Legislator Case Law & Legislation
1-07-7966/12 AI generated

1-07-7966/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-07-7966/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

G.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.10. 2007 otsusega nr. 1- 07- 7966 ja karistatud KarS § 263 p. 4 ja 424 järgi 1 aasta 3 kuud vangistusega tingimisi 18 – kuulise katseajaga. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud G.B on esitanud 15.07. 2009 kohtule avalduse tasumata välja mõistetud menetluskuludes 8100.60 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud.

Legislator headnote

AI generated

1-07-7966/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

Keywords

AI generated
withdrawal of criminal complaint delay in criminal prosecution initiation of criminal prosecution time of offence criminal offense record compensation for unlawful detention
AI generated
1-06-4592/4
Rahuldada X.X i avaldus ja tunnistada KarS § 82 alusel Tartu Maakohtu 28.
1-07-2730/5
S.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 07.03.2007 otsusega ja karistatud (KarS) § 424 järgi.
1-06-5853/9
Seoses Tartu Maakohtu 20.09.2006.a.
1-10-309/2
Narva Linnakohtu 28.12.2001.a.
1-06-829/8
K.G esitas 30.11.2009. a kohtule avalduse, milles taotles täitemenetluse lõpetamist täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr 189/2006/232 temalt kohtuotsusega kriminaalasjas välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 20.01.2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-829 tunnistati K.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale liitkaristuseks 2 a 4 k vangistust. Kohtuotsusega mõisteti K.G-lt riigituludesse sundraha 4500 krooni ja kaitsja tasu 1954.10 krooni. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmiseks algatati täitemenetlus täiteasjas nr 189/2006/232 kohtutäitur Jane Rumjantseva juures. Vastavalt kohtu järelepärimisele teatas kohtutäitur, et nõude jääk käesoleval hetkel on 5426.10 krooni. K.G on arved kolmes erinevas krediidiasutuses, kuid laekumised puuduvad. Täitemenetluse jooksul on pikema perioodi vältel kandnud karistust kinnipidamisasutuses. Ka praegu asub Tartu Vanglas. Laekumised on toimunud kinnipeetava sissetuleku arestimise akti alusel. Vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata, puudub.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht

26. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtuasja number nr 1- 07- 7966 (täitevasja nr. 191/2008/943 ) Kohtulahend Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.10. 2007 otsus nr. 1-07- 7966 G.B karistamises KarS § 263 p. 4 ja 424 järgi

1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi 18 – kuulise katseajaga Menetlus kirjalikult lahendi täitmisel lahendatav küsimus Avaldaja G.B Avalduse ese aegumise kohaldamine Määruse tegija täitmiskohtunik Helle Tamm Süüdimõistetu võlgnikuna

G.B (isikukood xxx; aadress xxx x-x xxxxx xxxxxxxxxxxx) Sissenõudja Kohtute Raamatupidamiskeskus Kohtutäitur Rita Lohu

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus alljärgnevad otsustused.

Kohtu otsustus

1.1 Jätta rahuldamata G.B avaldus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.10. 2007 otsus nr. 1-07- 7966 G.B karistamises KarS § 263 p. 4 ja 424 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust tingimisi 18 – kuulise katseajaga täitmine G.B-lt menetluskulude sissenõudes. Täiendavad otsustused

2. Saata määruse koopia süüdimõistetule, sissenõudjale ja kohtutäiturile.

Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.

Asjaolud

G.B on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 05.10. 2007 otsusega nr. 1- 07- 7966 ja karistatud KarS § 263 p. 4 ja 424 järgi 1 aasta 3 kuud vangistusega tingimisi 18 – kuulise katseajaga. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud

G.B on esitanud 15.07. 2009 kohtule avalduse tasumata välja mõistetud menetluskuludes 8100.60 krooni aegumise kohaldamiseks. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud.

Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas on tehtud 05.10.2007. Kohtukulude tasumata nõuded kokku 8100.60 krooni.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel

KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.

KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Täitemenetluse seadustiku (™S) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel.

Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud (KarS) §-s karistusseadustiku

82 sätestatud tähtaja jooksul (™S § 207 lg 1)

2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused

Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva sissenõude täitmise aegumine.

Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (V™S § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 1 p 3).

KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat.

™S § 210 kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on ™S § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1)

rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes.

Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta.

™S § 206 lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras.

Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus.

Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud.

Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust

(süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim.

G.B on süüdi mõistetud KarS § - de 263 lg. 4 ja 424 järgi, s. o II astme kuriteos. Vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le 2 aegub II astme kuritegu 3 aastaga. Kriminaalmenetluse kuludes kehtib samasugune aegumise tähtaeg.

Kuna jõustunud otsusest ei ole möödunud 3 aastat tuleb aegumise avaldus jätta rahuldamata.

2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul.

Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab.

Helle Tamm

Kohtunik