3-18-200/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-18-200 Määruse kuupäev ja koht 14.03.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot seoses inimväärikuse alandamisega Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-18-200.

2. Avalikustada jõustunud kohtulahend selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus muutmata kujul. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetada kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 24.01.2018 Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt on vangla väljastatud vanglariietus kasutatud ja katki ning kartseris väljastatakse kotiriie. Kaebaja taotleb vangla tegevuse, kaltsude väljastamine laost, õigusvastasuse tuvastamist ning kahju hüvitist summas 1000 eurot. Kaebaja on seisukohal, et vangla riietuse kandmine on inimväärikust alandav. J. Ustimenko taotleb ka Tartu Vangla kohustamist tühistada kartseririietus. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest, kuna tal ei ole raha. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 22.01.2018 otsus nr 1-13/242-5, millega jäeti J. Ustimenko kahju hüvitamise taotlus seoses inimväärikust alandava riietuse (kaltsude) kandmisega rahuldamata.

2. Tartu Halduskohtu 14.02.2018 määruse resolutsiooni p-s 1 tagastati J. Ustimenko kaebus tühistamisnõude osas halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 alusel ning p-s 2 jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohus asus määruses seisukohal, et väljastatav vanglariietus ei saanud kaasa tuua kaebaja isikuõiguste riivet, mistõttu ei oma J. Ustimenko kaebus eduväljavaateid HKMS § 111 lg 1 mõttes. Nimetatud määruse resolutsiooni p-s 3 jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale riigilõivu summas 30 eurot tasumiseks 5-päevane tähtaeg määruse p-i 2 jõustumisest arvates.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg 2 sätestab, et kui kaebuse eest ei ole riigilõivu tasutud või riigilõivu on tasutud seaduses sätestatust vähem, määrab kohus riigilõivu tasumiseks tähtaja. Riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmise korral kaebus tagastatakse.

4. Tartu Halduskohus 14.02.2018 määruse resolutsiooni p-2 1 jäeti Juri Ustimenko taotlus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Nimetatud määruse resolutsiooni p-s 3 jäeti kaebus käiguta ja anti kaebajale riigilõivu tasumiseks tähtaeg 5 päeva arvates kohtumääruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Halduskohtu 14.02.2018 määrus jõustus 07.03.2018. Riigilõivu tasumise 5-päevane tähtaeg hakkas kulgema 08.03.2018 ja viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 12.03.2018. Kohtu antud tähtajaks ei ole kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti esitatud. Samuti ei ole kaebaja esitanud taotlust riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Juri Ustimenko kaebuse HKMS § 104 lg 2 ja § 121 lg 1 p 2 alusel riigilõivu tasumata jätmise tõttu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik