2-17-6498/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. märtsil 2018

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-17-6498

Kohtuasi

MAN Autokeskuse osaühingu hagi Tamme Grupp OÜ vastu

põhivõla 2293,24 euro ja viiviste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2538,14 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

MAN

Autokeskuse

osaühing

(registrikood

10079273, asukoht Suur-Männiku tn 8, Tallinn, 11216);

lepinguline esindaja Oleg Kapustin

Kostja: Tamme Grupp OÜ (registrikood 11397851, asukoht

Tammiku põik 1, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond,

41541) seaduslik esindaja Liina Luks

Kohtuistungi toimumise aeg

05. veebruar 2018

Resolutsioon

1. MAN Autokeskuse osaühingu hagi Tamme Grupp OÜ

vastu põhivõla 2293,24 euro ja viiviste väljamõistmiseks

rahuldada

2. Välja mõista Tamme Grupp OÜ-lt põhivõlg 2293,24

eurot (kaks tuhat kakssada üheksakümmend kolm eurot ja

24 senti), 24.04.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 61,44 eurot (kuuskümmend üks eurot ja 44 senti) ja

alates 25.04.2017 viivised põhinõudelt 2293,24 eurot VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni MAN Autokeskuse osaühingu kasuks

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Tamme Grupp

OÜ kanda

2. Välja mõista Tamme Grupp OÜ-lt menetluskulud 500

(viissada) eurot MAN Autokeskuse osaühingu kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue

1. MAN Autokeskuse OÜ (edaspidi hageja) palus Tamme Grupp OÜ (edaspidi kostja) vastu

kohtule esitatud hagis välja mõista kostjalt põhivõlg 2293,24 eurot, 24.04.2017 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 61,44 eurot ja alates 25.04.2017 viivised põhinõudelt

2293,24 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase

täitmiseni hageja kasuks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 2016.a detsembrikuus kaks suulist töövõtulepingut kostjale

kuuluva transpordivahendi, veoauto Volvo reg nr XXX (edaspidi ka veoauto),

remontimiseks, kusjuures kostja oli tellijaks ja hageja töövõtjaks. Enne remondi teostamist

koostati remonditööde kalkulatsioonid, mis kooskõlastati kostjaga. Remonditöid teostati

hagejale kuuluvas remonditöökojas aadressil XXX. Kokku teostati sõidukile kaks remonti –

üks ajavahemikus 07.-14.12.2016.a ja teine 23.12.2016.a. Teostatud remondi eest esitati

kostjale arved – 15.12.2016.a nr 1612607 ja 29.12.2016.a nr 1612621. Kostja võttis teostatud

töö vastu ja aktsepteeris arveid. Tööde suhtes ei ole kostja esitanud mingeid pretensioone.

Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, esimene 21.03.2017.a saldo kinnituses ja teine

31.03.2017.a meeldetuletuses, kostja esitatud arveid käesoleva ajani tasunud ei ole.

Kostja vastuväited

3. Kostja hagi ei tunnista ning esitatud arveid tasuma ei nõustu. Kostja vastuväidete kohaselt ei

ole ta hagejalt tellinud autoremondi töid. Samuti ei ole kostja esindaja väljastanud kellelegi

vastava sisulist volikirja.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Pooltel ei ole vaidlust selles, et veoauto Volvo reg nr XXX kuulub kostjale.

5. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja tellis hagejalt veoauto remonditööd, kas hageja

remontis veoautot ning kas kostja on kohustatud hagejale tasuma veoauto remondikulud.

6. Kohtule esitatud veoauto remonditööde kalkulatsioonidega (lk 5-6) on tõendatud, et hageja

teostas kostjale kuulunud veoautole Volvo reg nr XXX kahel korral remonditöid ning

paigaldas selle käigus materjale ja varuosasid, hagejale kuuluvas remonditöökojas aadressil

XXX. Remonditööd teostati ajavahemikul 07.12.2016 - 14.12.2016 ja 23.12.2016. Arve-

saatelehtedega (lk 7-8) on tõendatud, et teostatud remonditööde ning paigaldatud materjalide

ja varuosade eest esitas hageja kostjale arved – 15.12.2016 nr 1612607 ja 29.12.2016 nr

1612621. Hageja esitatud 21.03.2017 saldo kinnituselt (lk 9) nähtub, et kostja nimel

aktsepteeris võlgnevust summas 2293,24 eurot hageja ees XXX. 30.03.2017 ja 22.02.2017

meeldetuletustega on tõendatud, et hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekud

võlgnevus likvideerida.

7. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et tema viis veoauto Volvo reg nr XXX hageja

juurde remontimiseks kahel korral, kuna sõidukil ilmnesid peale tehnilist ülevaatust vead,

rikked. Tunnistaja käis veoautoga ka tehnilisel ülevaatusel. Tunnistajal oli kostja esindaja

XXX, kelle perekonnanime ta ei tea, kokkulepe, et ta asub kostja juurde tööle sama veoauto

autojuhina, kuid kuna veoautoga toiduõli vedada ei saanud, siis temaga töölepingut ei

sõlmitud ja palka ei ole kostja talle maksnud.

8. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks hagiavalduses esile toodud asjaolud, et hageja

teostas ajavahemikul 07.12.2016 - 14.12.2016 ja 23.12.2016 remonditöid kostjale kuuluvale

veoautole oma remonditöökojas aadressil XXX, et remonditööde eest esitati kostjale arved

15.12.2016 nr 1612607 ja 29.12.2016 nr 1612621 summas 2293,24 eurot ning et ta nõudis

korduvalt arvete tasumist.

9. Hageja on esitanud hagi tuginedes poolte vahel sõlmitud kahele töövõtulepingule,

kohtuistungil palus hageja kohtu poolt töövõtulepingu puudumise tuvastamisel lahendada asi

käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel.

10. Kostja väitel XXX ega XXX kostja töötajateks ei ole. Hageja ei ole tõendanud vastupidist.

11. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku

(lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi

tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1

kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses

ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

12. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt võib tehingu teha majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku

töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing

on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud

majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

13. Kohus saab lugeda XXX ütlustega tõendatuks, et tunnistajat ei saa pidada kostja töötajaks,

kuna temaga ei sõlmitud töölepingut ega makstud töötasu. Kuivõrd hageja ei ole kohtule

tõendanud ka asjaolu, et XXX oleks olnud kostja töötajaks või TsÜS § 116 lg 2 nimetatud

muuks isikuks, siis ei saa kohus lugeda tõendatuks, et poolte vahel sõlmiti kaks suulist

töövõtulepingut veoauto remonditööde teostamiseks.

14. VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku

(soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda

tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023 sätestatud õigused

ja kohustused, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele.

15. VÕS § 1023 lg-te 1 ja 2 esimese lause kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu

hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest.

Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja

nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist

pidada mõistlikult vajalikuks. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita

asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu.

16. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 108

lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

17. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et hageja teostas kostjale kuuluvale veoautole kahel korral

remonditöid ja paigaldas materjale ja varuosasid kokku summas 2293,24 eurot, mis on

ilmselgelt kostja huvides, siis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja 1023 lg-te 1 ja 2

esimese lause alusel välja mõista põhivõlg summas 2293,24 eurot.

18. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS-i

§ 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhi-refinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

19. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

20. Hageja viivise arvestusest nähtuvalt (lk 29) on hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud

viivise summa seisuga 24.04.2017 kokku 61,44 eurot. Kostja ei ole viivise arvutusele vastu

vaielnud ning kohus on seisukohal, et see põhineb osundatud seadustel. Seega tuleb lisaks

põhinõudele kostjalt välja mõista ka VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS

§ 367 alusel sissenõutavaks muutunud viivis 61,44 eurot ning alates 25.04.2017 viivis

põhinõudelt 2293,24 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

21. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

22. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-,

posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

24. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud riigilõivu 275

eurot ja tema lepinguline esindaja osutas õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 75 eurot ilma

käibemaksuta, kokku 225 eurot. Tsiviilasjast nähtuvalt on kõik kulud kantud seoses

käesoleva kohtuasjaga.

25. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja kulutused on antud asja keerukust, hagiavalduse mahukust ja lisatud tõendeid

arvestades põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele täies ulatuses

kokku 500 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik