2-17-9101/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-9101

Tsiviilasi

N.K. hagi A.K. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

540 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. novembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): A.K. (isikukood XXX)

Vastustaja (hageja): N.K. (isikukood XXX), seaduslik

esindaja O.K. , lepinguline esindaja Janno Perv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. novembri 2017. a otsus.

2. Teha tsiviilasjas uus otsus, millega jätta rahuldamata

N.K. hagi A.K. vastu elatise suurendamiseks.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. N.K. (hageja) esitas 09.06.2017 hagi oma isa A.K. (kostja) vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja palus suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist 140 eurolt summani 235

eurot alates 01.06.2017 ning mõista kostjalt hageja kasuks väljamakstav elatis edaspidi mitte

vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras kuni hageja

täisealiseks saamiseni 17.06.2028.

Hagiavalduse kohaselt rahuldas Tartu Ringkonnakohus 29.06.2016 otsusega tsiviilasjas

nr 2-15-16939 osaliselt N.K. hagi A.K. vastu ja mõistis kostjalt välja igakuise elatise N.K. kasuks

alates 10.11.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 140 eurot. Ringkonnakohtu otsuse

sõnastuse kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejatele elatist kuni täisealiseks saamiseni

summas 140 eurot, kuid seaduse kohaselt elatise suurus ajas muutub ning hageja suhtes ei oleks

õiglane määrata elatise suurus kindla summana. Lähtudes asjaolust, et Vabariigi Valitsus oma

määrusega muudab iga-aastaselt kehtestatavat kuupalga alammäära ning vältimaks hagejate

seadusliku esindaja vajadust pöörduda edaspidi kuupalga alammäära muutumisel kohtusse elatise

tõstmiseks PKS § 101 lg 1 alusel, esitas hageja nõude elatisraha suurendamiseks alates juunist

2017. a kuni 235 euroni kuus ja edaspidi elatisraha määramiseks mitte vähem, kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni 17.06.2028.

Kostja varjab oma tulusid ja seda tõendavad Facebookis tehtud kanded kostja reiside ja elustiili

kohta.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja varaline seisund ei ole võrreldes Tartu Ringkonnakohtu

29.06.2016 otsusega muutunud. Kostja sissetulekuks on töövõimetuspension 175,94 eurot kuus.

Tal puudub isiklik eluruum, sõiduk või muu likviidne vara.

Kostja ettevõtlus FIE-na kasu ei toonud ja ta oli sunnitud tegevuse FIE-na likvideerima. FIE on

äriregistrist kustutatud 30.05.2017. Kostja tervis on halvenenud ja seoses sellega kulud ravimitele

on suurenenud. Hageja seadusliku esindaja varanduslik seisund on aga sel perioodil paranenud.

Kostja on asutanud uue ettevõtte A. OÜ, kuid osakapitali moodustamiseks anti talle aega 3 aastat.

Kostja on käinud hageja viidatud kohtades, kuid kõik kulud on kandnud tema elukaaslane või

sõbrad. Venemaal Sosnovõi Boris käis ta vanaemal külas.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks elatise alates

09.01.2017 summas 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni 17.06.2028. Menetluskulud

jättis kohus poolte endi kanda.

Kostja kinnitas, et tal puudub likviidne vara, kuid kinnistusraamatu kohaselt kuulub kostjale

elamumaa Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas XX pindalaga 878 m2. Ahtme linnaosa lähedus

maakonnakeskuseks olevale Jõhvile teeb Ahtme linnaosa kinnistud võrreldes teistes Kohtla-Järve

linnaosades asuvate kinnistutega mõnevõrra väärtuslikemaks. Suurenenud on ka kostja pension

(oli 158,37 ja praegu on 175,94 eurot kuus). Kostjale kuuluv äriühing on väikeses, kuid siiski

kasumis. Kostja kinnitas kohtuistungil, et elab koos elukaaslasega, kes on aidanud tal aeg-ajalt

kulusid kanda.

Kostja on 40 % ulatuses töövõimetu. Töövõimetus iseenesest ei ole elatise nõude rahuldamata

jätmise aluseks. Kui vanem ei ole täielikult töövõimetu, tuleb arvestada ka tema osalist töövõimet

ja hinnata võimalust saada sissetulekut ja maksta sellest elatist. Kostja kinnitas, et tegeleb

lukuäriga, sh paigaldab isikutele kuuluvatele hoonetele, korteritele jms lukkusid. Seega on kostja

leidnud endale tulutoova tegevuse, mida tema tervislik seisund tal teha võimaldab.

Maakohtu hinnangul on kostja suuteline mõnevõrra suuremat elatist tasuma kui see oli 29.10.2016

Tartu Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal. Kostja tegeleb ettevõtlusega, tema pension on

suurenenud, tema elukaaslane aitab tal vähemalt osaliselt kulusid kanda, talle kuulub jätkuvalt

Kohtla-Järve linnas Ahtme linnaosas asuv kinnistu. Maa-ameti geoportaalist nähtub, et tegemist

on hoonestatud ja hooldatud kinnistuga. Juhul, kui on tõesed kostja poolt Tartu Ringkonnakohtule

esitatud väited, et 2016. aastal oli nimetatud kinnistu hoonestamata, siis on kostja perioodil alates

29.10.2016 suutnud leida piisavalt raha kinnistule mitme hoone rajamiseks. Juhul, kui ka kostja

väidab, et keegi kolmas isik on tema kinnistule kulutusi teinud, on kinnistu hoonestamine

eelduslikult tõstnud tema kinnistu väärtust.

Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike

toetustega. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116

lg 1). Hageja seadusliku esindaja väitel laekub lapsetoetus tema kontole. RPTS § 5 lg 4 esimese

lause kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50

eurot.

Maakohus leidis, et kuivõrd kostja on osaliselt töövõimetu, tema sissetulekuks on pension

175,94 eurot ning kostja tegeleb väikeettevõtlusega, ei ole kostja võimeline tasuma elatist seaduses

kehtestatud miinimumulatuses. Maakohus vähendas kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise

suurust PKS § 102 lg 2 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud

palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kostja varaline olukord ei ole võrreldes Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2016 otsuse tegemise ajaga

muutunud. Väär on maakohtu väide, et kostja on saanud tulu summas 1981,71 eurot. Tegemist on

2016. a pensioniga (1981,71 ÷ 12 = 165,14). 30.05.2017 lõpetas kostja FIE kahjumiga ning ei

olnud võimeline tulu saama.

Kostja ei vaidle, et tegeleb ettevõtlusega ning see on kostja ainuke lootus teenida nii palju, et

maksta elatist ja pidada enda majapidamist. Kuid võrreldes Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2016

otsusega ei ole kostja tervislik ja varaline seisund paranenud, pigem vastupidi. Kui 2016. aastal oli

kostjal kaks müügipunkti, siis alates 2017. a maist on säilinud vaid üks müügipunkt, kuna

tunduvalt on vähenenud kostja poolt pakutavate teenuste nõudlus.

Kuigi kostjale kuulub üks kinnisasi, on see senini hoonestamata. On olemas vaid kasvuhoone ja

kuur, mida kostja vanemad hooldavad ja oma aiatööriistu hoiavad. Maakohtu arvamus, et

nimetatud kinnisasi võib olla hinnas, on väär ja ei ole millegagi tõendatud. Nimetatud kinnisasja

võõrandamisel võib jätkuda 2-3 kuu elatise tasumiseks ja mitte rohkem.

Väär on ka maakohtu väide, et perioodil 01.01.2017 kuni 31.07.2017 tehti kostjale väljamakseid

summas 1205,96. Tegemist on töövõimekaotuse pensioniga (1205,96 ÷ 7=172,28), mis enne

01.04.2017 oli veidi väiksem, kuid indekseerimise tulemusena on see summa 01.04.2017 alates

175,94 eurot kuus.

Hageja seadusliku esindajal on korteriomand Kohtla-Järvel ning ta on võimeline üürima endale

korterit Tallinnas, ta saab töötasu 802 eurot kuus. Kostjal seevastu puudub eluruum ning ta elab

üüritud korteris. Lisaks kannab kostja vältimatuid kulusid ravimite soetamiseks.

Maakohtu otsus seab kostja olukorda, milles tema kohustused ületavad tema sissetuleku teenimise

võimalusi, kuna ainsaks sissetulekuks on pension summas 175,94 eurot. Seega pole tal võimalik

maakohtu otsust täita.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus on õiglane ja põhjendatud.

Hageja leiab, et käesolevas menetluses ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja omandis on eluruum või

mitte. Käesoleva menetlusega tuvastati kostja võimekus täita oma vanemlikke kohustusi elatise

tasumise osas. Kohus on õigesti tuvastanud kostja võimekuse tasuda elatist summas 200 eurot

kuus. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid vältimatute ravimite kulude osas, mistõttu tuleb antud

hageja väide jätta tähelepanuta.

Kostja on seisukohal, et kuna maakohtu otsusega on tuvastatud apellandi 40 % töövõimetus ja

likviidse vara olemasolu siis on kohatu kostja väide, et tal puudub suutlikus elatist tasuda. Kostja

näol on tegemist isikuga kellel on olemas vara ja võime endale elatis teenida, mistõttu on tal ka

võimalus oma vanemlikku kohustust elatise tasumise osas täita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja

materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega jätta hagi elatise suurendamiseks

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

7. Hagi on esitatud tsiviilasjas nr 2-15-16939 Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2016. a otsusega

kostjalt välja mõistetud elatise suurendamiseks. Hageja on elatise suurendamise nõude alusena

esile toonud üksnes asjaolu, et PKS § 101 lõikes 1 ettenähtud miinimumelatis on vahepeal

suurenenud – Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär on kasvanud. Hageja on

lisaks viidanud ka sellele, et kostja varjab oma sissetulekuid.

Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9

kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus

makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab

kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited

tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

8. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks käsitlenud TsMS §-s 459 sätestatud eelduste

esinemist. Kohus on küll hinnanud seda, kas kostja varaline seisund (võimalused elatist maksta)

on paranenud, kuid hindamata on jäetud hageja vajaduste muutumine. Sellega on ringkonnakohtu

hinnangul oluliselt rikutud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud väära

kohtulahendi tegemise.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-15909 tehtud 7. veebruari 2018. a otsuse p-s 16 lisaks selgitanud,

et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise

miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära

tõstmise korral. Seevastu juhul kui elatis mõistetakse välja miinimummääras või kui pooled

sõlmivad kohtuliku kompromissi, saab kohtulahendi resolutsioonis määrata väljamõistetava

elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks näha ette selle muutumine

vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p 35).

Praegusel juhul oli kostjalt varasema kohtulahendiga välja mõistetud elatis alla PKS § 101 lõikes

1 sätestatud miinimumi; ka maakohus jõudis oma 10.11.2017 otsuses järeldusele, et kostja varaline

seisund ei võimalda tal tasuda elatist miinimummääras. Seega ei saa ainuüksi Vabariigi Valitsuse

kehetestatud kuupalga alammäära tõus olla aluseks elatise suurendamise hagi rahuldamisele.

9. Maakohus andis oma 15. juuni 2017 määrusega hagejale tähtaja esitada tõendid ja põhjendused,

mis kinnitavad hageja vajaduste suurenemist ning ka kostja varalise seisundi paranemist.

Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, et tema vajadused oleksid peale tsiviilasjas nr 2-15-16939

lahendi tegemist oluliselt muutunud. Hageja on üksnes selgitanud, et seoses lapse kasvamisega ja

kooli minekuga tekivad suured kulud seoses riietuse uuendamisega, samuti kulub järjest rohkem

raha lapse toitmiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalide põhjal puudub alus tuvastamaks, et hageja

vajadused on pärast Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2016. a otsuse tegemist oluliselt suurenenud või

et kostja varaline seisund on sama ajavahemiku vältel oluliselt paranenud.

10. Kostja varalise seisundi olulisele paranemisele ei viita ainuüksi see, et tsiviilasja nr 2-15-16939

arutamisel lähtus kohus eeldusest, et kostjale kuuluv kinnisasi asukohaga XX Kohtla-Järvel on

sisuliselt väärtusetu, kuid praeguses tsiviilasjas esiletoodu kohaselt võib kinnistul siiski olla

mõningane väärtus. Kinnisasja väärtuse ja likviidsuse kohta oli võimalik seisukohti ja tõendeid

esitada tsiviilasja nr 2-15-16939 menetluse käigus ning uute väidete esiletulek praeguses

tsiviilasjas ei võimalda lugeda tuvastatuks, et kostja varaline võimekus on märkimisväärselt

muutunud või kinnistu väärtus oluliselt kasvanud. Asja materjalidest nähtuvalt on tegemist

aianduskrundiga, kus asuvad kasvuhoone ja tööriistakuur. Ringkonnakohtu arvates puudub alus

eeldamaks, et seda tüüpi hoonestus automaatselt suurendaks kinnisvara väärtust.

Ka muudest maakohtu poolt arvesse võetud tõenditest ei nähtu, et kostja varaline seisund oleks

pärast varasema tsiviilasja lahendamist oluliselt muutunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et

elatise suurendamise aluseks ei ole ka ainuüksi asjaolu, et kostja igakuine töövõimetuspension on

tõusnud ca 17 euro võrra. TsMS § 459 kohaldamine eeldab, et elatise suurust mõjutavad asjaolud

oleksid muutunud olulises ulatuses. Tegemist on kitsendava sättega, mis ei võimalda jõustunud

kohtulahendi muutmist taotleda asjaolude igasuguse, ka vähese muutumise korral.

Ringkonnakohus leiab, et pensioni suurenemine ca 17 euro võrra ei tähenda kostja sissetuleku

olulist suurenemist.

Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjale Maksu- ja tolliameti andmete kohaselt tehtud

väljamaksed kajastaksid muid sissetulekuid kui kostjale makstav töövõimetuspension.

11. Kostja ei ole eitanud tegelemist väikeettevõtlusega A. OÜ kaudu, mis on kostja ainuosalusel

asutatud 2017. a maikuus. Samas tegutses kostja samas valdkonnas FIE-na ka enne osaühingu

asutamist ning puudub alus arvata, et ainuüksi ettevõtlusvormi muutumine oleks oluliselt

mõjutanud kostja kui ettevõtja sissetuleku suurust.

Kohtu nõudel esitas kostja äriühingu esimese viie tegevuskuu bilansi (tl 64), millest nähtub, et

äriühing on asutatud rahalist sissemakse tegemata; äriühingu kasumiks bilansi koostamise seisuga

oli 381 eurot. Esitatu põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et ettevõtluse tulemusena oleks kostja

varaline seisund märkimisväärses ulatuses paranenud.

Olukorras, kus kostja regulaarne tõendatud sissetulek piirdub töövõimetuspensioniga (alates

aprillist 2017. a summas 175,94 eurot), millele lisandub täpsustamata suuruses lisasissetulek

ettevõtlusest, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks elatise suurendamist 200 euroni kuus. See

ületaks kostjal olemasoleva regulaarse sissetuleku suurust.

Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohus seisukohal, et elatise suurendamise eeldused vastavalt

TsMS §-le 459 ei ole praegusel ajal täidetud ning hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

12. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja menetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, nagu apellant on apellatsioonkaebuses taotlenud.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/