1-17-10982/31 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2018.a, Paide kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-10982 (16251000343)

Kohtunik

Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Evi Goldschmidt

Kriminaalasi

Taivo Must süüdistuses KarS § 215 lg 2 p1,2; § 199 lg 2 p 7,

8,9 järgi, Raido Must süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2; §

199 lg 2 p 7, 8 järgi ja XX süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1,2; §

199 lg 2 p 7, 8,9; § 213 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses

Prokurör

EE Viru

Süüdistatav

TAIVO MUST

isikukood või sünniaeg:

38909270314

elu- või asukoht ja aadress: elukoht

XXX,

XXX

(vahistatud, asub x politseijaoskonna arestimajas)

kodakondsus

Eesti

haridus:

x x

emakeel:

eesti keel

töökoht või õppeasutus:

x x

tõkend:

vahistamine

varem karistatud:

1) 03.07.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi vangistusega 4 kuud tingimisi,

katseajaga 3 aastat.

2) 09.09.2014 Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,

8 järgi vangistusega 1 aasta, mis asendatud 730 tundi ÜKT;

karistus täidetud 17.06.2016

Kaitsja

van.-adv. Matti Reinsalu määratud korras

Süüdistatav

RAIDO MUST

1 (20)

isikukood või sünniaeg:

39607032012

elu- või asukoht ja aadress:

x x, x x, x x, x x

kodakondsus

Eesti

haridus:

x

emakeel:

eesti keel

töökoht või õppeasutus:

x x

tõkend:

elukohast lahkumise keeld kuus

kuud alates 18.09.2017

varem karistatud:

varem kriminaalkorras karistatud

kahel korral

1) 04.06.2015 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsusega

KarS § 145 lg 1 järgi vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6

kuud

2) 08.09.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

KarS § 215 lg 2 p 2 järgi vangistusega 10 kuud, mis asendatud

300 tundi ÜKT, tähtajaga 23.03.2017;

Kaitsja

van.-adv Eve Jundas määratud korras

Süüdistatav

XX

isikukood või sünniaeg:

XXX

elu- või asukoht ja aadress: x, x x, x, x x, kannab karistust x x

alates 10.08.2017

kodakondsus

Eesti

haridus:

x x

emakeel:

eesti keel

töökoht või õppeasutus:

x x x x

tõkend:

-

varem karistatud:

varem kriminaalkorras karistatud

kolmel korral

1) 22.12.2014 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

KarS § 199 lg 2 p 7; KarS § 200 lg 2 p 7, 9; KarS § 121 järgi

vangistusega 2 aastat , katseajaga 2 aastat

2) 27.10.2015 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega

KarS § 199 lg 2 p 4; KarS § 121 lg 2 p 3; KarS § 121 lg 1 järgi

karistusega 2 aastat 7 kuud 27 päeva, millest ära kantud 30

päeva, 2 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust tingimisi, katseajaga

2 aastat 8 kuud. Karistusest osaliselt tingimisi vabastamine

käitumis kontrolliga ; Erakorralise ettekande alusel pöörati

karistus täitmisele alates 10.08.2017

3) 28.04.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega KarS

§ 404 lg 1 järgi rahalise karistusega 480 EUR;

Kaitsja

van.-adv. Natalja Suvorova määratud korras

Kannatanud, tsiviilhagejad

QQ, WW, SS ja LL

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1,3

kohus

o t s u s t a s :

2 (20)

Süüdi tunnistada XX:

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 213 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1, 3 alusel suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta

ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks

lugeda 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel liita karistusele Viru Maakohtu 27.oktoobri 2015.a otsusega mõistetud

vangistuse ära kandmata osa 2 (kaks) aastat, 6 (kuus) kuud ja 27 päeva ning mõista

liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 8 (kaheksa) kuud ja 27 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumist 10. august

2017.

KarS § 65 lg 2 alusel liita karistusele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega mõistetud

rahaline karistus 48 päevamäära, s.o. 480 eurot ja jätta see iseseisvalt täitmisele.

Süüdi tunnistada Raido Must:

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust;

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) üks aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1, 3 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1

(üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks

lugeda 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14- 16 oktoober

2016, s.o 3 (kolm) päeva. Ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta, 1 (üks) kuu ja 27 päeva

vangistust.

KarS § 74 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Raido Must ei pane 2 (kahe) aastase

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p

1-6 järgi ettenähtud järgmisi kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – x x, x x, x x, x x;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

3 (20)

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse

ankeetandmetes märgitud elukoht. XX-i alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Raido Mustale kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Taivo Must:

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust;

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 10 (ümme) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1 (üks)

aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks

lugeda 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14-16 oktoober

2016, s.o 3 (kolm) päeva ning vahistamine 30.10.2017-21.02.2018, s.o 3 (kolm) kuud ja 22

(kakskümmend kaks) päeva. Ärakandmata karistus on seega 6 (kuus) kuud ja 5 (viis) päeva

vangistust.

KarS § 74 alusel jätta karistus täitmisele pööramata, kui Taivo Must ei pane 1 (ühe) aastase

katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p

1-6 järgi ettenähtud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX, XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool

Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal kohtu poolt määratud elukohaks kohtuotsuse

ankeetandmetes märgitud elukoht. XX-i alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

Tühistada Taivo Mustale kohaldatud tõkend vahistamine ning vabastada Taivo Must koheselt

kohtusaalis vahi alt.

Tsiviilhagid

Rahuldada kannatanute WW, SS-i SS, QQ ja LL-i tsiviilhagid VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel

ning vastavalt välja mõista:

solidaarselt XX-ilt, Raido Mustalt ja Taivo Mustalt kannatanu QQ kasuks 2005,50 eurot;

solidaarselt Raido Mustalt ja XX-ilt kannatanu WW kasuks 35 eurot (lukustuse lõhkumine ja

4 (20)

viin);

solidaarselt XX-ilt, Raido Mustalt ja Taivo Mustalt kannatanu WW kasuks 5 eurot;

solidaarselt Raido Mustalt ja Taivo Mustalt kannatanu WW kasuks 89 eurot;

XX-ilt kannatanu SS kasuks 550 eurot;

XX-ilt kannatanu LL-i kasuks summas 645.87 eurot.

Menetluskulud

Välja mõista süüdimõistetult XX-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175

alusel sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 530,38 eurot, kokku 1280,38 eurot.

Jätta riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja sõidukulude osas 97,92 eurot.

Välja mõista süüdimõistetult Raido Mustalt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, §

175 alusel sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 264 eurot, kokku 1014 eurot.

Jätta riigi kanda riigi õigusabi korras määratud kaitsja sõidukulude osas 48,24 eurot.

Välja mõista süüdimõistetult Taivo Mustalt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, §

175 alusel sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 456 eurot, kokku 1206 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Taivo Mustal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 100,50 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/

a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele

viitenumber XX - 99918700004085; Raido Must - 99918700004108; Taivo Must 99918700004098.

Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda XX-il ja Raido Mustal 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 2 p 3 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde:

1-CD plaat sõiduki x JHT-36 fotod;

1-CD plaat x majast varastatud asjade fotod;

üks CD plaat Lombard24h OÜ videosalvestusega;

2 CD plaat LL-i pangakaart kasutamisest.

KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada:

-

üks auto raadiomakk JVC seeria nr 158X3941 (pakend nr 6); päikseprillid (pakend nr 7),

asuvad Paide politseijaoskonna asitõendite hoiu ruumis akt nr 284;

-

üks tühi valge veini pudel Santa Barbara (pakend nr 1), üks tühi punase veini pudel Santa

Barbara (pakend nr 2), üks valge suitsuandur (pakend nr 3); 7 tk sigareti koni L&M (pakend nr

4), üks peenike sigaretikoni (pakend nr 5) asuvad Paide politseijaoskonna asitõendite hoiu

5 (20)

ruumis akt nr 276.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega

tutvuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul

apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab

eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada

määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15).

Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 14.03.2018 kell 16:00

Paide kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Kohtu alla on antud: Taivo Must süüdistuses KarS § 215 lg 2 p1,2; § 199 lg 2 p 7, 8,9 järgi, Raido Must

süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2; § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja XX süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1,2; § 199

lg 2 p 7, 8,9; § 213 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses. Süüdistused on toodud kohtuotsuse põhjendavas osas.

Kohtuistungil prokurör tegi ettepaneku:

- tunnistada XX süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 199 lg

2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 213 lg p1 järgi ja karistuseks vangistus

üks aasta 6 kuud. KarS § 64 alusel liita karistused, suurendades raskeimat karistust ja karistuseks

vangistus üks aasta 9 kuud Juhindudes KrMS § 238 lg 2 vähendada tema karistust 1/3 võrra ja

karistuseks mõista karistus vangistus 1 aasta ja 2 kuud. KarS §65 lg 2 alusel liita karistusele Viru

Maakohtu poolt 27.oktoobri 2015.a otsusega mõistetud vangistuse 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 27

päeva ära kandmata osa 2 aastat 6 kuud 27 päeva ja mõista liit karistuseks vangistus 3 a 8 kuud 27

päeva karistuse kandmise alguseks lugeda täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumist 10. august

2017. KarS § 65 lg 2 alusel liita karistusele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega mõistetud

rahaline karistus 48 päevamäära, s.o. 480.- eurot ja jätta see iseseisvalt täitmisele. Kohaldada tõkendiks

vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni;

- tunnistada süüdi Raido Must KarS § 215 lg2 p1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta 6

kuud, KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks vangistus üks aasta. KarS § 65 lg 1 alusel liita

karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja karistuseks vangistus üks aasta 9 kuud.

Juhindudes KrMS § 238 lg 2 vähendada tema karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista karistus

vangistus üks aasta ja 2 kuud. KarS § 68 alusel arvata maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14- 16

oktoober 2016, s.o 3 päeva ja kandmisele kuulub vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 päeva. KarS

§ 74 alusel jätta karistus osaliselt täitmisele pööramata, mõista koheselt ära kandmisele 4 kuud

vangistust ja 9 kuud ja 27 päeva vangistus jätta täitmisele pööramata, kui Raido Must ei pane ühe

aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg1 järgi ettenähtud

kontrollnõudeid;

- tunnistada süüdi Taivo Must KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud, KarS

6 (20)

§ 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks vangistus 10 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel liit karistused

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja karistuseks vangistus 1(üks) aasta ja 3 kuud.

Juhindudes KrMS § 238 lg 2 vähendada tema karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista karistus

vangistus 10 kuud. KarS § 68 alusel arvata maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14- 16 oktoober

2016, s.o 3 päeva ja kandmisele kuulub vangistus 9 kuud 27 päeva. KarS § 74 alusel jätta karistus

osaliselt täitmisele pööramata, mõista koheselt ära kandmisele 3 kuud vangistust ja 6 kuud 27 päeva

vangistus jätta täitmisele pööramata, kui Raido Must ei pane 10 kuulise katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid. Karistuse kandmise algust

lugeda tagaotsitavana tabamisest j a tõkendina vangistamisest 30.10.2017.

Kaitsjad ja süüdistatavad taotlesid kergemat karistust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et XX-ile, Taivo Mustale ja

Raido Mustale esitatud süüdistused on täies mahus tõendamist leidnud.

Süüdistatavad on end süüdi tunnistanud ning ei vaidle vastu ka tsiviilhagidele.

1. XX-i süüdistused vargustes

1.1.

XX-i süüdistus varguses ööl vastu 14.10.2016

Esitatud süüdistuse kohaselt XX varastas koos Raido Mustaga ja tarvitas kohapeal ära kannatanule

WW-le kuuluva 1 pdl viina "Mõrnaja" 70 cl maksumusega 10 € ning varastas WW-le kuuluva

mobiiltelefoni akulaadija LG väärtusega 5 eurot.

XX tunnistab end varguses süüdi. Tema eeluurimisel antud ütluste kohaselt (II köide tl 108-114, 115-

116) otsustas ta koos R. Mustaga, et lähevad suvemajja sisse. Ta võttis kaasa kangi ning nad kangutasid

koos välisukse lahti. Nad leidsid majast pudeli viina „Mõrnaja“ ning jõid selle koos ära. Kui viin oli

joodud otsustasid nad minna ja võtta ameerika auto, mida olid eelnevalt näinud x. Hiljem läksid nad

majja tagasi ning võtsid peale ka E. K ja T. Musta. XX on küll end süüdi tunnistanud, kuid eitab

mobiiltelefoni laadija vargust.

E. K ütluste kohaselt sõitis ta autoga koos R. Musta, T. Musta ning XX-iga maja juurde ning kui nad

majja sisse läksid, oli uks juba lahti murtud. XX laadis majas olles enda telefoni laadijaga, mille võttis

hiljem kaasa, kui maja juurest ära läks. Sama kinnitab ka T. Must kahtlustatavana 09.02.2017 antud

ütlustes. R. Must kahtlustatavana antud ütlustes on samuti märkinud, et ta tungis koos XX-iga ukse

kangiga lahti murdmise teel majja sisse ning jõid seal viina „Mõrnaja“. Hiljem tulid nad tagasi koos T.

Musta ning E. K ning siis XX läks ära. Eeltoodud ütlused on usaldusväärsed, kuna riimuvad üksteisega.

Kohus leiab, et süüdistatava ütlused laadija osas ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku ülejäänud

tõenditega kogumis. R. Must, T. Must ja E. K ärandatud sõidukisse pandud varastatud asjade hulgas ei

olnud telefonilaadijat, mis kinnitab E. Kja T. Musta ütluste usaldusväärsust.

Kannatanu WW (I köide tl 78-86) ütluste kohaselt kuulub x x x x x asuv suvila tema emale EE-le, kuid

nad kasutavad suvilat koos ja seal on temale kuuluvad esemed. Viimane kord oli suvemajas

11.09.2016, lahkudes ta koristas maja. 15.oktoobril avastas ta majja sissemurdmise – tabalukud olid

lahti murtud. WW loetleb esemed ja nende maksumuse, mis majast on varstatud, mh 1 pdl viina

„Mõrnaja“ 70 cl maksumusega 10 eurot ning akulaadija LG väärtusega 5 eurot. Kannatanu ütlused

7 (20)

haakuvad ülejäänud tõenditega kogumis ning on seega usalusväärsed.

Eeltoodud ütlustega kogumis on tõendamist leidnud varguse toimepanemise aeg, koht ja varastatud

esemed esitatud süüdistuse järgi. Ütlustega on seega tõendamist leidnud võõraste vallasasjade

äravõtmine, alkoholi puhul äratarvitamine ja laadija puhul selle endale jätmine. Varguse pani XX

toime koos R. Mustaga ühiselt ning kooskõlastatult. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega (I

köide tl 69-77) on tõendatud kuriteo toimepanemise viis - aiavärav lahti, välisukse ees olevat tabalukku

kinnihoidev metall-lipp ukse küljest lahti kangutatud, majas kappidel uksed, sahtlid avatud, köögilaual

taldrik toiduga, majas tühjad alkoholi pudelid. Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab

KarS § 266 lg-le 1. Varastatud esemete väärtus ei oma tähtsust, kuna XX on varasemalt korduvalt

varguste eest karistatud ning seega on tegemist süstemaatilise vargusega. Eelnev korduv varguste eest

karistatus ning käesolev süüdistus varguses näitab, et XX-ile on varastamine kujunenud elustiiliks, ta

sooritab kuritegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

Eeltoodu alusel on XX süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi tõendamist leidnud

ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või ära

tarvitada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud

episoodis süüdi.

1.2.

XX-i süüdistus varguses 09.04.2017 episoodis

Esitatud süüdistuse kohaselt XX varastas SS-ile kuuluva noorukite maastikujalgratta Merida Big Nine

20D väärtusega 550 eurot.

Kannatanu SS avaldus ja ütlusete (IV tl 2-10) kohaselt XXX x kortermaja trepikoja esimese ja teise

korruse vaheliselt platvormilt on 08.04.2017 ja 10.04.2017 vahelise ajal varastatud tema tütre

maastikujalgratas Merida mudel Big Nine 20D raami numbriga x maksumusega 550 .- eurot.

Kannatanu on lisanud ütlustele foto jalgrattast ja garantiitalongi.

XX kahtlustatavana antud ütluses (IV kd tl 32-34) tunnistab end jalgratta varguses süüdi - ta varastas

2017 aprilli alguses x kortermaja trepikojast jalgratta, sõitis sellega koos BB x rongijaama, Tallinna

jõudes hoidis jalgratast rattahoidlas Coca-Cola Plaza juures, hiljem viis selle maneeži tänava

pandimajja ja sai selle eest raha 100.- eurot. Pandimajas ütles, et jalgratas on tema enda oma.

Tunnistaja BB ütluste (IV kd tl 12-13) kohaselt nägi ta XX-i sõitmas musta, rohelist ja valget värvi

jalgrattaga, läksid rongiga Tallinna, hiljem XX ütles, et müüs jalgratta pandimajja.

Päringuga Lombard 24h OÜ-le ja vastusega (IV kd tl 14-16) on tõendatud, et XX müüs pandimajja

10.04.2017 jalgratta Merida Big Nine ja sai selle eest 100.- eurot, müüja rekvisiidid i.k. XXX, elukoht

XXX. eeldootut kinnitab ka pandimaja videosalvestis ning selle vaatlusprotokoll (IV kd tl 17-23).

Vaadeldud on CD-d salvestusega 10.04.2017 kell 15.35 kuni 15.44, millel näha, et XX siseneb

Lombard 24 ruumidesse, kaasas jalgratas, XX esitab ID kaarti, pandimaja töötaja annab XX-ile

sularaha, XX väljub.

Eeltoodud usaldusväärsete tõenditega kogumis on tõendamist leidnud varguse toimepanemise aeg,

koht, varastatud ese ja selle väärtus esitatud süüdistuse järgi. Tõendamist on leidnud võõra vallasasja

äravõtmine selle realiseerimise eesmärgil XX-i poolt.

Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. Kuna XX on varasemalt

korduvalt varguste eest karistatud ning seega on tegemist süstemaatilise vargusega. Eelnev korduv

8 (20)

varguste eest karistatus ning käesolev süüdistus varguses näitab, et XX-ile on varastamine kujunenud

elustiiliks, ta sooritab kuritegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

Eeltoodu alusel on XX süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi tõendamist leidnud ning

koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas jalgratta eesmärgiga see realiseerida. Õigusvastasust

ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.

Tsiviilhagi

Kohtulikul tõendite uurimisel on XX-i süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi

tõendamist leidnud.

Kannatanule SS tekitati jalgratta Merida Big Nine 20D vargusega varalist kahju kokku 550 eurot, seega

jääb SS-i SS poolseks tsiviilhagiks 550 eurot (IV kd tl 11).

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu SS-ile varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline

kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu

omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud tema ütlusega. Samas süüdistatav ei vaidle

tsiviilhagile vastu. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Seega tuleb hagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista

XX-ilt kannatanu SS kasuks 550 eurot.

1.3.

XX-i süüdistus varguses 08.08.2017 episoodis

Esitatud süüdistuse kohaselt XX varastas LL-ile kuuluva mobiiltelefoni Huawei P10 Plus (IMEI koodid

x, x9), väärtusega 720 eurot, Huawei akupanga, ilma väärtuseta ja LL nimele välja antud SEB Pank

pangakaarti.

Kannatanu LL ütluste (III kd tl 4-6, 10-11) ning süüteo teate kohaselt 08.08.2017 kella 14-15 ajal oli

temal külas XX, ta läks end pesema, sel ajal XX lahkus korterist ja võttis kaasa LL-i telefoni

HuaweiP10 Plus, Huawei akupanga ja rahakotist SEB pangakaarti.

XX ütluste kohaselt (III kd tl 64-68) tunnistab ta ennast süüdi selles, et võttis LL-i mobiiltelefoni,

akupanga ja rahakotist pangakaarti. Mobiiltelefoni andis TT-le, et see telefoni LL-ile tagastaks.

Väidetavalt andis need LL talle ise kasutada. Kohus ei pea selliseid ütlusi eluliselt usutavateks.

Süüdistatava ütlused telefoni tagastamise soovi kohta ja TT-le andmise kohta, et viimane saaks selle

tagastada kannatanule, on ümber lükatud tunnistaja TT ütlustega (III kd tl 15-16). Nimelt, ta kuulis, et

XX võttis LL-i telefoni ja pangakaarti ära ning läks XX-i elukohta. XX oli läbipekstud ja ütles, et

peksmise ajal võeti temalt LL-ile kuuluvad asjad ära, sealhulgas ka raha. Hiljem kuulis, et LL-i telefon

Huawei 10 Plus on tema tuttava BB käes. Ta sai viimaselt telefoni, et see LL-ile tagasi anda. Samuti

kinnitab eeltoodut tunnistaja CC enda ütlustes (III kd tl 18-19), et tunneb LL-i ja XX-i, kuulis tuttavate

käest, et XX varastas LL-i telefoni ja pangakaarti. Läks x XX-i elukohta, XX oli kellegi poolt läbi

pekstud. XX ütles, et peksmise käigus võeti tal kõik asjad ära, paari päeva pärast üks temale tundmatu

Aravete elanik andis talle LL-i telefoni.

Kohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseteks ning nendega on tõendatud XX poolt võõraste

9 (20)

vallasasjade äravõtmine nende omastamise eesmärgil. Nendega on tõendamist leidnud ka varguse

toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed ning nende väärtus esitatud süüdistuse järgi. Telefoni ja

akupanga väärtus on tõendatud ka kannatanu ütlustele liatud Telia arvega (III kd tl 12).

Kuna XX on varasemalt korduvalt varguste eest karistatud on seega tegemist süstemaatilise vargusega.

Eelnev korduv varguste eest karistatus ning käesolev süüdistus varguses näitab, et XX-ile on

varastamine kujunenud elustiiliks, ta sooritab kuritegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

Eeltoodu alusel on XX süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud ning

koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas võõrad esemed eesmärgiga need endale jätta.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis süüdi.

2. XX-i süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

Kannatanu QQ ülekuulamise protokolli kohaselt kuulub temale sõiduauto x registrinumbriga x, autot

hoidis ta x x x x x x x x x hoovis. Auto oli oma kohal 13.oktoobril 2017. 14 oktoobril kell 17 paiku

helistas talle tuttav XX ZZ ja küsis, kas autoga juhtus midagi x-x teel. Ta läks nimetatud kohta. Auto

juures olid 2 meest ja üks naine, auto salongis ja pagasiruumis olid tekid, padjad ja prügikotid muude

esemetega (I köide tl 3-4, 5-6, 7-9). Lisaks kannatanu ütlustele on sõiduauto registrinumbriga x

kuulumine QQ-le tõendatud koopiaga sõiduki x dokumendist (I köide tl 46-47, 48).

XX tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi. Tema kahtlustatavana antud ütluste ja kaartide (II köide tl

108-114, 115-116) kohaselt võttis ta koos R. Mustaga ajutiseks kasutamiseks x hoovist Ameerika auto

x. Auto käivitamiseks võtsid nad kõrval seisvalt teiselt sõidukilt aku. Samasisulisi ütlusi on andud R.

Must enda kahtlustatavana ülekuulamisel ja vastavalt skeemile (II lk 67-70).

Seega on tõendatud XX ja R. Musta poolt ühiselt ja kooskõlastatult võõra vallasasja omavoliline ajutine

kasutamine. Asja kasutamisega kaasnes selle ajutine hõivamine omanikult. XX koos R. Mustaga sõitsid

autoga nende ütluste kohaselt x hoovist x x ning x x, n.ö sõitsid autoga ringi seni kuni sõitsid 14.10.17

varahommikul Raido Musta elukohta x x x x, kus autosse istusid veel Taivo Must ja E. K ja sealt

sõitsid sõidukiga x x WW’i maja juurde, misjärel XX läks oma koju. Eeltoodu on tõendatud kogumis

üksteisega riimuvate eelnimetatud isikute kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega.

Paikkonna kaardilt nähtub, mis marsruudil ärandatud autoga sõideti (II kd tl 115-116). Samuti järeldub

eeltoodu XX ütlustest ning kaartidelt (II köide tl 108-114, 115-116). Tunnistaja XX ZZ ütlustega (I

köide tl 60-62) ning temale äratundmiseks esitamise protokolliga (I köide tl 63-67) kogumis on

tõendatud, et ta nägi 14.10.2017 x bussipeatuse ligidal QQ sõiduautot ning selle juures oli R. Must, T.

Must ning E. K. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed kuna need riimuvad tunnistaja AA ütlustega (I

köide tl 58-59), kes samuti nägi nimetatud kohas autot, kahte noormeest ning autos istus veel keegi.

Nimetatud ajaks tõendikogumi – kaaskahtlustavate ning tunnistajate ütluste, järgi oli XX lahkunud.

XX on varem karistatud varguse eest ja ta on teo toime pannud grupis, koos R. Mustaga, kvalifitseerub

tegu KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi. XX on teo toime pannud kavatsetusega, ta otsustas, et läheb võtab

koos R. Mustaga hoovist võõra auto, kuna ei viitsinud jala käija ning nad tahtsid näha, palju auto kiirust

välja annab.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab XX-i KarS § 215 lg 2 p

1, 2 järgi süüdi.

3. XX süüdistus KarS § 213 lg 2 p 1 järgi

10 (20)

XX-i süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna, varalise kasu saamise

eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega sularahaautomaatidesse ja makseterminalidesse, et

saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess

kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, korduvalt sisestas 08.08.2017 varastatud LL’i nimele välja

antud SEB Pank pangakaardi nr …x sularahaautomaati ja erinevatesse makseterminaalidesse, korduvalt

sisestades PIN koodi, korduvalt sai liigipääsu LL pangakaardiga seotud pangakontole ning korduvalt

kasutas pangakaarti järgmiselt:

08.08.2017 kell 15:41 x asuvas sularahaautomaadist EYP00022 võttis välja sularaha summas 300 eurot;

08.08.2017 kell 15:56 x asuvas x kaupluses tasus ostu eest summas 16,90 eurot;

08.08.2017 kell 16:19 x asuvas x tanklas tasus ostu või teenust eest summas 1,90 eurot;

08.08.2017 kell 16:42 x asuvas x OÜ kaupluses tasus ostu või teenuse eest summas 68 eurot.

08.08.2017 kell 18:12 x asuva r teenindusjaamas tasus ostu või teenuse eest summas 6,07 eurot,

09.08.2017 kell 01:53 x asuvas SEB sularahaautomaadis võttis välja sularaha summas 250 eurot.

Kokku tekitas XX oma käitumisega kannatanu LL-ile varalise kahju 642,87 eurot.

Kannatanu LL ütluste (III kd tl 4-6, 10-11) kohaselt 08.08.2017 kella 14-15 ajal oli temal külas XX, ta

läks end pesema, sel ajal XX lahkus korterist ja võttis kaasa LL-i telefoni HuaweiP10 Plus, Huawei

akupanga ja rahakotist SEB pangakaarti. 09.augustis avastas, et tema pangakaartiga on peale

kaotsiminekut tehtud pangatehinguid.

XX on end süüdi tunnistanud. Tema kahtlustatavana antud ütluste (III kd tl 64-68) kohaselt võttis ta

LL-i rahakotist pangakaarti. Pin kood oli tal teada varsemast ajast. Tunnistab, et võttis välja sularaha ja

maksis ostude eest.

Nimetatud süüdistuse paikapidavuses puudub vaidlus, kuivõrd XX tunnistab antud kuriteo

toimepanemist. On täiesti selge, et korduvalt automaadist raha võttes sai ta igati aru, et see kaart kuulub

kannatanule. Samuti on antud episood lisaks ütlustele täielikult tõendamist leidnud järgmiste tõenditega

kogumis:

väljavõttega LL-i pangatehingutest 08.08 kuni 10.08.2017 (III kd tl 8). Välja on võetud sularaha 300 +

250 eurot, makstud x poes 16.90 eurot, autovaruosade eest 68 eurot, r 6.07 eurot ja x 1.90 eurot;

SEB panga poolt väljastatud videote ja fotode (III kd tl 24 -27) ning nende vaatlusprotokoll (III kd tl

28-33). Fotod ja videod isikust, kes LL-i kontolt 08.08.2017 x ja 09.08.2017 x võttis raha välja

pangaautomaadist. Näha mees, kellel käes mobiiltelefoni taoline ese, paremas käes pangakaart, mees

sarnaneb XX-ile;

päringu ja vastusega x (III kd tl 34-35)

nõudekirja ja vastusega x AS-lt (III kd tl 38-40) ning sellele lisatud videosalvestisega CD-plaadil

(videosalvestus isikust, kes 08.08.2017 kell 16.19 tasus pangakaartiga, mille lõpunumbrid ….x),

milline vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 42-48). Viimase kohaselt nähtub, et ostu

sooritab isik, kes sarnaneb XX-ile, teeb kaardimakse, hiljem käes hot-dog, vaadeldud kaardimakse

kviitungit;

päringu ja vastusega x OÜ x poest (III kd tl 49-50), väljastatud kaardimakse kviitung summale 68.00

eurot, ,milline on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (III kd tl 51-52);

nõudekirja ja vastusega r As-lt

(III kd tl 52-56), millisega saadetud CD on vaadeldud asitõendi

vaatlusprotokollis (III kd tl 58, 60-62). Näha, kuidas XX-ile sarnanev isik tangib kütust ja tasub

pangakaartiga.

Konto väljavõtted ja videod XX-ist haakuvad täielikult esitatud süüdistusega.

11 (20)

Tunnistajad TT ja CC ütlused ei anna käesoleva episoodi tõendamise seisukohast olulist teavet ning

kohus jätab need tõendikogumist välja.

Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et XX, varalise kasu saamise eesmärgil andmete

ebaseadusliku sisestamisega, pani toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. XX pani kuriteo

toime kavatsetult, sest võttis raha välja ja maksis kaartiga korduvalt ning oli igati teadlik, et kaart ja nö

sellel olev raha on talle võõras. XX-i on varem karistatud varguse toimepanemise eest, mistõttu

kvalifitseerub tegu KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu alusel tunnistab kohus XX-i esitatud süüdistuses KarS § 213 lg 2 p 1 järgi süüdi.

Tsiviilhagi

Kannatanu LL-ile tsiviilhagi on summas 645.87 eurot, milline moodustub järgmistest pangakaardiga

XX poolt varastatud pangakaardiga tehtud tehingutest:

08.08.2017 kell 15:41 x asuvas sularahaautomaadist x võttis välja sularaha summas 300 eurot;

08.08.2017 kell 15:56 x asuvas x kaupluses tasus ostu eest summas 16,90 eurot;

08.08.2017 kell 16:19 x asuvas x tanklas tasus ostu või teenust eest summas 1,90 eurot;

08.08.2017 kell 16:42 x asuvas x OÜ kaupluses tasus ostu või teenuse eest summas 68 eurot.

08.08.2017 kell 18:12 x asuva r teenindusjaamas tasus ostu või teenuse eest summas 6,07 eurot,

09.08.2017 kell 01:53 x asuvas SEB sularahaautomaadis võttis välja sularaha summas 250 eurot.

Lisaks panga teenustasu sularaha väljavõtmise eest 3 eurot.

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu LL-ile varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud

kannatanu omandi rikkumisega. Kannatanu nõue on tõendatud LL konto väljavõttega (III kd, tl 8).

Samas süüdistatav ei vaidle tsiviilhagile vastu. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Seega tuleb hagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista

XX-ilt kannatanu LL-i kasuks 645.87 eurot.

4. Raido Must süüdistus varguses

Esitatud süüdistuse kohaselt Raido Must, isikute grupis koos XX-iga 13.10.2016 hilisõhtul tungisid

tabalukkude lahti kangutamise teel x x x x x x x x asuvasse WW’i suvemajja ja kohapeal ära tarvitades

varastas sealt 1 pdl viina "Mõrnaja" 70 cl maksumusega 10 €. Raido Must isikute grupis koos EK ja

Taivo Mustaga sisenes varem lahti murtud ukse kaudu 14.10.2016 hommiku poole x x x x x x x x

asuvasse WW’i suvemajja ja kõrvalhoonesse ja varastas sealt järgmised esemed: 4 pistikupesaga

pikendusjuhtme rull 20m väärtusega 20 €, elektrigrill "Princess" väärtusega 40 €, köögi

universaalkäärid väärtusega 7 €, 2 tk õhuniiskuse kogujat "Metylan Aero" väärtusega a’ 8 € kokku 16

€, 1 tk päikesevari "Saku Õlletehas" väärtuseta, erineva suurusega 2 linikut koguväärtusega 10 €, 3

patja koguväärtusega 30 €, 5 tekki väärtusega 45 €, fliisist pleed Delfiini pildiga väärtusega 5 €, 3

talvejopet koguväärtusega 80 €, hallikas valge seest sinise voodriga sulevest väärtusega 5 € , naiste

jalanõud Crocsid 5 €, plätud 5 €, baleriinad 5 €, meeste vabaaja jalanõud musta värvi "DC" nr 42-43

väärtusega 25 €, telefoni akulaadija "LG" väärtusega 5 €, voodipesud, padjapüürid, linad, tekikotid

koguväärtusega 25 €, 1 tk lilleline elektriline massaaži padi väärtusega 15 €, erinevad toiduained: mitu

pakki erinevaid Santa Maria maitseaineid, punased oad kilekotis, Twix šokolaad, Merci kommikarp, 5

tk erinevaid konserve, loorberi lehed, 1 purk mett, 1 tk rasv, 2 tk salatikastet, 1 tk kalakonserv, Maggi

kiirsuppe, mitu pakki Knorr kiirsuppe, 6 tk sinepit, sibulad, tee pakid, makaronid, 2 tk plastikpudelis

12 (20)

mädarõika kastet, hernesupp, mitu purki hoidiseid, ketšupit, soolakõrsikud, kakao, üks pakk

kartulipudru pulber, leivakuivikud, kohvi pulbrit koguväärtusega 60 €, 6 pdl veini "Santa Barbara" 75cl

kogumaksumusega 24 €, üks pakk 5l veini maksumusega 15 €, , 5l plastikkanistris bensiin

maksumusega 6 €, jalgrattalukk väärtusega10 €, musta värvi korpusega makkraadio "Sharp" väärtusega

15 €, spordikott väike, helesinine "Nike" väärtusega 15 €, 20 tk plastmassist pesulõksud väärtusega 10

€, 3 tk dekoratiiv kruusid koguväärtusega 15 €, erinevad kasutatud naiste riided suurus S-M: 1 punane

fliis väärtusetu, 1 hall fliis väärtusega, lillad lühikesed püksid " Billabong", kollased lühikesed püksid,

retuuse mitu paari, ruudulised tuunikad, halli värvi kleit, T-särke hulgi, dressipluuse, kiledressi püksid

"Adidas", seelikuid, päevitusriided, sokid, binokkel ühe silmaga koos ümbrisega väärtusega 20 €,

aluspesu, sukkpüksid Pompea, koguväärtusega 70 €, erinevad köögitarbed (keedupotid, musta värvi

taldrikud 3 tk, maitseainetopsid, plekk kausid 9 tk, 3 keedupotti koos kaantega, üks plekkkruus, savist

tass, üks must savist tass, papp taldrikud, plastikust noad-kahvlid, Britte veekann, riiv, fritüüri rest,

puidust lusikas, üks klaas, salvrätikud, üks savist pruuni värvi taldrik, üks kööginuga puidust

käepidemega, üks nuga musta värvi plastikust käepidemega koos noa tupega, teelusika komplekt)

koguväärtusega 80 eurot, 8 tk poolikuid erineva firma kreeme koguväärtusega 15 €, üks moment liim

väärtusega 5 €, 6 tk patareid koguväärtusega 5 €, üks suveniir lind väärtusega 3 €, muruseemned

kilekotis väärtusega 2 €, puidust pruuni värvi kardina rõngad väärtusega 2 €, 1 tk delfiini pildiga kilest

dušši kardin väärtusega 5 €, 1 tk kilest laua vakstu valget värvi ja lilledega väärtusega 5 €, üks paar

naiste vabaaja jalanõud punase-valge värvusega kanna osa lahti väärtusega 10 €, üks jala jälje kujuga

kummist jalamatt väärtusega 5 €, 4 pudelit poolikuid juukselakke (Wella, Fruktis, Londa, Nova)

koguväärtusega 20 €, meigieemaldus vahendid (Senza, vatipadjad) koguväärtusega 7 €, 1 tk

õhuvärskendaja väärtusega 2 €, 1 pdl tualettvesi väärtusega 5 €, 4 rulli erineva mõõdu ja värvusega

prügikotte koguväärtusega 8€, 2 tk pajakinnas väärtusega 4 €, 2 tk rull deodorandid koguväärtusega 5

€, erineva suurusega pesukumme väärtusega 2 €, 1 rull majapidamispaber Daisy väärtusega 4 €, 1

komplekt sinist värvi plastik pakendis lokitangid koos maniküüri komplektiga väärtusega 25 €,2 tk

kilest vaakum kotti väärtusega 5 €, 1 tk lukuga ja sangadega kilekott väärtusega 3 €, 1 pakendis

matkadušš väärtusega 7 €, tualettpaberi rullid Zewa Deluxe väärtusega 3 €, 1 tk väike kirves väärtusega

10 €, lõhutud kuuriuks maksumusega 15 €, lõhutud aed maksumusega 10 €.

Kannatanu WW (I köide tl 78-86) ütluste kohaselt kuulub x x x x x asuv suvila tema emale EE-le, kuid

nad kasutavad suvilat koos ja seal on temale kuuluvad esemed. Viimane kord oli suvemajas

11.09.2016, lahkudes ta koristas maja.15.oktoobril avastas ta majja sissemurdmise – tabalukud olid

lahti murtud. WW loetleb esemed ja nende maksumuse, mis majast on varastatud – need kattuvad

esitatud süüdistusega. Esemed on vaadeldud 19.10.2016 vaatlusprotokollis (I kd tl 10-43). Esemed, mis

sõidukist on leitud, kattuvad esemetega, millised on vastavalt kannatanu ütlustele varastatud. Eeltoodu

alusel on tõendamist leidnud varguse toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed ning nende väärtus

esitatud süüdistuse järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega (I köide tl 69-77) on

tõendatud kuriteo toimepanemise viis - aiavärav lahti, välisukse ees olevat tabalukku kinni hoidev

metall-lipp ukse küljest lahti kangutatud, majas kappidel uksed, sahtlid avatud, köögilaual taldrik

toiduga, majas tühjad alkoholi pudelid. Kannatanu, XX , T. Must ja E. K kahtlustatavana ülekuulamisel

antud ütlustega on tõendamist leidnud võõraste vallasasjade äravõtmine, alkoholi puhul äratarvitamise

eesmärgil ja teiste esemete puhul nende endale jätmise eesmärgil.

Raido Must kahtlustatavana ülekuulamiste protokollides (skeem

II köide tl 64-69,70-71, 72-82.83)

räägib erinevaid variante sellest, kuidas autoga ringi sõitis ja esemetest autos, viimastes ütlustes on

andnud ütlusi, mis kattuvad kannatanu, kahtlustatavana ülekuulatud XX, T. Must ja E. K ütlustega ning

muude tõenditega, seega on need usaldusväärsed. R. Must tunnistab ennast süüdi varguses, kirjeldab

kuidas XX-iga murdsid sisse suvemajja ning kirjeldab, kuidas koos y ja x suvemajast asju varastas. R.

Must selgitab, et käis majas kahel korral, kõigepealt ta tungis koos XX-iga ukse kangiga lahti

murdmise teel majja sisse ning jõid seal viina „Mõrnaja“. Hiljem tulid nad tagasi koos T. Musta ning E.

13 (20)

K ning siis XX läks ära. Seejärel hakkasid ülejäänud kahtlustuses nimetatud asju autosse tassima. XX

on andnud samasisulisi ütlusi. Ka T. Must (II kd lk 44-46) ning E. K (II kd, tl 13-16) on andnud

kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, milliste kohaselt saabusid nad majja koos ning uks oli juba

lõhutud, XX lahkus ning nemad hakkasid asju autosse laadima – E. K ütluste kohaselt oli see oli nende

ühine mõte ning T. Must selgitas, et mõte oli R. Mustal, kuid ta läks sellega kaasa. Nimetatuga on

tõendatud võõraste esemete äravõtmine ühiselt ning kooskõlastatult. R. Must ütluste järgset olustikku

majas kinnitab ka vaatlusprotokoll asjadest (I köide tl 87-92), millises vaadeldud esemed, mis leiti

14.10.2016 x x x majast – suitsukonid, suitsuandur ja kaks veini pudelit.

Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1.

Eeltoodu alusel on R. Must süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi tõendamist leidnud

ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta või ära

tarvitada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud

episoodis süüdi.

5. Taivo Must süüdistus varguses

Kannatanu WW (I köide tl 78-86) ütluste kohaselt kuulub x x x x x asuv suvila tema emale EE-le, kuid

nad kasutavad suvilat koos ja seal on temale kuuluvad esemed. Viimane kord oli suvemajas

11.09.2016, lahkudes ta koristas maja.15.oktoobril avastas ta majja sissemurdmise – tabalukud olid

lahti murtud. WW loetleb esemed ja nende maksumuse, mis majast on varastatud – need kattuvad

esitatud süüdistusega. Esemed on vaadeldud 19.10.2016 vaatlusprotokollis (I kd tl 10-43). Esemed, mis

sõidukist on leitud, kattuvad esemetega, millised on vastavalt kannatanu ütlustele varastatud. Eeltoodu

alusel on tõendamist leidnud varguse toimepanemise aeg, koht ja varastatud esemed ning nende väärtus

esitatud süüdistuse järgi. Lisaks on T. Must andnud välja x x x x x x varastatud musta värvi kollase

voodriga jope (üleandmise-vastuvõtmise akt II köide tl 47, 48).

T. Must on end kahtlustatavana ülekuulamisel süüdi tunnistanud. Tema 09.02.2017 ütlused riimuvad

kahtlustavana ülekuulamisel R. Must, XX ning E. K antud ütlustega ning on seega usaldusväärsed.

Eeltoodud ütlustega on tõendamist leidnud võõraste vallasasjade äravõtmine ühiselt ja kooskõlastatult.

Vargus on toime pandud sissetungimisega, kuna vastab KarS § 266 lg-le 1. T. Must on varasemalt, s.o

09.09.2014 otsusega varguse eest karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 03.07.2013 otsusega

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja Pärnu Maakohtu 09.09.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi.

Eeltoodu alusel on T. Must süüdistus antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi tõendamist leidnud

ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega, ta varastas esemed eesmärgiga need endale jätta. T. Must

on küll öelnud, et R. Mustal oli asju vaja, tema ei saanud sellest mingit kasu, samas on ta

kahtlustatavana ülekuulamise käigus vabatahtlikult üle andnud varastatud musta värvi kollase

voodrioga vesti ja spordikoti Nike. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu

kohus mõistab ta antud episoodis KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi.

Tsiviilhagi

Kannatanu WW-le tekitati x x x x majast asjade vargusega varalist kahju kokku 860.- eurot, lõhutud

aia ja kuuri uksega tekitatud varalist kahju kokku 25 eurot, WW sai esemeid tagasi 756 euro väärtuses,

seega jääb WW poolseks tsiviilhagiks kokku 129 eurot (I köide tl 106-107).

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatavate süülise

14 (20)

käitumise tulemusena on tekitatud kannatanu WW-le varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et

varaline kahju on tekkinud süüdistatavate õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud

kannatanu omandi rikkumisega. Samas süüdistatavad ei vaidle tsiviilhagile vastu. TsmS § 231 lg 2

kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks. Seega tuleb hagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel.

Kannatanu ütluste kohaselt on lõhkumisega tekitatud kahju 25 eurot ning viinapudeli maksumuse 10

eurot. Nimetatud kahju kuulub väljamõistmisele solidaarselt XX-ilt ning E. Mustalt, kuna tõendamist

on leidnud esitatud süüdistuse järgselt nende poolne ukse lukkude lõhkumine ning viina varastamine

ning selle äratarvitamine.

Akulaadija väärtus kannatanu ütluste kohaselt oli 5 eurot ning selle varguse pani toime XX ühiselt ja

kooskõlastatult koos R. Musta ning T. Mustaga, seega kuulub nimetatud kahju väljamõistmisele neilt

solidaarselt.

Ülejäänud esemed - Jope 30 eurot, kiledressipüksid 10 eurot, kirves 10 eurot, 6 pudelit veini „Santa

Barbara“ kokku 24 eurot, 1 kast 5 l veini 15 eurot, kokku 89 eurot varastamine on tõendatud ning seda

R. Musta ning T. Musta poolt. Seega kuulub nimetatud summa väljamõistmisele neilt solidaarselt.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ning mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136

lg 1 alusel välja:

solidaarselt Raido Mustalt ja XX-ilt kannatanu WW kasuks 35 eurot (lukustuse lõhkumine ja viin);

solidaarselt XX-ilt , Raido Mustalt ja Taivo Mustalt kannatanu WW kasuks 5 eurot;

solidaarselt Raido Mustalt ja Taivo Mustalt kannatanu WW kasuks 89 eurot.

6. Raido Must süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

QQ ülekuulamise protokolli kohaselt kuulub temale sõiduauto x registrinumbriga x, autot hoidis ta x x

x x x x x x x hoovis. Auto oli oma kohal 13.oktoobril 2017. 14 oktoobril kell 17 paiku helistas talle

tuttav XX ZZ ja küsis, kas autoga juhtus midagi x - x teel. Ta läks nimetatud kohta. Auto juures olid 2

meest ja üks naine, auto salongis ja pagasiruumis olid tekid, padjad ja prügikotid muude esemetega (I

köide tl 3-4, 5-6, 7-9). Lisaks kannatanu ütlustele tõendab sõiduauto registrinumbriga x kuulumist QQ-

le koopia sõiduki x dokumendist (I köide tl 46-47,48).

Paikkonna kaardilt nähtub, mis marsruudil ärandatud autoga sõideti (II kd tl 115-116). Tunnistaja XX

ZZ ütlustega (I köide tl 60-62) ning temale äratundmiseks esitamise protokolliga (I köide tl 63-67)

kogumis on tõendatud, et ta nägi 14.10.2017 kell 16-18 vahelisel ajal x bussipeatuse ligidal QQ

sõiduautot ning selle juures oli R. Must, T. Must ning E. K. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed kuna

need riimuvad tunnistaja AA ütlustega (I köide tl 58-59), kes samuti nägi nimetatud kohas 14.10.2017

kella 15-17 vahelisel ajal autot, kahte noormeest ning autos istus veel keegi. Nimetatud ajaks

tõendikogumi järgi oli XX lahkunud.

R. Must on kahtlustavana ülekuulamisel end süüdi tunnistanud. Ta kirjeldab kuidas XX-iga võtsid

omavoliliselt kasutamiseks Ameerika auto x, kuidas kutsus autoga sõitma ka x Raido Musta ja x E. K

Kivi. Nemad said aru, et auto on omavoliliselt võetud. XX kahtlustatavana antud ütluste ja kaartide (II

köide tl 108-114, 115-116) kohaselt võttis ta koos R. Mustaga ajutiseks kasutamiseks x hoovist

Ameerika auto x. Auto käivitamiseks võtsid nad kõrval seisvalt teiselt sõidukilt aku.

Eeltoodud tõenditega kogumis on seega tõendatud XX-i ja R. Musta poolt ja hiljem lisaks koos T.

Musta ja E. K ühiselt ja kooskõlastatult võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. Asja

15 (20)

kasutamisega kaasnes selle ajutine hõivamine omanikult. XX koos R. Mustaga sõitsid autoga nende

ütluste kohaselt x hoovist x x ning x x, n.ö sõitsid autoga ringi seni kuni sõitsid 14.10.17 varahommikul

Raido Musta elukohta x x x x, kus autosse istusid veel Taivo Must ja E. K. Sealt sõitsid nad sõidukiga x

külla WW’i maja juurde ning XX läks oma koju. XX on andnud samasisulisi ütlusi. Pärast seda

kasutas R. Must autot edasi koos T. Musta ning E. K. Nad laadisid auto varastatud asju täis ning sõitsid

kuni sõiduk peatus mootorikepsu purunemise tõttu x x maanteel. Eeltoodu on tõendatud kogumis

üksteisega riimuvate kahtlustatavana ülekuulamisel R. Musta, E. K ja T. Musta antud ütlustega.

R. Must on varem karistatud asja omavolilise kasutamise eest Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja

08.09.2015 otsusega ning on teo toime pannud grupis, koos XX-i, T. Musta ning E. K, seega

kvalifitseerub tegu KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi.

Eeltoodu alusel on R. Must süüdistus antud episoodis KarS § 215 lg 1 p 1, 2 järgi tõendamist leidnud

ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega. R. Must otsustas, et läheb võtab koos XX-iga hoovist

võõra auto, kuna ei viitsinud jala käija ning tahtsid näha, palju auto kiirust välja annab – nad lihtsalt

nautisid autosõitu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta

antud episoodis KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi süüdi.

7. Taivo Must süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

Paikkonna kaardilt nähtub, mis marsruudil ärandatud autoga sõideti (II kd tl 115-116). Tunnistaja XX

ZZ ütlustega (I köide tl 60-62) ning temale äratundmiseks esitamise protokolliga (I köide tl 63-67)

kogumis on tõendatud, et ta nägi 14.10.2017 kell 16-18 vahelisel ajal x bussipeatuse ligidal QQ

sõiduautot ning selle juures oli R. Must, T. Must ning E. K. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed kuna

need riimuvad tunnistaja AA ütlustega (I köide tl 58-59), kes samuti nägi nimetatud kohas 14.10.2017

kella 15-17 vahelisel ajal autot, kahte noormeest ning autos istus veel keegi. Nimetatud ajaks

tõendikogumi järgi oli XX lahkunud.

T. Must on end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli

kohaselt Raido Must kutsus teda ja x E. K sõitma sinist värvi autoga x. Nad x said aru, et auto on

varastatud (ärandatud). Ütlused on usaldusväärsed, kuna riimuvad teineteisega. Ka E. K on

kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitanud, et sõitis teadlikult E. Musta ja XX poolt varastatud autoga x.

Mootorsõiduki kasutaja ja kaastäideviija on ka isik, kes üksnes sõidab kaasa ärandatud mootorsõidukis

(RKL nr 3-1-1-33-04 p 8). Eeltoodud tõenditega kogumis on seega tõendatud T. Musta, XX-i , E. K ja

R. Musta poolt ühiselt ja kooskõlastatult võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. Asja

kasutamisega kaasnes selle ajutine hõivamine omanikult.

T. Must on varem karistatud varguse toimepanemises. Eeltoodu alusel on T. Must süüdistus antud

episoodis KarS § 215 lg 1 p 1, 2 järgi tõendamist leidnud ning koosseis on realiseeritud kavatsetusega,

ta teadis, et auto on varastatud, kuid läks ikkagi sellega sõitma. Õigusvastasust ja süüd välistavad

asjaolud puuduvad, mistõttu kohus mõistab ta antud episoodis KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi süüdi.

Tsiviilhagi

Kannatanu QQ’le tekitati auto x registreerimisnumbriga x omavolilise kasutamisega varalist kahju

kokku 2005,50 eurot, seega jääb QQ poolseks tsiviilhagiks 2005,50 eurot.

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise

käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline

kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu

16 (20)

omandi rikkumisega. x OÜ poolt koostatud prognoosarvega (I kd tl 51) on tsiviilhagi tõendatud. Selle

kohaselt kaubiku x reg.nr x remondi maksumuse kalkulatsioon on 2005,50 eurot. Samas süüdistatavad

ei vaidle tsiviilhagile vastu. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei

vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Seega tuleb hagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista

solidaarselt XX-ilt, Raido Mustalt ja Taivo Mustalt kannatanu QQ kasuks 2005,50 eurot.

Karistus

XX-i karistus

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 215 lg 2 p

1, 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 213 lg 2 p 1 näeb ette ühe-

kuni viieaastase vangistuse.

XX-i süü juures nii KarS § 199, § 215 kui ka § 213 järgi arvestab kohus, et XX pani teod toime

kavatsetusega ning kannatanutele tekitatud kahju ulatust. KarS § 199 juures arvestab kohus ka

episoodide arvu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab

kohus puhtsüdamlikku kahetsust.

XX on varasemalt kriminaalkorras KarS § 199 lg 2 p 4; KarS § 121 lg 2 p 3; KarS § 121 lg 1 järgi

karistatud tingimisi mõistetud vangistusega ning käesolevad teod on ta toime pannud katseajal, mis

iseloomustab tema eripreventsiooni äärmiselt negatiivselt. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades süü

suurust ei ole võimalik varguse või ärandamise osas rahalise karistuse kohaldamine.

Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades eelnevat on XX-i võimalik karistada kõikides eeltoodud

paragrahvides sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega. Arvestades XX-i negatiivset

eripreventsiooni ning süü suurust, on aga ammendunud võimalused kanda karistust vabaduses.

Varasem karistus ei ole suutnud teda panna hoiduma kuritegude ja täpsemalt ka samaliigiliste, s.o

varavastaste kuritegude toimepanemisest. Teod on läinud raskemaks ning tegude arv on kasvanud.

Liiatigi on varasem karistus erakorralise ettekande alusel juba täitmisele pööratud. Karistuse eesmärke

on vältimatult võimalik saavutada üksnes reaalse vangistuse mõistmise läbi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb XX-ile mõista karistuseks:

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 (üks) aasta vangistust;

KarS § 213 lg 2 p 1 järgi 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1, 3 alusel tuleb suurendada raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja

9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

tuleb liita karistusele Viru Maakohtu 27.oktoobri 2015.a otsusega mõistetud vangistuse ära kandmata

osa 2 (kaks) aastat, 6 (kuus) kuud ja 27 päeva ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat, 8 (kaheksa)

kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda täitmisele pööratud karistuse

kandmisele asumine 10. august 2017. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita karistusele Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja otsusega mõistetud rahaline karistus 48 päevamäära, s.o. 480 eurot ja samas jätta see

17 (20)

iseseisvalt täitmisele.

Raido Musta karistus

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 215 lg 2 p 1,

2 näeb ette 1 kuni 5 aastase vangistuse.

R. Musta süü juures nii KarS § 199 kui ka § 215 järgi arvestab kohus, et R. Must pani teod toime

kavatsetusega ning kannatanutele tekitatud kahju ulatust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Varguse osas ei pea kohus

põhjendatuks eraldi rahalise karistuse kohaldamist, arvestades süü suurust. Kohus nõustub prokuröriga,

et arvestades eelnevat on R. Musta võimalik karistada kõikides eeltoodud paragrahvides sanktsiooni

miinimummäära lähedase karistusega. Kohus ei pea vajalikuks R. Mustale karistuse osalist täitmisele

pööramist, nagu on seda taotlenud prokurör. Karistuse eesmärgid on võimalik täita, kui jätta mõistetud

karistus täies ulatuses piisava katseajaga täitmisele pööramata.

Lähtudes eeltoodust tuleb Raido Mustale mõista karistuseks:

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust;

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi 1 üks aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1, 3 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 9

kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja

karistuseks lugeda 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 alusel tuleb arvata karistusest maha

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14- 16 oktoober 2016, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistus on 1 aasta,

1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 alusel tuleb jätta karistus täitmisele pööramata, kui Raido

Must ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all

KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi ettenähtud järgmisi kontrollnõudeid.

Taivo Musta karistus

KarS § 199 lg 2 p 7, 8 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 215 lg 2 p 1,

2 näeb ette 1 kuni 5 aastase vangistuse.

R. Musta süü juures nii KarS § 199 kui ka § 215 järgi arvestab kohus, et R. Must pani teod toime

kavatsetusega ning kannatanutele tekitatud kahju ulatust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Varguse osas ei pea kohus

põhjendatuks eraldi rahalise karistuse kohaldamist, arvestades süü suurust.

Kohus nõustub prokuröriga, et arvestades eelnevat on T. Musta võimalik karistada kõikides eeltoodud

paragrahvides sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega. Kohus ei pea vajalikuks T. Mustale

karistuse osalist täitmisele pööramist, nagu on seda taotlenud prokurör. Kohus arvestab ka seda, et T.

Must on juba vahi all olnud piisava aja, et teha sellest enda edasise käitumise osas järeldused. Karistuse

eesmärgid on võimalik täita, kui jätta mõistetud karistus täies ulatuses piisava katseajaga täitmisele

pööramata.

Lähtudes eeltoodust tuleb Taivo Mustale mõista karistuseks:

KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi 9 kuud vangistust;

18 (20)

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja

3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra

ja karistuseks lugeda 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel tuleb arvata karistusest maha kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 14-16 oktoober 2016, s.o 3 päeva ning vahistamine 30.10.2017-21.02.2018, s.o 3

kuud ja 22 päeva. Ärakandmata karistus on seega 6 kuud ja 5 päeva vangistust. KarS § 74 alusel tuleb

jätta karistus täitmisele pööramata, kui Taivo Must ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p 1-6 järgi ettenähtud

kontrollnõudeid.

Menetluskulud

XX-i riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulud on:

vandeadvokaat Natalja Suvorova poolt 26.01.2017 osutatud kahtlustatavale XX’le õigusabi summas

96.48 eurot (II köide tl 122);

vandeadvokaat Eve Jundase poolt 11.08.2017 osutatud kahtlustatavale XX’le õigusabi summas 72.96

eurot;

vandeadvokaat Natalia Suvorova poolt XX-ile osutatud õigusabi 168.96 eurot (IV kd)

vandeadvokaat Natalia Suvorova poolt XX XX-ile osutatud õigusabi 289,9 eurot (IV KD tl 114-117).

Välja tuleb mõista süüdimõistetult XX-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175

alusel sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 530,38 eurot, kokku 1280,38 eurot. Riigi kanda

tuleb jätta riigi õigusabi korras määratud kaitsja sõidukulude osas 97,92 eurot.

R. Musta riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulud on:

vandeadvokaat Eve Jundase poolt Raido Mustale osutatud õigusabi 72 eurot (IV kd)

vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt Raido Mustale osutatud õigusabi 240,24 eurot (IV kd tl 118-120).

Välja tuleb mõista süüdimõistetult Raido Mustalt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, §

175 alusel sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 264 eurot, kokku 1014 eurot. Riigi kanda tuleb

jätta riigi õigusabi korras määratud kaitsja sõidukulude osas 48,24 eurot.

T. Musta riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulud on:

vandeadvokaat Natalia Suvorova poolt Taivo Mustale osutatud õigusabi 96 eurot (IV kd);

vandeadvokaat Natalia Suvorova poolt Taivo Mustale osutatud õigusabi 360 eurot (IV kd tl 100).

Välja tuleb mõista süüdimõistetult Taivo Mustalt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, §

175 alusel sundraha 750 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 456 eurot, kokku 1206 eurot.

T. Musta kaitsja taotles menetluskulude tasumise ajatamist üheks aastaks. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

võimaldada Taivo Mustal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 100,50 eurot.

Tõkend ja asitõendid

KrMS § 126 lg 2 p 3 alusel tuleb jätta jätta kriminaalasja toimiku juurde: 1-CD plaat sõiduki x fotod; 1-

CD plaat x majast varastatud asjade fotod; üks CD plaat Lombard24h OÜ videosalvestusega; 2 CD

plaat LL-i pangakaart kasutamisest.

19 (20)

KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada: üks auto raadiomakk JVC seeria nr

158X3941 (pakend nr 6); päikseprillid (pakend nr 7), asuvad Paide politseijaoskonna asitõendite hoiu

ruumis akt nr 284; üks tühi valge veini pudel Santa Barbara (pakend nr 1), üks tühi punase veini pudel

Santa Barbara (pakend nr 2), üks valge suitsuandur (pakend nr 3); 7 tk sigareti koni L&M (pakend nr

4), üks peenike sigaretikoni (pakend nr 5) asuvad Paide politseijaoskonna asitõendite hoiu ruumis akt

nr 276.

Raido Mustale kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tühistada tuleb Taivo Mustale kohaldatud tõkend vahistamine ning vabastada Taivo Must koheselt

kohtusaalis vahi alt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert

Kohtunik

20 (20)