Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
1-18-1255/2 AI generated

1-18-1255/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-18-1255/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

märts 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-1255 (17740000166) Kohtunik Anu Ammer Kriminaalasi Merike Kalapüüdja süüdistuses KarS § 318 järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav MERIKE KALAPÜÜDJA, isikukood 47405135219; elukoht: xxxx, xxxx; Eesti kodakondsus; keskeriharidus; emakeel eesti keel; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; Kaitsja Arvo Suuban, määratud korras Prokurör Mari Luuk Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja KarS §

Legislator headnote

AI generated

1-18-1255/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 804 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 67 eurot.

Keywords

AI generated
aliens police flight persecution risk of overstaying unauthorized sound recording unlawful departure illicit cause
AI generated
1-15-697/5
KrMS § 66lg 3alusel tunnistajana rääkima tõtt ja andma ütlusi, kui puuduvad ütluste andmisest keeldumiseks KrMS § 71-73 sätestatud alused.
1-20-6260/11
Kalmer Keskküla süüdistatakse selles, et tema, omades kehtivat karistust kuriteo toimepanemise eest, mille käigus ta täitis ühtlasi kehalise väärkohtlemise koosseisu (karistatud Harju Maakohtu 01.03.2018 otsusega KarS § 263 lg 1 p 1, 2 järgi), olles alkoholijoobe seisundis, 11.08.2019 kella 19.45 paiku Tallinnas xxx asuva maja juures, pärast A S U poolt tänaval liikunud noorte seltskonnale märkuse tegemist seoses prügi maha viskamisega sisenes maja hoovi, kus viskas J Ka pea suunas üheliitrise klaasist pudeli (Jägermeister). J Kp keeras külje ette ning pudel tabas teda vastu vasakut õlavart ja selga vasakule poole abaluude piirkonda. Seejärel Kalmer Keskküla tõukas kätega A U aia nurka pikali selili asendisse, misjärel lõi A Ule rusikaga korduvalt vastu näo vasakut poolt, jalaga korduvalt vastu keha paremat poolt rindkere piirkonda ning vastu näo vasakut poolt, mille tagajärjel hakkas kannatanul vasakust kõrvast verd jooksma. Samuti Kalmer Keskküla lõi A S Ule ühe korra rusikaga vastu vasakut põsesarna, mille tagajärjel A S U kukkus pikali selili asendisse aia äärde, lüües oma parema õla vastu metallaeda ära. Sellise tegevusega Kalmer Keskküla tekitas J Kale füüsilist valu ja järgmise tervisekahjustuse: vasaku abaluu piirkonda pindmise marrastuse ja hematoomi. A Ule põhjustas füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: marrastused otsmikule ja paremale küünarnukile ning X roide nihketa murru (paremale poole). A S Ule põhjustas füüsilist valu ja järgmised tervisekahjustused: vasaku käe IV sõrme luumurru, turse ja hematoomi; paremale õlale vähese turse ning kontusiooni.
4-13-217/4
Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.01.2013.
1-15-6780/5
R.K, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeeleks vene keel, keskharidusega, elukoht XXX (reg.XXX), töökoht XXX AS, lapsehoolduspuhkusel, varem karistamata, tõkend - elukohast lahkumise keeld - - süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi. 15231500946 uurijale teadvalt vale ütlusi selle kohta, et 06.07.2015 kella 00.05 paiku tuli tema abikaasa, olles alkoholijoobe seisundis, koju aadressil Tallinn, XXX, ja kui kannatanu hakkas teda välja ajama, lõi ta (XXX) talle vastu nägu, pärast aga ähvardas tapmisega, kuigi tegelikult XXX ei löönud kannatanut ega ähvardanud teda tapmisega. 15.07.2015 kannatanuna ülekuulamise käigus, mis toimus kella 13.00-st kella 13.35-ni aadressil Tallinn, P. Pinna 4, R.K tunnistas, et andis 06.07.2015 tema ülekuulamisel kannatanuna valeütlusi. Seega oma tahtliku tegevusega R.K, olles hoiatatud allkirja vastu kriminaalvastutuse kohta teadvalt vale ütluse andmise eest, andis teadvalt vale ütluse kriminaalmenetluse käigus, kannatanuna ülekuulamisel, millega pani toime KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo.
1-19-1978/2
Tunnistada Kalmer Kähr süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi ja karistada teda 3-kuulise vangistusega.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-18-1255 (17740000166) Kohtunik Anu Ammer Kriminaalasi Merike Kalapüüdja süüdistuses KarS § 318 järgi Menetlusliik Käskmenetlus Süüdistatav MERIKE KALAPÜÜDJA, isikukood 47405135219; elukoht: xxxx, xxxx; Eesti kodakondsus; keskeriharidus; emakeel eesti keel; xxxx; varem kriminaalkorras karistamata; Kaitsja Arvo Suuban, määratud korras Prokurör Mari Luuk Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1 ja § 254, § 180 lg 3 ja KarS §

66 lg 1,3

RESOLUTSIOON

Merike Kalapüüdja süüdi tunnistada KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 1218 (üks tuhat kakssada kaheksateist) eurot.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata rahalist karistust täitmisele, kui Merike Kalapüüdja ei pane 1 (ühe) – aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 12.03.2018.

Mõista Merike Kalapüüdjalt riigituludesse menetluskuluna: -

750 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel, -

54 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi Arvo Suubani poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 804 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 67 eurot.

Menetluskulu osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700013348 ning selgitus: „Merike Kalapüüdja, 1-18-1255, menetluskulu osamakse.“

Kui menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Merike Kalapüüdjat kahtlustatakse KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. II Süüdistuse sisu Merike Kalapüüdjat süüdistatakse KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, 30.05.2017 Lääne-Virumaal, Rakveres F.R. Kreutzwaldi 5a asuvas Rakvere politseijaoskonnas keeldus aluseta kriminaalasja nr xxxx kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamise käigus ütluste andmisest, olles eelnevalt tutvunud tunnistaja õiguste ja kohustustega, muuhulgas kohustusega anda tõeseid ütluseid ning ei selgitanud, milles seisneb tema seaduslik alus ütluste andmisest keeldumiseks.

Seega pani Merike Kalapüüdja, tunnistaja poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumisega toime tunnistaja poolt kohustuste täitmisest keeldumise, s.o KarS § 318 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged ja prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokuratuur asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Merike Kalapüüdja süüdi KarS § 318 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses s.o. summas 1218 eurot arvestades päevamäära suuruseks 20,30 eurot. Prokurör teeb ettepaneku kohaldada Merike Kalapüüdja suhtes KarS §

73 lg 1 ja 3 sätteid ning mitte pöörata rahalist karistust täitmisele, kui Merike Kalapüüdja ei pane toime uut tahtlikku kuritegu 1-aastase katseaja jooksul. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi.

Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Merike Kalapüüdja süüdistuses saabus kohtusse 13.02.2018. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud samuti 13.02.2018. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud Merike Kalapüüdja tunnistajana ülekuulamise protokolli koopiaga kriminaalasjast nr xxxx (30.05.2017); kriminaalasja nr 1-17-xxxx kohtuistungi protokolli koopiaga ja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-xxxx (xxxx) (18.10.2017); tunnistaja R.

H ülekuulamise protokolliga (03.01.2018); Merike Kalapüüdja kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga (09.01.2018); PPA teatisega (09.01.2018), mille kohaselt isikut ei ole varem kriminaalkorras karistatud; X- tee väljatrükiga Merike Kalapüüdja sissetulekute kohta 2016 ja 2017.a.; kirjavahetuse ja laenulepingu väljatrükiga isiku finantskohustuste kohta; teatisega Merike Kalapüüdja keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus Merike Kalapüüdja käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 318 kohaselt karistatakse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaalvõi väärteomenetluses või tsiviilkohtuvõi halduskohtumenetluses ütluse andmisest aluseta keeldumise eest, samuti tõlgi poolt oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Merike Kalapüüdja puhul on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatava Merike Kalapüüdja puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb Merike Kalapüüdja süüdi tunnistada KarS § 318 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk 1218 eurot arvestusega, et kuriteo toimepanemise ajal (30.05.2017) oli Merike Kalapüüdja päevamäära suuruseks 20,30 eurot.

Arvestades aga kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut (on varem kriminaalkorras karistamata) ning asjaolu, et mõistetud rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, kohaldab kohus KarS § 73 lg 1,3 ning määrab, et tingimisi jäetakse karistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus nõustub prokuratuuri poolt tehtud ettepanekuga 1-aasta pikkuse katseaja osas. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o

750 eurot ja määratud kaitsja tasu 54 eurot KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 alusel, võttes arvesse süüdistatava varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 67 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik