3-17-2221/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

12.03.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2221

Haldusasi

Surtur OÜ kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

kohustamiseks täita Surtur OÜ 26.07.2017 teabenõuet

Menetlusosalised

Kaebaja – Surtur OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas

Pikamäe

Vastustaja – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja

Kaija Klaasen

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.11.2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Surtur OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Surtur OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 13.11.2017 määruse haldusasjas nr 3-17-2221 resolutsioon

muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1

ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kuulutas välja avaliku konkursi Tallinnas J.

Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks üldapteegiteenuse osutamiseks. Konkursi

läbi viimiseks kehtestas PERH avaliku konkursi tingimused, mille lisaks on ruumide

üürilepingu projekt. Surtur OÜ esitas konkursi raames pakkumuse. PERH teatas 19.07.2017 e-

kirjaga, et Surtur OÜ pakkumus ei osutunud edukaks.

2. Surtur OÜ esitas 26.07.2017 PERH-le teabenõude, milles palus väljastada konkursi

pakkumuste avamise protokollid ja otsus edukaks tunnistamise kohta ning juhul, kui selliseid

3-17-2221

2(6)

dokumente ei ole vormistatud, teave konkursil osalejate ja nende pakkumuste (sh eduka

pakkumuse) kohta muus vormis.

3. PERH keeldus 28.07.2017 e-kirjaga Surtur OÜ teabenõude täitmisest, sest PERH ei

täitnud konkursi läbiviimisega avalikku ülesannet.

4. Surtur OÜ esitas 04.08.2017 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide, mille AKI jättis

29.09.2017 vaideotsusega rahuldamata. AKI leidis, et apteegiteenuse osutamiseks ruumide

rendile andmine ei ole seotud PERH-i avalike ülesannete täitmisega, sest seadusest, põhikirjast

ega lepingutest ei tulene PERH-le apteegiteenuse osutamise kohustust. Kuna apteegiteenuse

osutamiseks ruumide rendile andmiseks ei ole PERH saanud riigilt eelarvelisi (rahalisi)

vahendeid, siis ei ole PERH teabenõudes soovitud teabe osas teabevaldajaks ning PERH-l pole

avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel kohustust täita Surtur OÜ teabenõuet.

5. Surtur OÜ esitas 30.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse PERH-i kohustamiseks

täita Surtur OÜ 26.07.2017 teabenõue, s.t esitada Surtur OÜ-le viie tööpäeva jooksul alates

kohtulahendi jõustumisest PERH-i poolt J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks

üldapteegiteenuse osutamiseks korraldatud avalikul konkursil esitatud pakkumuste avamise

protokoll ja otsus konkursil pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

PERH on teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 mõttes. PERH on asutatud sotsiaalministri 25.07.2001

otsusega ning on haiglavõrgu arengukavasse kantud haigla. Seega on PERH riigi sihtasutus

riigivaraseaduse (RVS) mõttes. PERH täidab konkursi läbiviimisega avalikku ülesannet,

mistõttu on tal AvTS §-dest 17, 18 ja 20 tulenev kohustus täita kaebaja 26.07.2017 teabenõue.

Isegi kui asuda seisukohale, et PERH ei ole teabevaldaja ja ei täida konkurssi läbi viies avalikku

ülesannet, jaotab PERH ruumide välja üürimisega avalikku ressurssi. Seetõttu on kaebajal

väljaspool AvTS-i regulatsiooni õigus nõuda ja PERH-l kohustus väljastada kaebajale teave

konkursi kohta. Kuigi ruumide kasutusse andmise konkurss ei ole hankemenetlus riigihangete

seaduse (RHS) mõttes, on põhjendatud kohaldada analoogiat

RHS-ga. Võrdlus

hankemenetlusega on oluline põhjusel, et RHS § 47 lg 1 p 3, 9 ja 10 ning § 113 lg 6 järgi

edastab hankija riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamise

protokolli ja pakkuja kvalifitseerimise otsuse, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

otsuse. Analoogne regulatsioon oli ette nähtud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS v.r. § 54 lg-tes

1 ja 2. Lisaks on võimalik analoogia RVS-ga, millest tuleneb, et riigivara kasutusse andmisel

kirjaliku või elektroonilise enampakkumise teel avaldab riigivara kasutusse andmise korraldaja

osalejatele teabe kas enampakkumise tulemuste kohta või enampakkumise võitja ja paremuselt

teise pakkuja nime ja tema pakkumise kohta (RVS § 67 lg-d 2 ja 3).

6. Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2017 määrusega Surtur OÜ kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul kaebuse läbivaatamiseks pädevuse puudumise tõttu.

Sama määrusega tagastas halduskohus kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 15 eurot.

J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega ja selle tulemusel lepingu

sõlmimisega ei ole kaebaja ja PERH-i vahel tekkinud avalik-õiguslikku suhet. PERH ei täitnud

talle kuuluvate J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega avalikku

ülesannet. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et konkursi tingimuseks oli üürniku kohustus

kasutada ruume sihtotstarbeliselt üldapteegiteenuse osutamiseks. PERH-l puudub kohustus

üldapteegiteenuse osutamiseks ning üldapteegiteenust ei hakka nimetatud ruumides osutama

PERH.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 22 lg 3 võimaldab haiglal tegeleda

tervishoiuteenuse osutamise kõrval mh kinnisasja kasutusse andmisega patsiendi mugavuse või

paranemise kiirendamise eesmärgil (TTKS § 22 lg 3 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri,

3-17-2221

3(6)

Riigikogu XIII koosseisu 73 SE). J. Sütiste tee 19 äriruumide sihtotstarbelist üürileandmist

tulebki lugeda haigla selliseks lubatud kõrvaltegevuseks, mis ei ole tervishoiuteenuse

osutamine ega muu avaliku ülesande täitmine.

J. Sütiste tee 19 kinnistu on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis. Tegemist ei ole

riigivaraga RVS § 1 lg 3 tähenduses ega riigivara valitsemisega RVS § 1 lg 2 (koostoimes § 4

lg-ga 2) tähenduses. Eeltoodud järeldust ei muuda asjaolu, et PERH-i puhul on tegemist riigi

sihtasutusega RVS § 3 lg 1 p 8 tähenduses. Sihtasutuse omandis olevat vara ei saa käsitada

riigivarana (või vara omamist riigivara valitsemisena) ainuüksi seetõttu, et sihtasutus on

asutatud riigi poolt ja sihtasutuse vara on antud sihtasutuse omandisse riigi poolt. PERH ei ole

teadaolevalt saanud riigilt apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmiseks eelarvelisi

(rahalisi) vahendeid ning saadav üüritulu ei pärine riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Seega ei ole kõnealuste ruumide kasutusse andmise puhul tegemist avaliku ressursi

jaotamisega. Konkursi korraldamine on võimalik mh tsiviilõiguslikus suhtes (võlaõigusseaduse

49. pt 2. jagu), mistõttu ei saa avalik-õiguslikku suhet järeldada ka konkursi korraldamise

faktist.

Kuna PERH ei täida talle kuuluvate J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi

korraldamisega avalikku ülesannet ning PERH ei ole selleks saanud riigilt rahalisi vahendeid,

ei ole tegemist avaliku teabega AvTS tähenduses, PERH ei ole teabevaldaja AvTS § 5 lg-te 2

ja 3 tähenduses ning PERH-l ei ole kohustust AvTS alusel kaebaja teabenõuet täita.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Surtur OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 13.11.2017 määrus tühistada.

Kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. PERH täidab ruume apteegiteenuse

osutamiseks välja üürides avalikku ülesannet. PERH on riigi sihtasutus ning haiglavõrgu

arengukavasse kantud haigla. Vaatamata sellele, et kehtivast õigusest ei tulene kellelegi

kohustust üldapteegiteenuse osutamiseks, on apteegiteenus seotud ravimite kättesaadavusega

ja seeläbi PS § 28 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele.

PERH-i poolt ruumide üürile andmine on avaliku ressursi jagamine. Kuna PERH on asutatud

avalike huvide, mitte tema enda erahuvide teenimiseks, moodustab PERH-i vara, sh ruumid

avaliku ressursi. Järelikult peab PERH kui riigi sihtasutus järgima tema vara kasutusse andmisel

läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Apteegiteenust osutav

ettevõtja, kes omandab PERH-i hoones asuvate ruumide kasutusõiguse, saab olulise

konkurentsieelise teiste apteegiteenuste osutajate ees. PERH on üks suurimaid Eesti riiklikke

haiglaid ning PERH-i haiglas asuv apteek on esimene apteek, mida haiglast retsepti saanud

isikud külastavad.

PERH-i hoones asuvate ruumide üürilepingul on kontsessioonilepingu tunnused. PERH on

asutatud riigi poolt ja PERH-i põhikirja p-i 14 järgi määrab PERH-i nõukogu liikme ametisse

ja kutsub tagasi sotsiaalminister, st riik. Apteegiteenus on Euroopa Komisjoni 28.11.2007

määruse (EÜ) nr 213/2008 (CPV määrus) VII lisas (kategoorias nr 25) nimetatud teenus.

Konkursiga antakse teenuste kontsessioon RHS v.r § 6 lg 2 tähenduses, mistõttu on tegemist

halduslepinguga, mille sõlmimisega seotud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu

pädevusse. Konkurss on suunatud kontsessioonisuhte kujunemisele, sest konkursil osaletakse

vaid eesmärgiga osutada haiglahoone ruumides apteegiteenust ja teenida seeläbi tulu.

Kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatust kinnitab see, et PERH kohustab üürnikku osutama

haigla ruumides just apteegiteenust, kusjuures konkreetsetel tingimustel. Tegemist ei ole pelgalt

asjade müügiga, vaid teenuse osutamisega. Apteegiteenuse osutamiseks ruumide välja üürimise

korral ei kohaldu RHS v.r § 14 lg 1 p 6, mille kohaselt ei ole RHS-s sätestatud korra

3-17-2221

4(6)

rakendamine kohustuslik, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste

omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. Konkursi tulemusena

sõlmitud leping ei ole ainult kinnisasja üürileping, vaid sellega pannakse üürnikule kohustus

osutada haigla ruumides apteegiteenust.

8. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palub jätta määruskaebus rahuldamata.

PERH ei täida ruumide välja üürimisel apteegiteenuse osutamiseks avalikku ülesannet ega ole

ruumide konkursiga seonduva teabe osas teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 tähenduses. PERH ei ole

üldapteegiteenuse osutamise edasi delegeerimiseks pädev asutus, kuna tegemist ei ole

riigiasutuse ega muu avalik-õigusliku juriidilise isikuga ning PERH-le ei ole õigusakti või

lepinguga antud volitust või pandud kohustust üldapteegiteenuse osutamiseks.

PERH-i poolne ruumide üürile andmine ei ole piiratud avaliku ressursi jagamine. PERH on

eraõiguslik juriidiline isik ning PERH-i kinnistu ja sellel asuv hoone kuulub eraõiguslikku

omandisse. PERH-i kinnistu ei ole enam Eesti Vabariigi poolt pakutav rahaliselt hinnatav hüve,

sest riik andis selle Vabariigi Valitsuse 25.07.2001 korraldusega nr 556 „Sihtasutuse Põhja-

Eesti Regionaalhaigla asutamine“ (asutamiskorraldus) PERH-i kui eraõigusliku isiku

omandisse. Tervishoiuteenuse osutamiseks mittekasutatavate ruumide üürile andmine

eraõiguslike suhete läbi tulu teenimiseks eesmärgil, mis on kasulik PERH-s avalikke teenuseid

kasutavatele isikutele, ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus olev tegevus.

Kuna RHS v.r § 6 lg 2 kohaldamise üks tingimus on kontsessionääri õigus saada selle teenuse

kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest, ei ole RavS § 29 lg-s 1 ja § 30 lg 1 p-s 1 nimetatud

üldapteegiteenuse osutamine teenuste kontsessioon RHS v.r § 6 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et

CPV määruse VII lisas on märgitud „farmaatsiateenus“, ei tähenda automaatselt, et PERH peab

oma eraomandis olevate ruumide rendile andmisega andma teenuste kontsessiooni RHS v.r § 6

lg 2 alusel. Üldapteegiteenuse põhiolemus on ravimite jaemüük ning nõustamis- ja muu teenuse

osutamine kujutab endast kõrvaltegevust. Seega oli üürikonkursi läbiviimise eesmärk leida

üürnik, kes pakuks üldapteegiteenust, s.t müüks eelkõige klientidele ravimeid ning vajadusel

osutaks sellega kaasnevaid kõrvalteenuseid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014

direktiivi 2014/23/EL art 20 lg-st 5 tuleneb, et kui lepingu eri osasid ei ole objektiivselt võimalik

lahutada, lähtutakse kohaldatava õiguskorra üle otsustamisel lepingu põhiesemest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.

10. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellest sättest

tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima, kas vaidlus on oma üldiselt laadilt avalik-õiguslik.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas PERH on kohustatud väljastama kaebajale tema

teabenõudes palutud dokumendid, s.o PERH-i poolt Tallinnas J. Sütiste tee 19 asuvate

äriruumide üldapteegiteenuse osutamise eesmärgil üürile andmiseks korraldatud avalikul

konkursil esitatud pakkumuste avamise protokolli ja otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise

kohta. Kaebaja leiab, et PERH-le tuleneb nimetatud dokumentide avaldamise kohustus muu

hulgas AvTS-st. Seega sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas PERH-l on avalik-õiguslikest

normidest tulenev kohustus edastada kaebajale teavet. Ringkonnakohus leiab, et selline vaidlus

on avalik-õiguslik ja selle lahendamiseks on pädev halduskohus. AvTS alusel esitatud

teabenõude

täitmisel

tõusetunud

vaidluse

puhul

ei

oma

halduskohtu

pädevuse

kindlakstegemisel määravat tähtsust see, kas PERH täidab konkursi läbiviimisel avalikku

ülesannet või jagab avalikku ressurssi. Halduskohus on pädev hindama, kas PERH on

3-17-2221

5(6)

teabevaldajaks AvTS või mõne muu avalik-õigusliku normi alusel (vrd nt Riigikohtu

27.09.2010 määrus nr 3-3-1-58-10 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsus nr 3-09-2809;

Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 otsus nr 3-15-1050). Eelneva tõttu ei olnud kaebust õige

tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

12. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse kokkuvõttes siiski õigesti tagastanud.

Enne 01.01.2018 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli kohtul õigus tagastada kaebus,

millega ei olnud võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nimetatud tagastamise alus hõlmas

muu hulgas juhtumeid, kus kaebuse esitamine ja menetlemine oli küll võimalik, kuid kaebust

ei oleks ilmselgelt saanud rahuldada (Riigikohtu 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12, p 15).

13. Puudub vaidlus, et PERH on eraõiguslik juriidiline isik (sihtasutus). AvTS § 5 lg 2 kohaselt

laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse,

haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-,

sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.

AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel võrdsustatakse teabevaldajaga ka sihtasutus, – teabe osas, mis puudutab

riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud

vahendite kasutamist.

14. Kuigi halduskohus tagastas kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, on ta määruse

põhjendustes sisuliselt leidnud, et PERH ei ole teabevaldaja AvTS § 5 lg-te 2 ja 3 tähenduses,

sest ta ei täitnud J. Sütiste tee 19 äriruume üürile andes avalikke ülesandeid ega andnud kasutada

avalikke vahendeid, ning seetõttu ei olnud PERH-l kohustust täita kaebaja teabenõuet.

Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ja lisab halduskohtu põhjendustele järgmist.

15. Ringkonnakohus leiab, et eristada tuleb üldapteegiteenuse osutamist ja ravimite

kättesaadavuse tagamist. Kuigi PS § 28 lg-st 1 saab tuletada riigi kohustuse tagada

apteegiteenuse kaudu ravimite kättesaadavus riigis (vt ka Riigikohtu 09.12.2013 otsus nr 3-4-

1-2-13, p 120), ei ole sellist kohustust pandud PERH-le. Üldapteegiteenuse osutamist ennast ei

saa aga pidada avalike ülesannete täitmiseks. Tegemist on loakohustusliku ettevõtlusharuga,

millega tegelemine ei muuda ettevõtjat avalike ülesannete täitjaks.

16. Puudub vaidlus, et PERH on riigi sihtasutus RVS § 3 lg 1 p 8 mõttes ning eraõiguslik

juriidiline isik. Samuti puudub vaidlus, et PERH-i põhikirja p-i 9 järgi on PERH-i ülesandeks

osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni

omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppe-

ja teadustööga. PERH-le ei ole põhikirjaga pandud kohustust osutada talle tema asutamisel riigi

poolt üle antud hoonetes üldapteegiteenust. Sellist kohustust ei tulene PERH-le ka seadusest,

määrusest ega lepingust. Asjaolu, et apteekides ravimite jaemüügi ja sellega seotud teenuste

osutamisega tegelevaid proviisoreid ja farmatseute käsitatakse tervishoiuteenuse osutajatena

(TTKS § 3 lg-d 4 ja 5 ning RavS § 29 lg 3 ja § 55 lg 1), ei tähenda, et PERH oleks kohustatud

osutama oma ruumides ka üldapteegiteenust ning selle teenuse osutamiseks ruumide üürile

andmise näol oleks tegemist avaliku ülesande delegeerimisega.

17. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et J. Sütiste tee 19 äriruumide üürilepingut saab

pidada kontsessioonilepinguks. RHS v.r § 6 lg 2 järgi toimub teenuste kontsessiooni andmine

hankelepinguga, mille esemeks on CPV määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine ja

mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda

teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos

hankija rahalise maksega. Halduskohus on õigesti selgitanud, et PERH ei andnud J. Sütiste tee

19 äriruumide üürilepinguga eraõiguslike isikute käsutusse piiratud avalikku ressurssi, vaid

eraõigusliku juriidilise isiku omandis olevat vara (vrd Riigikohtu 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-59-

05, p-d 16 ja 17; Riigikohtu 29.12.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). PERH ei delegeerinud

3-17-2221

6(6)

üürilepinguga ka õigust osutada avalikku teenust, mille osutamise eest oleks tavaolukorras

olnud vastutav PERH ise.

18. PERH-le tuleneb TTKS 22 lg-st 3 õigus käsutada talle kuuluvat kinnisasja, sh anda seda

üürile. TTKS § 22 lg-s 3 sisalduv kinnisasja käsutamise õigus anti haiglat pidavale sihtasutusele

09.01.2016 jõustunud TTKS muudatustega. Selle muudatuse eesmärk oli patsiendi heaolu

suurendamine selliselt, et erinevaid tervishoiuteenuseid saaks pakkuda patsiendi jaoks

mugavavalt (n-ö ühe katuse all). Lisaks on patsiendile võimalik pakkuda teenuseid, mis ei ole

küll tervishoiuteenus, kuid mille eesmärgiks on kas patsiendi mugavus või paranemise

kiirendamine (seletuskiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu juurde, Riigikogu XIII koosseisu 73 SE, lk-d 6-7). Seega võib PERH temale

kuuluvat kinnisasja üürile anda ka selliselt, et see ei seondu tervishoiuteenuse osutamise või

muu avalike ülesannete täitmisega. Eelneva põhjal saab J. Sütiste tee 19 äriruumide üürilepingut

pidada võlaõiguslikuks lepinguks, milles üürileandja on määranud kindlaks üürile antavate

ruumide kasutamise sihtotstarbe.

19. Kuna PERH ei täitnud äriruume üürile andes avalikku ülesannet ega jaganud piiratud

avalikku ressurssi, sh ei andnud kontsessiooni, ei tulene PERH-i teabe andmise kohustus ka

RHS v.r või RVS sätetest, mille järgi peab hankija või riigivara kasutusse andmise korraldaja

esitama riigihankes või enampakkumises osalejatele hanke- või pakkumismenetluses tehtud

otsused. PERH-i läbiviidud konkursile kohaldub VÕS 49. ptk (§-d 1009-1013) ning sellest ei

tulene PERH-le avalik-õiguslikku kohustust edastada kaebajale tema nõutud dokumente.

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.11.2017

määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse

põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)