2-17-16847/21 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16847

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

4600 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx), seaduslik esindaja Xxxx

(isikukood xxxx)

Kostja Xxxx(isikukood xxx), lepinguline esindaja Riho

Friedrichs

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud

15. jaanuar 2018. a

Hageja seaduslik esindaja Xxxx

Kostja, kostja lepinguline esindaja Riho Friedrichs

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista Xxxx välja Xxxx kasuks alates 09.11.2017 elatis 250 eurot igas kuus kuni

Xxxx täisealiseks saamiseni, s.o 12.04.2019. Alates 01.01.2019 muutub elatise suurus

koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.t hiljemalt iga kuu esimeseks

kuupäevaks. Elatis tuleb maksta Xxxx arveldusarvele xxxxxxxxxxx, selgitusega

„elatis Xxxx“. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja tasutud elatisega alates

hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

4. Jätta rahuldamata Xxxx hagi tagasiulatuva elatise nõudes.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (9. märts 2018. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Xxxx(hageja) esitas 09.11.2017 maakohtule hagi (hagi täpsustus 13.11.2017) Xxxx(kostja)

vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei täida kostja hageja ülalpidamiskohustust. Kostja

on osaliselt tasunud hageja Xxxx õppemaksu ja hageja autokooli tasu 2016. a. Hageja tervisliku

seisundi tõttu vajab hageja eritoitumise režiimi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 400

eurot kuus ning tagasiulatuvalt alates 01.06.2017 kuni 07.11.2017 elatis (5 kuud x 200 eurot)

1000 eurot.

Hageja igakuisteks kulutusteks on: toit minimaalselt 459,60 eurot, eluasemekulud 91,70 eurot,

laulutunnid 77 eurot, matemaatika abiõpetaja kulu 80 eurot, kohustuslik annetus koolile 33

eurot, hügieenivahendid 39,75 eurot, tervishoid 20 eurot, riided ja jalanõud 80 eurot, muud

kulud 82,20 eurot.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja on nõuetekohaselt täitnud hageja

ülalpidamiskohustust. Kostja märgib, et on perioodil 15.11.2016 kuni 15.11.2017 tasunud

igakuiselt hageja seadusliku esindaja arveldusarvele 200 eurot. Lisaks sellele on kokkuleppel

hageja seadusliku esindajaga tasunud kostja samal perioodil XxxxSA hageja kooliga seotud

kulusid 986,77 eurot, uue kooliga seotud kulusid 80 eurot, autokoolituse eest 160 eurot ning

jooksvate kulude eest (ekskursioon, telefoni remont, kontserdi pilet) 100 eurot. Seega on kostja

viidatud perioodil tasunud hageja ülalpidamiskulude eest 4027,77 eurot, s.o 335,64 eurot kuus.

Kostja hinnangul on hageja seadusliku esindaja väljatoodud kulud ülepaisutatud. Kostja ei

nõustu hagejale kuluva igakuise toidukuluga. Kostja hinnangul on mõistlik kulu 162 eurot.

Samuti on liialdatud hageja hügieenikulu 39,75 eurot. Kostja hinnangul mõistlik kulu 16,84

eurot. Ka ei nõustu kostja muude kuludega summas 82,20 eurot. Kostja hinnangul on mõistlik

kulu 22,92 eurot. Kostja seaduslik esindaja ei ole vaidlusaluste kulude vajalikkust ja

põhjendatust tõendanud. Kostja leiab, et väljamõistetav elatis ei pea olema miinimumelatisest

suurem.

Kostja hinnangul varjab hageja seaduslik esindaja oma tegelikku varalist seisundit. Hageja

seaduslik esindaja on ettevõtte XxxxOÜ omanik ja ainuke juhatuse liige. Lisaks teenib hageja

ruumide välja üürimisega tulu. Kostja sissetulek on keskmiselt 617,16 eurot kuus. Kostjale

kuulub ettevõte Osaühing Xxxx. Kostjale ei kuulu kinnisasju ega märkimisväärset vallasvara.

Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470 eurot, millest ½ on 235 eurot. Alates 01.01.2018

on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017

määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).

5. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Hageja on sündinud 12.04.2001 ja

käesoleval ajal on hageja 16-aastane (tl 5). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuiselt

400 eurot ning tagasiulatuvalt 5 kuu eest ühekordse summana 1000 eurot.

Kostja vastuväite kohaselt on ta nõus tasuma elatist alammääras ning kostja ei nõustu

tagasiulatuva elatisega, sest on lapse ülalpidamiskohustust täinud nõuetekohaselt.

Kohus

on

pooltele

01.12.2017

selgitanud

menetluslikku

olukorda

ning

poolte

tõendamiskohustust. Muuhulgas on kohus omal algatusel kogunud tõendeid (tl 58).

6. Tulenevalt kostja vastuväidetest peab kohus hindama hageja vajadusi ning vanemate

sissetulekuid ja varalist seisundit. Kostja leiab, et hageja nõutav elatis on ülepaisutatud ning

samuti ei võimalda kostja sissetulek ja varaline seisund hageja poolt nõutud elatist tasuda.

Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate

käsutuses olevad varalised vahendid. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapse

vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei

ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt

lahendid nr 3-2-1-174-16, p 13; nr 3-2-1-165-13, p 15).

Miinimumelatisest suurema elatise nõudmisel tuleb hageja seaduslikul esindajal tõendada, et

lapse vajadused on kuupalga alammäärast suuremad (tl 58, tl 114). Kohtu hinnangul ei ole

tõendatud, et hageja vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes on tema igakuised kulud

vähemalt 800 eurot kuus.

Hageja seaduslik esindaja on täpsustanud hageja ülalpidamiskulusid 26.01.2018 (tl 126-133).

15.01.2018 kohtuistungil on kostja omaks võtnud järgmised hageja igakuised kulutused:

eluasemekulud 91,70 eurot; laulutunnid 77 eurot (v.a 2,5 kuu eest aastas); kohustuslik annetus

koolile 33 eurot; tervishoid 16 eurot; riided ja jalanõud 80 eurot (kohtuistungi protokoll tl 114-

116).

Pooled vaidlevad järgmiste kulude suuruse üle: hügieenivahendid 39,75 eurot (tl 131);

matemaatika abiõpetaja 80 eurot; muud kulud 82,20 eurot (tl 133); kulutused toidule 418,90

eurot kuni 459,60 eurot (tl 129).

7. Kohtu hinnangul on tegemist hageja vajalike kuludega, kuid pooled vaidlevad nende kulude

suuruse üle.

Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis

sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus

(sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning

sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12, p 15).

Kohtu hinnangul ei võimalda hageja vanemate varaline seisund hageja poolt nõutavas ulatuses

kulutuste tegemist hügieenivahenditele, koduõpetajale, muudele kuludele ja toidule. Hageja

ema igakuine sissetulek on 250,95 eurot (neto, tl 79). Hageja ema on võtnud kulude katmiseks

laenu 7000 eurot (tl 91-97). Hagejale emale on määratud 60 % ulatuses töövõimetus.

Täiendavaid sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti 2016. a tuludeklaratsiooni järgi hageja emal ei

ole (tl 64-68). Hageja emale kuulub kinnistu eramuga Tallinnas Xxxx, kus hageja oma emaga

elab. Hagejale kuulub sõiduauto.

Kostjale kuulub äriühing Osaühing Xxxx, kus kostja töötab bussijuhina. 2016. a oli kostja

palgatulu 6000 eurot aastas, mis teeb igakuiseks sissetulekuks 500 eurot (bruto, tl 30).

Täiendavaid sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti 2016. a tuludeklaratsiooni järgi kostjal ei ole

(tl 69-73). 2017. a on kostjale kuulunud äriühing teeninud kahjumit (tl 146). Kuigi hageja

seaduslik esindaja väidab, et kostjal on suuremad sissetulekud ja kostja saab teenida täiendavat

tulu, siis kohus ei ole selliste asjaolude olemasolu tuvastanud.

Eeltoodud andmetest lähtudes saab kohus tuvastada vanemate sissetuleku, millest vanemad

saavad katta lapse ülalpidamiskulusid.

8. Lähtudes hageja mõlema vanema tavalisest elulaadist ei ole usutav, et vaidlusalused kulud

tulenevad hageja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Hageja seaduslik esindaja väidab, et hageja peab järgima toitumise režiimi (dieeti) tervislikust

seisundist lähtuvalt (tl 78, 108, 112). Vastavalt arsti soovitusele on hagejale määratud

toitumisrežiimi alane nõustamine ja järelevalve (hageja üldseisund vastab rasvumisele). Hageja

seaduslik esindaja on esitanud toitumiskava koos hindadega, mis on koostatud hageja

seadusliku esindaja enda poolt (tl 34 pöördel-35, 129).

Hinnates poolte poolt esitatud seisukohti, siis kohtu hinnangul ei ole hageja seadusliku esindaja

poolt välja toodud toidukulu põhjendatud. Dieetõde on hagejale soovitanud vähendada

toidukoguseid ja suurendada liikumist. Hagejale ei ole määratud eritoitu, mis on tavalisest

toidust kallim. Hageja peab toituma tervislikult. Kohtu hinnangul ei kaasne tervisliku

toitumisega suuremaid kulusid. Kohus nõustub kostja analüüsiga ning kohtu hinnangul on

vajalikud ja põhjendatud kulud toidule 162 eurot kuus (tl 142-142, 149-154).

Hinnates hageja seadusliku esindaja ja kostja hügieenitarvete arvutusi, siis kohtu hinnangul on

hageja seadusliku esindaja kulutused ülepaisutatud (tl 131, 147). Hageja seaduslik esindaja ei

ole tõendatud, et hageja ei saa kasutada käsimüügi tooteid. Kohtu hinnangul on hageja vajalikud

ja põhjendatud kulud hügieenile 17 eurot kuus.

Hageja hindab muude kulude suuruseks 82,20 eurot kuus. See sisaldab endas: klassi üritusteks

särgid 28 eurot, klassiraha 40 eurot, kontserdid koolis 8 eurot, üritused koolis 54 eurot,

sünnipäevad 80 eurot, klassi kokkutulek 65 eurot, klassiekskursioonid 120 eurot, lõpupidu 200

eurot, kino 67 eurot (tl 133). Kostja on hinnanud muude kulude võimalikuks suuruseks 22,92

eurot (tl 155). Nagu kohus eelnevalt märkis, siis elatise suuruse määramisel tuleb arvestada

hageja vajadusi ja tema tavalist elulaadi. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et sellised kulutused

hagejal igapäevaselt kaasnevad (arvestades mõlema vanema varalist seisundit). Kohtu

hinnangul on hageja vajalikud ja põhjendatud muud kulud 25 eurot.

Hageja väidab, et kulutab igakuiselt matemaatika abiõpetajale 80 eurot. Kohtule on esitatud

kinnitus, et hageja vajab üks kord nädalas matemaatika järeleaitamise tunde (tl 135). Kuna

kostja vaidles sellisele kulule vastu, siis selgitas kohus hageja seaduslikule esindajale, et tal

tuleb sellises summas kulu kandmist tõendada (vt kohtuistungi protokoll tl 115). Kohtu

hinnangul ei ole tegemist nn püsikuluga ning kohus arvestab igakuiseks õppekuluks 15 eurot

(kuni hageja täisealiseks saamiseni).

9. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle

otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see

vanem vastutab, s.t et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-

1-118-12, p 15; tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama

astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad

võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist.

Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse

ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka

nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-165-13, p 16; nr 3-2-1-56-15, p 12).

Kohus leiab, et mõlemad vanemad peavad andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, sest

käesoleval juhul ei ole vanemate varalises seisundis sellist erinevust, mis annaks aluse ühelt

vanemalt nõuda lapsele suuremas osas ülalpidamist.

Hageja igakuised kulud kokku on: eluasemekulud 91,70 eurot; laulutunnid 61 eurot;

kohustuslik annetus koolile 33 eurot; tervishoid 16 eurot; riided ja jalanõud 80 eurot; toit 162

eurot; hügieen 17 eurot; muud kulud 25 eurot ning lühiajalised koolituskulud (mis on jagatud

pikema perioodi peale) 15 eurot. Kulud kokku on 500,70 eurot. Kohtu hinnangul tagab sellises

ulatuses ülalpidamine hageja kasvamise ja arengu. Kostjal tuleb seega tasuda hagejale elatist

250 eurot kuus alates hagi esitamisest (09.11.2017). Käesoleval hetkel vastab 250 eurot poolele

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja

vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis, siis alates 01.01.2018

seob kohus elatise suuruse poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja tasutud elatisega alates hagi esitamisest kuni

kohtuotsuse jõustumiseni.

10. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis 1000

eurot ühekordse summana.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist alates 01.06.2017. Kuna hagi

on esitatud 09.11.2017, siis tuleb arvestada tagasiulatuvalt 5 kuuga. Hageja on arvestanud, et

kostja on vaidlusalusel perioodil täitnud ülalpidamiskohustust 200 euro ulatuses kuus (tl 25).

Juunis 2017. a on kostja tasunud XxxxSA-le 261,20 eurot (tl 26), oktoobris ja novembris 2017.

a xxxx SA-le 80 eurot (tl 27). Kõik eeltoodud kulud on hagejaga seotud kulud. Kohus ei võta

arvesse kostja poolt hagejale tehtud ülekandeid „taskuraha“, sest hageja seadusliku esindaja ja

kostja vahel ei ole kokkulepet, et nimetatud summa läheb arvesse ülalpidamiskohustuse

täitmisel.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ülalpidamiskulud on 250 eurot kuus. Seega saab

hageja kostjalt nõuda tagasiulatuvalt (5x50) 250 eurot. Vaidlusalusel perioodil on kostja lisaks

200 eurole kuus tasunud 301,20 eurot. Kohtu hinnangul on kostja oma ülalpidamiskohustust

perioodil 01.06.-08.11.2017 täitnud ning hageja tagasiulatuvalt esitatud elatisnõue tuleb jätta

rahuldamata.

11. Menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid, mida kohus ei ole käesolevas kohtuotsuses

käsitlenud, ei oma asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu jätab kohus need arvestamata.

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

13. Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik