks vahendajate teenuseid.

Kostja ei saanud hagejalt ega Fran LTD-lt kuni 06.04.2016 mitte ühtegi kirja, meeldetuletust,

pretensiooni jms seoses väidetava „võlgnevusega“. Arvestades, et väidetav kostja võlgnevus tekkis

veel 2013. aastal, on arusaamatu, et hageja ega Fran LTD ei ole kuni 06.04.2016 esitanud kostjale

ainsatki pretensiooni. Hageja esitas 06.04.2016 kostjale maksenõude summas 47 416,42 eurot.

Kostja vastas 13.04.2016 hageja maksenõudele, milles vaidlustas võlgnevuse olemasolu ja üldse

kauba kättesaamist.

Hageja eelnevad tegevused ja väited on täielikult vastuolus hagis toodud asjaoludega. Hageja esitas

06.04.2016 kostjale maksenõude summas 47 416,42 eurot. Antud dokumendis hageja väitis, et

2013. aastal tellis kostja kaupa PONGS Textil GmbH-lt või BN International BV-lt. Hageja väitis,

et kostja tegi tellimuse, seejärel väljastas müüja kostjale kauba ning pärast seda müüja väljastas arve.

Hageja väitis, et kuna kostja ei tasunud mitte ühtegi arvet, siis hageja on tasunud kostja eest kõik

arved. Maksenõudes ei olnud mitte ühtegi viidet Vene ettevõttele Fran LTD. Hageja ei väitnud, et

kostja ja Fran LTD vahel oli ühine majandustegevus ja PONGS Textil GmbH-lt ja BN International

BV-lt tellis kauba Fran LTD, mitte aga kostja. Maksenõudes olid märgitud teised arvete numbrid,

arvete kuupäevad ja arvete summad. Maksenõude juurde olid lisatud muud arved kui olid lisatud

hagiavalduse juurde. Nii näiteks tuleneb maksenõudest, et 24.05.2013 esitati kostjale arve nr 97243

summas 21 559,06 eurot. Hagist aga nähtub, et see summa oli hageja poolt tasutud juba 22.05.2013

jne. 13.04.2016 vastas kostja hageja maksenõudele, milles vaidlustas võlgnevuse olemasolu ja üldse

kauba kättesaamise. Pärast kostjalt vastuse saamist proovis hageja maksenõudes esitatud väiteid ja

andmeid parandada ning 10.05.2016 esitas ta kostjale teate. Antud dokumendis väitis hageja juba,

et hageja ja Fran LTD vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, mille alusel Fran LTD loovutab

hagejale nõude kostja vastu. 13.05.2016 esitas kostja hagejale lõpliku vastuse, milles teatas, et kostja

ei vasta enam hageja kohtuvälistele pretensioonidele. Hageja vastuolulised väited ja käitumine

kinnitavad seda, et käesolevas kohtumenetluses on tegemist kostja konkurendi (s.o Vene ettevõtte

Fran LTD) kunstlikult väljamõeldud hagiga.

Kõik hagi juurde lisatud arved on esitatud Fran LTD-le (st Fran LTD on kauba tellija, arve saaja ja

maksja). Arvetest nähtub, et kauba ostja on Fran LTD, aadressiga: Leninski prospekt 160, 190068

Sankt-Peterburg Venemaa.

Kostja ostab isiklikult tooraineid PONGS Textil GmbH-lt või BN International BV-lt ning ei kasuta

selleks vahendajate teenuseid. PONGS Textil GmbH-l on suhetes toodete ostjatega igale kliendile

antud oma kliendinumber. Hagi juurde lisatud arvetest nähtub, et arved on esitatud kliendile nr

84944, s.o Fran LTD. Kostjal on aga oma kliendinumber (88812) suhetes PONGS Textil GmbH-ga.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja 1680,34 eurot menetluskulude katteks.

Kohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende vahel ei ole sõlmitud lepingut.

Teiseks ei ole vaidluse all, et tsiviilasjas märgitud Fran OOO, Fran LTD ja ettemaksuarvetel

märgitud Franstudio asukohaga Venemaa, St Petersburg, Leninski prospekt nr 160 on üks ja sama

äriühing (edaspidi Fran LTD). Kostja on kinnitanud, et kostjal oli eelnimetatud Venemaa

äriühinguga Fran LTD koostöö kuni 2013. a.

Hagi asjaolude kohaselt oli Venemaa äriühingu Fran LTD ning kostja vahel ühine majandustegevus,

mille käigus Fran LTD tellis kostja huvides ettevõtetelt PONGS Textil GmbH-lt ja BN International

BV-lt perioodil mai 2013. a kuni november 2013. a kaupu. Vastavalt Fran LTD ja hageja vahelisele

kokkuleppele tasus kaupade eest hageja (Raymont LTD). Kostjal oli kohustus tasuda kätte saadud

kauba eest Fran OOO-le, kuid kostja kohustust ei täitnud. Fran LTD loovutas nõude hagejale.

On tõendatud, et Fran LTD on tellinud PONGS Textil GmbH-lt ja BN International BV-lt kaupu,

kaupade eest on tasunud hageja ja kauba toimetamise sihtkohaks on märgitud kostja aadress.

Kostja eitab, et ta oleks tellinud sel perioodil Fran LTD kaudu kaupu ja väidab, et tellib samadelt

ettevõtetelt (PONGS Textil GmbH ja BN International BV) otselepingute alusel ise kaupu ning

selleks on tal enda kliendinumber, mis erineb ettemaksuarvetel olevast kliendinumbrist (tl 41-48).

Maakohus leidis, et VÕS § 1028 alusel nõude esitamise eelduseks on see, et kostja on saanud teiselt

isikult (üleandja) midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. See eeldus on hageja poolt

jäänud tõendamata. Ettemaksuarvel märgitud kauba sihtkoht ei tõenda, et kaup on sihtkohta saadetud

ning kostjale üle antud. Kostja eitab kauba tellimist vahendaja Fran LTD kaudu ja kauba

kättesaamist.

Kohtule esitatud saatelehelt (CMR) ei nähtu, et kostja oleks kauba vastu võtnud ning et esineks seos

hagiavalduses märgitud ettemaksuarvetega/tellimustega.

Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole vajalikul määral tõendanud asjaolusid, millele tugineb

tema nõue, s.o kauba üleandmist kostjale (alusetu rikastumine) või lepingu olemasolu poolte vahel

(kohustuse täitmise nõue).

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel puudub leping. Seega puudub alus

alternatiivnõude rahuldamiseks, kohustamaks kostjat täitma lepingut.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus

tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja kohtu järeldusega, et hageja ei ole vajalikul määral

tõendanud asjaolusid, millele tema nõue tugineb, s.o kauba üleandmist kostjale (alusetu rikastumine)

või lepingu olemasolu poolte vahel (kohustuse täitmise nõue).

Menetlusosaline võib TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 236 lg 2 alusel täita oma

tõendamiskohustuse ka esitades kohtule taotluse tõendite kogumiseks. Hageja on korduvalt esitanud

põhjendatud taotlusi tõendite kogumiseks. Kohus jättis oma 10.03.2017 määrusega hageja taotluse

rahuldamata, hagejal ei olnud võimalik määruse peale kaevata. Seejärel püüdis hageja ise pöörduda

kauba tarnijate poole, kuid ei saanud päringule vastust.

23.05.2017 määrusele, millega kohus jättis hageja korduva taotluse rahuldamata, puudus samuti

edasikaebe võimalus. Hageja esitas kohtu tegevusele vastuväite 24.05.2017 kohtuistungil.

Hageja leiab, et kohus rikkus menetlusnorme, keeldudes hagejale tõendite kogumisel kaasabi

osutamast, mille tagajärjel jäi hagi rahuldamata. Jättes hageja taotlused rahuldamata, võttis kohus

hagejalt võimaluse oma haginõuet tõendada.

24.05.2017 toimunud istungil kinnitas kostja, et „Venemaa firma ja kostja vahel olid ärisuhted

umbes kuni 2013. a. Kostja poolt on kõik arved tasutud, seda kinnitab saldokinnitus, see kinnitab

seda, et kostjal puudub võlgnevus Venemaa firma ees. Kostja eeldab, et käesolevas hagis hageja

soovib saada raha ühe ja sama kauba eest korduvalt“. Hageja on seisukohal, et sellist kostja kinnitust

võib pidada hageja väidete õigeksvõtuks. Nimelt Fran LTD ja kostja vahel olid ärisuhted; kaup

toimetati kostjale, kes võttis kauba vastu.

Kostja kinnitused kohtuistungil on toonud endaga kaasa tõendamiskoormuse ümberpööramise.

Seega on maakohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormuse ja selgitanud seda ebaõigesti pooltele,

mis on oluline menetlusõiguse rikkumine.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

Hageja moonutab apellatsioonkaebuses faktilisi asjaolusid, esitab valeväiteid ja teeb ekslikke,

väljamõeldud ja tõendamata järeldusi. Hageja etteheide kohtule menetlusõiguse normide rikkumise

osas on põhjendamatu. Nimetatud etteheitega proovib hageja põhjendada enda tegevusetust ja

menetluskohustuste täitmata jätmist (nt tõendite esitamata jätmine).

Hageja ei vaidlustanud ega esitanud vastuväidet kohtu tegevusele maakohtu 10.03.2017 määruse

osas, millega kohus jättis hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja ei esitanud

vastuväidet ka 23.05.2017 kohtumäärusele, millega kohus jättis rahuldamata hageja korduva

taotluse tõendite kogumiseks. Hageja 24.05.2017 toimunud istungil avaldatud seisukohta ei saa

lugeda nõuetekohaseks vastuväiteks.

TsMS § 333 lg 2 ja 3 kohaselt puudub hagejal õigus tugineda apellatsioonkaebuses sellele, et kohus

jättis hageja taotlused ebaõigesti rahuldamata. Vaatamata sellele on kostja seisukohal, et hageja

08.02.2017 ja 22.05.2017 taotlused oli alusetud. Hageja ei ole tõendanud, et soovitud tõendite

saamisel oleks tema nõue kostja vastu põhjendatud.

Isegi, kui eeldada hageja väidete õigsust, et kaup tarniti kostja aadressile, siis sellest ei tulene, et

hageja nõue oleks tõendatud ning et VÕS § 1028 lg 1 eeldused oleksid täidetud. Kauba kostja

aadressile tarnimise fakti tõendamine ja tuvastamine ei ole hagi rahuldamise aluseks.

Hagi on täielikult põhjendamatu ja tõendamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid

asjaolusid.

Hageja käitumine maakohtus on olnud pahauskne. Hagiavaldus esitati 23.05.2016, kuid taotlused

tõendite kogumiseks esitati mõlemal juhul vahetult enne kohtuistungit või kohtuistungil eesmärgiga

venitada asja menetlemist.

Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja lepingulise esindaja sõnu võib pidada hageja väidete

õigeksvõtuks. Selline väide on suvaline ja põhjendamatu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole põhjendatud ega anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata.

Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõude alust ning seejärel nõude aluseks olevate asjaolude

tõendatust.

7. Hageja on menetluses tuginenud nii lepingulisele kui lepinguvälisele võlasuhtele. Hageja on asja

materjalide kohaselt omandanud loovutamise teel nõudeõiguse kostja vastu algselt võlausaldajalt

Venemaa äriühingult Fran LTD-lt (ka ärinimega Fran OOO, I kd tl 62-63).

Hageja nõude alus saab seega tuleneda Fran LTD ja kostja vahelisest õigussuhtest, kuna loovutamise

korral läheb uuele võlausaldajale üle varasema võlausaldaja õiguslik positsioon ning uus

võlausaldaja astub senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Esmatähtis ei ole, kas vahetu lepingusuhe oli

hageja ja kostja vahel, vaid see, kas lepingusuhe oli Fran LTD ja kostja vahel.

Hageja on esmase nõude alusena tuginenud alusetu rikastumise võlasuhtele (VÕS §§ 1027 jj),

alternatiivselt aga lepingulisele alusele (lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõue).

Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilõigusliku nõude puhul tuleb esmalt selgitada välja lepingulise

suhte olemasolu ning alles siis, kui lepinguline suhe ei leia tõendamist, on alust tugineda

lepinguvälistele võlasuhetele.

8. Lepingulise nõude esitamisel tulnuks hagejal kui loovutuse saajal seega tõendada, et loovutajal,

Fran LTD-l (ehk Fran OOO-l) oli lepingust tulenev nõue kostja Fran Studio OÜ vastu, millest

tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda Fran LTD-le 45 468,61 eurot. Kirjalikke tõendeid niisuguse

lepingu olemasolu kohta esitatud ei ole. Maakohtu 08.02.2017. a istungil on hageja avaldanud, et

tegemist oli suulise lepinguga, kuid hageja ei ole lepingut sisuliselt täpsemalt kvalifitseerinud.

Kohtuistungil palus maakohus hagejal korduvalt täpsustada, missugust liiki või tüüpi lepinguga

tegemist oli. Hageja ei esitanud selgitusi, vaid jäi väidete juurde, et kui üks äriühing (Fran OOO)

maksab arveid ja teine äriühing (Fran Studio OÜ) saab kaubad kätte, siis ongi tegemist lepingulise

suhtega.

Ringkonnakohus leiab, et esiletoodud asjaolude põhjal ei ole võimalik järeldada lepingulise suhte

olemasolu Fran LTD ja kostja vahel, mille alusel olnuks kostjal kohustus tasuda Fran LTD-le

hagiavalduses nõutud rahasumma. Hageja ei ole esitanud arusaadavaid selgitusi, milles väidetav

lepingusuhe seisnes. Hageja väidete kohaselt tellis kaubad tema õiguseellane, kaupade eest tasus

hageja, kuid kaubad sai endale kostja. Hageja ei ole esitanud piisavalt asjaolusid hindamaks sedagi,

kas väidetavalt sõlmiti kaupade tarnelepingud kostja ja välismaiste tarnijate vahel ning hageja täitis

teise isiku kohustuse lepingusuhte seisukohalt kolmanda isikuna (VÕS § 78), või oli kaupade

tellijaks välismaiste lepingupartnerite ees siiski Fran LTD ning kaubad anti väidetavalt üle kostjale

mingi muu äriühingute vahelise kokkuleppe alusel, mille sisu ei ole hageja menetluses kohtule

selgitanud. Hagi alus on lepingulise nõude osas esitatud sedavõrd puudulikult, et kohtul ei ole

võimalik lepingulise suhte olemasolu tuvastada ega selle alusel hagi lahendada.

9. Muuhulgas on hageja menetluses ise möönnud, et lepingulised suhted poolte vahel puuduvad.

Maakohus on oma otsuses mh märkinud, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nende vahel

lepingut ei ole ning hageja nõue kohustamaks kostjat täitma lepingut on õigusliku aluseta. Maakohtu

nimetatud seisukohti ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlustatud.

VÕS § 78 kohaselt võib kolmas isik, kes on täitnud võlausaldaja ees võlgniku kohustuse, esitada

tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest

või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või

käsundita asjaajamisest. Ringkonnakohus jääb eelmärgitud seisukohale, et hageja ei ole esile toonud

asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja on täitnud kolmanda isiku ees kostja

kohustuse.

Sellest lähtudes ei saa hageja nõue olla põhjendatud ka VÕS § 1041 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

võib isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, nõuda

isikult, kelle kohustuse ta täitis, täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on

kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude

esitamisest teada sai või teada saama pidi.

10. Alternatiivselt esitas hageja nõude lepinguvälisest võlasuhtest tuleneval alusel. Hageja tugines

VÕS §-le 1027 ja § 1028 lg-le 1. Nimetatud nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada, et kostja on

saanud temalt (või hageja õiguseellaselt) olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena mingi

varalise hüve, kuid hiljem on selgunud, et arvatavat kohustust, mille alusel hageja (või tema

õigusseellane) kostjale varalise hüve üle andis, ei ole olemas, seda ei teki või selline kohustus on ära

langenud.

Ka alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul tuleb hagejal tõendada, et hageja (või tema

õiguseellane) on andnud kostjale üle mingi varalise hüve, pidades silmas mingi arvatava kohustuse

täitmist. Sarnaselt eelkäsitletule (p 8) on ringkonnakohus seisukohal, et hageja poolt esiletoodu ning

tõendite põhjal ei ole võimalik järeldada, missuguse kohustuse täitmist kostja ees pidas hageja

(õiguseellane) silmas.

Sellele lisaks nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt ei ole hageja

tõendanud, et kostja oleks saanud kaubad enda valdusse ning et kostja sai selle tulemusena varalist

kasu. Kostja on hageja sellekohaseid väiteid eitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-

des 5-7 märgituga ega korda seda TsMS § 654 lg 6 alusel.

11. Apellant (hageja) heidab maakohtule ette menetlusnormide rikkumist seoses sellega, et kohus

jättis rahuldamata hageja taotlused tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus ei nõustu etteheidetega ja

leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme.

TsMS § 236 lg 2 kohaselt võib menetlusosaline taotleda kohtult tõendite kogumist juhul, kui

menetlusosaline ise ei saa tõendit esitada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud,

et hageja ei ole kohtule põhistanud, et tal ei olnud võimalik ise tõendeid esitada.

Hageja taotles kauba saatedokumentide väljanõudmist kauba tarninud äriühingutelt PONGS

Textil GmbH ja BN International BV. Seejuures on hageja ise kinnitanud, et nimetatud äriühingud

olid tema lepingupartneriteks. Tegemist oli seega tavapäraste lepingusuhetes koostatavate kauba

tarnedokumentidega, mida on lepingupoolest menetlusosalisel eelduslikult endal võimalik saada.

Asjaolu, et lepingupartnerid väidetavalt ei vastanud hageja taotlusele väljastada kauba

saatedokumendid, ei andnud hagejale alust nõuda TsMS § 236 lg 2 alusel kohtult, et kohus asuks

ise dokumentaalseid tõendeid hageja lepingupartneritelt välja nõudma. Maakohus on oma otsuse p-

s 8 õigesti viidanud, et TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses ise

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendeid tuleb esitada

menetlusosalistel; tsiviilkohtumenetluse puhul on üldjuhul tegemist võistleva menetlusega.

12. Muuhulgas ei ole hageja ka millegagi põhistanud, et välisriikide äriühingutelt CMR-saatekirjade

väljanõudmine olnuks üleüldse ainus viis, kuidas hagejal oli võimalik tõendada niisuguste

võlasuhete olemasolu, mis annaks hagejale aluse nõuda kostjalt 45 468,61 euro tasumist. Eluliselt

ei saa pidada usutavaks, et äriühing teeb märkimisväärsetes summades makseid ilma, et selleks oleks

mingit dokumentaalselt väljendatud alust.

Ringkonnakohus nõustub ka kostja seisukohaga, et isegi kui leiaks tõendamist, et kaubad tarniti

tellija soovil kostja tegevuskoha aadressile (Narva mnt 8, Jõhvi), siis ei anna see iseenesest alust

tuvastamaks, et kostja sai kauba sisuliselt enda omandisse ning rikastus seeläbi. Asja materjalide

põhjal võib pigem järeldada, et äriühingute (sarnaste ärinimedega Fran LTD, Franstudio Venemaal

Peterburis ja Fran Studio OÜ) vahel olid ärialased suhted, mille tegelikku sisu ei ole kohtule

avaldatud.

Õige ei ole apellandi seisukoht, et kostja poolsed kinnitused kohtuistungil tõid endaga kaasa

tõendamiskoormuse ümberpööramise. Maakohtu 24.05.2017 istungil kinnitas kostja, et kuni

2013. aastani olid ärisuhted Venemaa firmaga Fran LTD, kuid ei täpsustanud, milles need ärisuhted

seisnesid. Ärisuhete olemasolu kui asjaolu omaksvõtt ei too kaasa tõendamiskoormise

ümberpööramist, vaid kostja poolt omaksvõetud asjaolusid ei ole vajalik enam tõendada. Samas

ainuüksi ärisuhete esinemisest ei järeldu, kas ja kellel äripartneritest on teise vastu rahalisi nõudeid.

Ringkonnakohus jääb sarnaselt maakohtuga seisukohale, et hageja ei ole täitnud oma

tõendamiskoormist ei lepingulisest suhtest ega alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldustes

osas, mistõttu ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud

apellandi kanda.

Kostja (vastustaja) esitas ringkonnakohtule 28.02.2018. a menetluskulude nimekirja, milles on

märkinud kõik menetluskulud, sh ka maakohtus kantud kulud. Maakohus on oma 09.06.2017

otsusega jätnud menetluskulud samuti hageja kanda ning mõistnud hagejalt välja 1680,34 eurot

kostja menetluskulude katteks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks täiendavalt hinnata kostja poolt

maakohtus kantud menetluskulude vajalikkust ning põhjendatust.

Seega on kostja menetluskuluks ringkonnakohus 325 eurot. Tegemist on õigusabikuludega, kostja

lepinguline esindaja osutas kostjale apellatsiooniastmes õigusteenust 3,25 töötunni ulatuses ning see

aeg kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele ning vastuse koostamisele.

Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud on vajalikud ja

põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahuga. Sellest lähtudes rahuldab

ringkonnakohus kostja taotluse ja mõistab hagejalt välja 325 eurot kostja kasuks

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks.

Kokku on kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus 2005,34 eurot kahes kohtuastmes.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/