2-17-12209/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-12209

Tsiviilasi

Xxxhagi Xxxvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2 115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxx(isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja Xxx(isikukood xxx,

elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja Vladimir Kolga (e-post

natusvincere.law@gmail.com)

Kostja Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 31.01.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista xxx Xxxkasuks igakuine elatis 210 eurot alates hagi esitamisest

16.08.2017 kuni 31.12.2017.

3. Välja mõista xxx Xxxkasuks igakuine elatis 225,50 eurot kuus alates 01.01.2018 kuni

Xxxtäisealiseks saamiseni, so kuni 19.09.2024.

4. Kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise summad kuuluvad

väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu 15.

kuupäevaks hageja Xxxarveldusarvele nr xxx.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub 16.08.2017 kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks

elatisraha perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 järgi selliselt, et igakuine elatis lapsele ei või

olla väiksem pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal

235 eurot). Elatise palub hageja kanda enda pangakontole nr xxxiga kuu 15. kuupäevaks kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja on hageja ema. Hageja vanemate kooselu lõppes alates juunist 2009. Laps elab

alates juulist 2015. kuni tänapäevani koos isaga. Harju Maakohus lõpetas 20.12.2016

määrusega osaliselt xxx ja Xxxühise hooldusõiguse xxx suhtes elu- ja viibimiskoha osas ning

haridus- ja tervishoiuküsimustes ning andis selles osas ainuhooldusõiguse üle xxx. Kostja ei

ole pärast hageja vanemate kooselu lõppemist hageja ülalpidamises otseselt osalenud.

3. Hageja igakuised keskmised vajadused on 470 eurot, mis koosnevad eluasemekuludest 70

eurot; kulutustest toidule 150 eurot; kulutustest tervishoiule 30 eurot; kulutustest riietele ja

jalanõudele ja muudele isiklikele tarbeesemetele 100 eurot; kulutustest raamatutele,

mänguasjadele, kultuuriürituste ja sünnipäevade tähistamiseks 50 eurot; kulutustest

huviringidele 50 eurot ning kulutustest hügieenitarvetele 20 eurot.

4. Vastuseks kostja seisukohale leiab hageja kohtule 25.09.2015 esitatud seisukohas, et kostjal

on õigus materiaalse puuduse korral taotleda toimetulekutoetust sotsiaalhoolekandeseaduses

(SHS) sätestatud tingimustel ja korras. Samuti on abivajaduse korral kostjal õigus taotleda

Tallinna linna eelarvest makstavaid ühekordseid toetusi. Kostja kolmeaastase poja

sünnitõendis puudub kanne ise kohta, kuid hagejale on teada, et nimetatud lapse bioloogiline

isa on xxx, kes alates 11.06.2014 igakuiselt teostab kostjale ülekandeid lapse ülalpidamiseks.

Hageja märgib, et elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine ja lapse arenguks piisavate vahendite tagamine. Seetõttu tuleb elatise suuruse

kindlaksmääramisel arvestada nii hageja vajaduste kui ka vanemate võimalustega.

5. Kohtule 26.02.2018 esitatud lõplikes seisukohtades leiab hageja, et ainuüksi ühe vanema

parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla

miinimummäära. Hageja pere sissetulekud on hageja seadusliku esindaja palk koos

töövõimetuspensioniga 1 200 eurot ja peretoetus 529,18 eurot. Hageja kasuema sissetulek on

töövõimetuspension 245,17 eurot. Kokku 1 974,35 eurot. Hageja ja tema pere, kus elab 5

inimest, kulud ühes kuus on kokku 1 974 eurot. Hageja seaduslik esindaja on osaliselt

töövõimetu, kuid peab tegema pidevalt ületunde, et tagada oma pere heaolu. Samas, kui kostja

on täiesti terve ja elab oma vanemate ja elukaaslase arvel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud. Kostja palub hagiavaldus osaliselt

rahuldada ja välja mõista kostjalt igakuine elatis 50 eurot kuus. Kostja palub elatise

väljamõistmisel arvestada igakuise lapsetoetusega 50 eurot. Kostjal on veel üks laps

11.05.2014. aastal sündinud poeg. Lapse sünnitõendis ei ole märgitud isa ning kostja on

vastavalt perekonnaseadusele ainuisikuliselt kandma kõik teise lapse ülalpidamiskulud.

7. Kostja töötab Finesta Baltic OÜ-s ja tema töötasu on 470 eurot kuus (bruto). Kostja

igakuised isiklikud kulud (kommunaalkulud, toidukulud, mobiiltelefonikulud, kulutused

riietele ja jalanõudele, vajalikud kulutused isiklikele tarbeesemetele) on 325 eurot kuus.

Kostjal ei ole kinnisvara ega sõiduautot. Kostja palub arvestada teise lapsega ja kostja

ebapiisava varalise seisundiga.

8. Kostja selgitas 31.01.2018 toimunud kohtuistungil, et ta on töötu ja on töötuna Töötukassas

arvel. Teise lapse ülalpidamiseks kulub kostjal 200 eurot kuus. Teise lapse isa maksab

kokkuleppel kostja teise lapse ülalpidamiseks 150 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki kohtule esitatud

dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt.

10. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

11. PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama

alaealine laps. PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (edaspidi elatis). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1), mis on 2017. aastal 235 eurot ja

2018. aastal 250 eurot kuus. Elatise ulatuse kindlaksmääramisel arvestatakse lapse vajadusi ja

tavapärast elulaadi (PKS § 99) ning vanemate varalist seisundit (PKS § 102 ja § 105 lg 3).

Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise

vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud

vanem (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

12. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi

peab vanem alaealist last ülal pidama. Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud,

et xxx ja kostjal on ühine alaealine tütar Xxx(hageja), sündinud xxx (tl 6). Vaidlust ei ole

selles, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja hageja

ülalpidamisest hagi esitamisel osa ei võtnud. Menetluse käigus on kostja tasunud hagejale

29.09.2017 75 eurot, selgitusega „alimendid Xxxaugust, september“ (tl 52). Pooled vaidlevad

elatise suuruse üle.

13. Riigikohus on märkinud, et muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut

arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema

varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud

seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt

kaalukad.

Mõjuva

põhjuse

hindamisel

tuleb

arvestada

esmajoones

sellega,

et

ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest

väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks

piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-118651, p 12).

14. Hageja on toonud välja enda igakuised vajadused 470 eurot kuus. Hageja igakuised

vajadused koosnevad eluasemekuludest 70 eurot; kulutustest toidule 150 eurot; kulutustest

tervishoiule 30 eurot; kulutustest riietele ja jalanõudele ja muudele isiklikele tarbeesemetele

100 eurot; kulutustest raamatutele, mänguasjadele, kultuuriürituste ja sünnipäevade

tähistamiseks 50 eurot; kulutustest huviringidele 50 eurot ning kulutustest hügieenitarvetele

20 eurot. Kostja hageja igakuised vajadusi summas 470 eurot ei vaidlusta. Kohus täitis

11.09.2017 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas kostjale, et juhul, kui kostja

hinnangul on lahus elava lapse igakuised vajadused miinimummäärast väiksemad, tuleb tal

neid asjaolusid tõendada (tl 22). Kostja vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud, et hageja

vajadused on miinimummäärast väiksemad.

15. Arvestades sellega, et kostjal on kahe lapse ülalpidamise kohustus, tuleb selgeks teha

kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab

vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku

puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt

kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.

oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Mitme lapse puhul tuleb kohtul

analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel

ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt.

16. Seega tuvastab kohus hageja vanemate varalise seisundi. Hageja seaduslikule esindajale

Xxxrealiseeritavat vara, sh sõidukeid ega kinnistuid, ei kuulu. Maksu- ja Tolliameti andmete

kohaselt on perioodil 01.04.2017 – 30.09.2017 hageja seaduslikule esindajale tehtud pärast

tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist

väljamakseid 5 505,60 eurot (tl 65- 71). Seega 917,60 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja

pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on hageja seadusliku esindaja igakuine sissetulek

töötasuna ja töövõimetuspensioniga kokku 1 200 eurot (tl 108-115). Kostjal realiseeritav vara,

sh sõidukid ja kinnistud puuduvad. Kostja sissetulekuks oli perioodil 01.04.2017 kuni

08.10.2017 436,66 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti kostjale perioodil

01.04.2017 kuni 30.09.2017 väljamakseid 2 346,18 eurot (tl 72). Seega 391 eurot kuus. Kostja

selgitas kohtuistungil, et ta on töötu aj peaks sama lõpparve. Pangakonto väljavõtetest

nähtuvalt saab hageja käesoleval ajal Eesti Töötukassast töötutoetust (tl 92-101). Kostjale

makstakse iga kuu peretoetust 69,18 eurot. Teise lapse isa maksab kostjale teise lapse

ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja seadusliku esindaja

majanduslik seisund kostja omast parem. Kohus märgib, et ainuüksi ühe vanema parem

majanduslik olukord ei anna alust vähendada kohustatud vanemalt väljamõistetavat elatist alla

miinimummäära.

17. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Sama lõike neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks

olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PSK § 101 lg-

s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus

on 22.03.2017 lahendis 3-2-1-174-16 p 13 selgitanud, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu

saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte ning leidnud, et PKS § 102 lg

2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla

miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka Riigikohtu 19.10.2015

lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla

miinimummäära 50 eurot kuus tuues põhjuseks, et kostjal on teine laps ja samuti ka

ebapiisava varalise seisundi. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostjal on teine laps

11.05.2014. aastal sündinud poeg Xxx(tl 17).

18. Riigikohus on selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile

tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused

neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures

tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-17-16, p 12). Kostja kinnitas kohtuistungil, et teise lapse isa maksab teise lapse

ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Samuti kinnitas kostja, et teise lapse ülalpidamiskulud ühes

kuus on kokku 200 eurot. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud menetluses mõjuva põhjuse

olemasolu vähendamaks elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohtu hinnangul ei jää

kostja teine laps hagejast halvemasse majanduslikku olukorda, kuna tema vajadused ühes

kuus 200 eurot on kaetud isa poolt makstava elatise ja peretoetusega.

19. Kostja on vastustes tuginenud mh ka enda ebapiisavale varalisele seisundile. Kostja

sissetulekuks on pangakonto väljavõtetest nähtuvalt Eesti Töötukassa poolt makstav töötu

toetus 200 eurot, peretoetus 69,18 eurot ja teisele lapsele masktav elatis 150 eurot (tl 92-101).

Kohus leiab, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva. Lisaks eelnevale, vanem ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist

seaduses sätestatud miinimummääras (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-118-12 p 15). Vanemal on

kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab

kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas

lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal

ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi

piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda

ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

20. Kohus leiab, et kostja on suuteline tööd leidma ning oma sissetulekut seeläbi suurendama.

Kostja on käesoleval ajal 29-aastane. Kohtule esitatud lõputunnistusest nähtuvalt on kostjal

käesoleval ajal põhiharidus (tl 53). Kohtu hinnangul on kostjal 29-aastasena võimalik leida

sobivat tööd ja vajadusel omandada selleks lisaoskusi. Seega ei ole tõendatud, et kostja ei ole

suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks hagejale sissetulekut. Kohtu

hinnangul on kostjal võimalik leida vähemalt miinimumpalgaga tööd.

21. Kostja on selgitanud, et tema isiklikud kulud ühes kuus on 325 eurot. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16 (p 14) leidnud, et kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on

sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist

kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära.

võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kohus

ei ole tuvastanud kostja elustandardi mittevastavust tema väidetavale varalisele seisundile.

Küll aga nähtub kohtu poolt TsMS § 230 lg 5 p 5 alusel krediidiasutustest kogutud tõenditest,

et kostja kogu sissetulek ei kulu ainult esmavajaduste rahuldamisele ega tavalisele

ülalpidamisele. Kindlasti ei saa lugeda esmavajaduste rahuldamiseks sagedast kasiinos

käimist (tl 92-101). Kostja esitas kohtule 02.03.2018 tõendi, millest nähtuvalt on kostjal

täitmata laenukohustusi. Kohus jätab nimetatud tõendi arvestamata, kuna tõend on esitatud

hilinenult.

22. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et tagamaks laste vajadust ülalpidamise järele tuleb kostjal

muuta oma tarbimisharjumusi. Kasiinos käimine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja

esmavajadused on katmata. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt hageja

kasuks elatis 50 eurot. Arvestades asjaolu, et kostja on võimeline suurendama oma

sissetulekut tööga, tuleb kostjal enda elustandardi tagamiseks teenida sissetulekut ning

kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.

23. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka,

et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Kohus on pooltega asja arutanud.

Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja taotlusel sellega, et hagejale

makstakse peretoetust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu,

et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul,

kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike

peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva

varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast

väiksemad (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on selgitanud, et ei ole

iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult

kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele

väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja

juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (vt Riigikohtu otsus

nr 3-2-1-174-16, p 13).

24. Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi peretoetuse arvelt on käesoleval

juhul põhjendatud tulenevalt kostja võimalustest leida ilmselt miinimumpalgaga tööd.

Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel arvestab kohus sellega, et osa hageja

kulutusi on võimalik katta peretoetusega ning hageja igapäevased vajadused on nimetatud

summaga rahuldatud. Seega on hageja arenguks piisavad vahendid tagatud. Perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 kohaselt oli hagi esitamise ajal lapsetoetuse suurus pere esimese lapse kohta

50 eurot. Käesoleval ajal on lapsetoetus sama sätte alusel esimese lapse osas 55 eurot. Kohus

mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 16.08.2017 kuni 31.12.2017 summas 210

eurot (miinimumelatis 470 eurot – 50 eurot lastetoetus kuus jagatud kahega) ja alates

01.01.2018 222,50 eurot (miinimumelatis 500 – 55 lastetoetus kuus jagatud kahega) kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

25. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada summadega, mida kostja on menetluse käigus

hagejale tasunud. Seega tuleb kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejale makstud elatise

summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

26. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega

(elatisena). PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt on lapsega kooselaval vanemal kohustus

kasutada

elatist

lapse

huvides.

Vastavalt

Riigikohtu

seisukohale

on

vanem

ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud

teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest

iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele

lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist

maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-159-

12, p 11). Kuna hageja seaduslik esindaja on käesolevas asjas esitatud hagiavalduses

märkinud elatise saajaks xxx, siis on ta sellega andnud nõusoleku ülalpidamiskohustuse

täitmiseks alaealisele lapsele ja elatis tuleb kanda hageja arvelduskontole.

MENETLUSKULUD

27. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

28. Hagi rahuldati osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg

1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist on mõistlik jätta menetluskulud

poolte endi kanda. Samuti oleks ebaõiglane jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda

olukorras, kus kostjal tuleb esmalt täita hageja ülalpidamiskohustus ning kasutada oma

rahalisi vahendeid hageja ülalpidamiseks, mitte menetluskulude tasumiseks. Seetõttu puudub

vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

29. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik