2-17-16269/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedtasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
Legislator headnote
AI generated2-17-16269/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
9. märts 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-16269
Tsiviilasi
OÜ Green Shipping avaldus pankroti
väljakuulutamiseks. Tähtaja pikendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. jaanuari 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Green Shipping määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik: OÜ Green Shipping (registrikood 11277727),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Ajutine pankrotihaldur: Andres Tootsman
Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti
kaudu), lepinguline esindaja Mikk Kangro
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ Green Shipping määruskaebus Harju Maakohtu 29. jaanuari 2018
määruse peale läbi vaatamata.
2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad
OÜ Green Shipping kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult
Riigikohtule 15
päeva
jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb
tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid
teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. OÜ Green Shipping (võlgnik) esitas 31. oktoobril 2017 Harju Maakohtule avalduse
pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus
lõpetas
22. detsembril 2017
võlgniku
pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning määras likvideerida
võlgnik ja kustutada ta äriregistrist.
2. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, võlausaldaja) esitas 2. jaanuaril 2018
maakohtule taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks. Võlausaldaja
tasus 18. jaanuaril 2018 ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3. Maakohus pikendas 29. jaanuari 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ajutisele haldurile
antud tähtaega võlgniku äriregistrist kustutamiseks ja määras, et enne kuue kuu möödumist
võib ajutine haldur esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avalduse üksnes võlausaldaja
eelneval kirjalikul nõusolekul. Maakohus tugines pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lgle 8 ja
leidis, et võlausaldaja taotlus kuulub rahuldamisele.
MÄÄRUSKAEBUS
4. Võlgnik esitas 13. veebruaril 2018 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse
tühistada ja jätta võlausaldaja taotlus rahuldamata ning kustutada võlgnik äriregistrist
viivitamatult. Menetluskulud palub võlgnik panna võlausaldaja kanda.
Võlgnik leiab, et määrus võlgniku äriregistrist kustutamise kohta oli jõustunud ja maakohtul
puudus alus jõustunud määruse muutmiseks. Registripidaja oli kohustatud võlgniku
kustutamise kande tegema hiljemalt 16. jaanuaril 2018.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale ja ajutisele haldurile
tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu, haldur
kaebusele ei vastanud.
Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 27. veebruari 2018 kirjaga
lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti
menetlusse võetud.
Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse
saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis
maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et
kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab
ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
Vaidlustatud määruse puhul ei ole tegemist määrusega, mille peale saab määruskaebust
esitada. PankrS § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada
määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. PankrS § 29 lg 8 ei näe ette võimalust
esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega kohus pikendab juriidilise isiku
likvideerimise tähtaega (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-12,
p 15).
PankrS § 29 lg 5 järgi saab kaevata vaid sama paragrahvi lg-te 1 ja 2 alusel tehtud määruste
peale ehk määruste peale, millega kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu. Kaebeõigust ei ole kummalgi juhul, st siis, kui pikem
likvideerimistähtaeg sisaldub pankroti raugemise kohta tehtud määruses (vt Riigikohtu
20. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13, p 15), ega ka siis, kui kohus varem
määratud tähtaega hiljem pikendab. PankrS § 29 lg 8 sõnastusest ei tulene, et pikem tähtaeg
tuleks määrata kohe esimeses, pankrotimenetluse lõpetamise määruses.
2 (3)
7. Kuna määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei saa ringkonnakohus hinnata määruskaebuse
muid väiteid sisuliselt.
8. Kuna tsiviilasja senise käigu põhjal pole ette näha, et maakohus peaks veel tegema
menetlust lõpetava lahendi, siis on kohane otsustada määruskaebusega seonduvate kulude
jaotus. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda,
kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata. Toimikust nähtuvalt teistel menetlusosalistel
kulusid tekkinud ei ole, mistõttu puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Juhindudes
TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes.
9. Võlgnik võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu
tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle
menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150
lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal
riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
10. TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm
3 (3)