2-17-106354/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. märts 2018 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-106354

Tsiviilasi

Advokaadibüroo Primus OÜ hagi OÜ Landsales

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 467,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AB Primus OÜ (registrikood 12003819,

asukoht Kai 1, 10111 Tallinn), lepingulised esindaja

Anton Sigal ja Kristiina Reinson

Kostja OÜ Landsales (registrikood 11399471, asukoht

Käära tee 32, 74008 Laiaküla, Viimsi vald, Harjumaa),

lepinguline esindaja Jelena Metsalu

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Advokaadibüroo Primus OÜ kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostjale osutanud õigusteenust detsembris 2014, mille

kohta väljastas hageja kostjale 09.12.2014 arve ja milline on kostja poolt tasutud. Kostja

pöördus 01.12.2014 e-kirjaga hageja poole maksualase õigusnõu saamiseks. Poolte

kokkuleppel toimus kostja esindajatega (Jevgeni Aleksejev, Olga Aleksejeva) kohtumine

05.12.2014, millele eelnevalt esitas kostja hagejale tutvumiseks rea dokumente, milleks oli

Nudal OÜ-le (kostjaga seotud äriühing) tehtud maksuotsus ja sellega seotud dokumendid.

Kohtumisel arutati maksuotsuse vaidlustamise perspektiive. Lepiti kokku, et hageja esindab

kostjat suhtlemisel Maksu- ja Tolliametiga seoses maksusumma hilisema tasumisega ning

intressinõude vähendamisega. Samuti lepiti kokku ka õigusabiteenuse orienteeruv maksumus,

arvestades seni tehtud tööd ning prognoositavat ajakulu taotluse esitamisel Maksu- ja

Tolliametile. 09.12.2014 väljastas hageja kostjale kokkulepitud summas arve nr 14654, mille

kostja tasus. 10.12.2014 esitas hageja taotluse Maksu-ja Tolliametile, milles taotles intressi

vähendamist, samuti palus mitte alustada sundsissenõudmist, kuna maksuotsuse täitmiseks

pidas kostja läbirääkimise pankadega. 10.12.2014 teavitas hageja kostjat, et edaspidise töö

eest on õigusabi hinnaks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Perioodil 18.12.2014 –

13.01.2015 osutas hageja kostjale õigusabiteenuseid, mille sisuks oli maksuvõla ajatamise

taotlemine ja sellega seonduv suhtlus kostja ning Maksu-ja Tolliametiga. 05.02.2015 väljastas

hageja kostjale arve nr 15069 summas 1 164,40 eurot, sealhulgas käibemaks. Nimetatud arvet

kostja hagejale tasunud ei ole.

2. Nudal OÜ ning Osaühing Landsales kuuluvad samale isikule, Jevgeni Aleksejevile, kes on

ka osaühing Landsales juhatuse liige, Olga Aleksejeva on Nudal OÜ juhatuse liige.

09.12.2014 väljastatud arve ei sisalda kõiki edaspidiseid töid ning 05.12.2014 ei sõlminud

pooled kokkulepet kõigi edaspidiste tööde tasumise suhtes, vaid üksnes osas, mis puudutas

dokumentide analüüsi enne kohtumist, kohtumisel toimunud arutelu ning seejärel suhtlust

Maksu- ja Tolliametiga intressi vähendamise ja maksu tasumise osas. Kuivõrd 05.12.2014

toimunud kohtumisel ei olnud teada, milline on maksuhalduri seisukoht intressi vähendamise

ja maksuvõla hilisema tasumise osas, ei olnud ka sisuliselt võimalik kokku leppida

edaspidiste tööde mahus ja lõplikus maksumuses.

3. Hageja nõude suurus käesoleva hagiavalduse esitamise hetkel on kokku 1 374,37 eurot,

millest põhunõue on 1 166,40 (972+194,40). Põhinõudest 972 eurot on tasu õigusteenuse

osutamise eest kokku 8,1 töötunni ulatuses. Ühe töötunni maksumuseks on vastavalt poolte

kokkuleppele 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, summas kokku 194,40 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 alusel alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest (05.03.2015) kuni käesoleva hagiavalduse esitamise. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 1 166,40

eurot hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja 13.09.2017 esitatud seisukohas, et kostja

seisukoht, nagu oleks kostja nimel õigusteenuse tellimisel tegutsenud volituseta isik, on

ebaõige. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt pöördus 01.02.2014 hageja poole

õigusnõu saamiseks Olga Aleksejeva, kellega lepiti kokku esmaseks nõustamiseks sobiv aeg.

Kokkuleppel toimuski kohtumine 05.12.2014, kus osalesid kostja poolelt Olga Aleksejeva

ning Jevgeni Aleksejev (kostja juhatuse liige). Kohtumisel täpsustati õigusabiteenuse sisu,

milleks oli Nudal OÜ esindamine Maksu- ja Tolliametis, samuti kooskõlastati hageja esmased

toimingud õigusteenuse osutamisel ja lepiti kokku esmaste tööde maksumus. Kuivõrd

kohtumisel osales Olga Aleksejeva koos Jevgeni Aleksejeviga, ning ka hilisemas

pooltevahelises suhtluses oli kostja kontaktisikuks Olga Aleksejeva, tekkis hagejal mõistlik

arusaam, et Olga Aleksejeval on õigus pooltevahelises käsundussuhtes kostja esindajana

tegutseda TsÜS § 118 lg 2 alusel. Seda kinnitas ka asjaolu, et kostja tasus hageja poolt

saadetud esimese arve. Käesoleval juhul tegutses Olga Aleksejeva kostja esindajana ka peale

05.12.2014 toimunud kohtumist, olles kostjapoolseks kontaktisikuks pooltevahelises

suhtluses, korraldades esimese arve tasumise ning küsides hinnapakkumist täiendavale tööle.

Jevgeni Aleksejev oli Nudal OÜ juhatuse liige kuni 03.12.2015, seega vaidlusaluse teenuse

osutamise ajal.

5. Kostja seisukoht, et poolte vahel sõlmitud leping ei saa olla käsundusleping, kuivõrd hageja

poolt õigusteenuse osutamise sisuks oli Nudal OÜ esindamine Maksu- ja Tolliametis, on

ebaõige. VÕS § 619 säte ei piira käsunduslepingu sisu selliselt, et käsunduslepingu pooled ei

või kokku leppida, et teenus osutatakse kolmanda isiku huvides (antud juhul Nudal OÜ

huvides). Seega ei muuda asjaolu, et hageja poolt õigusteenuse sisuks oli Nudal OÜ

esindamine Maksu- ja Tolliametis, pooltevahelise õigussuhte sisu. Kuivõrd pooltevahelise

käsunduslepingu sisuks oli Nudal OÜ esindamine Maksu- ja Tolliametis, siis on mõistetav ka,

et hageja nimetas Maksu- ja Tolliametile esitatud taotluses Nudal OÜ-d oma kliendiks. Kostja

vastuses toodud etteheited teenuse mahu ja sisu väidetava mittekooskõlastamise osas Nudal

OÜ-ga on hagejale arusaamatud. Kuivõrd kostjaga sõlmitud käsunduslepingu sisuks oli Nudal

OÜ esindamine Maksu- ja Tolliametis ning käsunduslepingu täitmisel oli kostjapoolseks

kontaktisikuks Olga Aleksejeva, kes on Nudal OÜ seadusjärgne esindaja, on ilmne, et ka

Nudal OÜ oli informeeritud teenuse mahust ja sisust. Olga Aleksejeva küsis hagejalt

täiendavat hinnapakkumist ning hageja saatis ka sellekohase pakkumise.

6. 20.10.2017 esitatud seisukohas leiab hageja, et hageja eeldas mõistlikult, et pooled on

lepingu sõlmimises kokkuleppe saavutanud. Hageja eeldusi kinnitas ka kostja järgnev

käitumine ning pooltevaheline suhtlus. Hageja luges lepingu sõlmituks. Kuivõrd hageja oli

kostja esmasele pöördumisele vastates teavitanud kostjat õigusteenuse tingimustest ning

sellele järgnevalt leppisid pooled kokku kohtumise (mis ka aset leidis) ning kostja saatis

täiendavad materjalid kohtumise tarbeks, luges hageja kostja käitumist arvesse võttes lepingu

sõlmituks. Arvestades ka kostja edasist käitumist, tekkis hagejal igati mõistlik arusaam, et ka

hageja edasised toimingud viidi läbi poolte vahel varasemalt sõlmitud käsunduslepingu alusel

ning et hagejaga suhelnud Olga Aleksejeval oli volitused kostja esindajana tegutsemiseks.

7. Hageja 01.02.2017 menetlusdokumendi kohaselt ei kuulu hageja hinnangul käenduse ega

garantii sätted kohaldamisele. Käsundusleping sõlmiti ja tasumine lepiti kokku hageja ja

kostja vahel. Kooskõlas kostja esindajate juhistega esitas hageja arved kostjale. Hageja viitas

kostjale mõlemal arvel selgelt kui kliendile. Kostja tasus esimese arve (I etapi tööd) ja

kinnitas seeläbi, et kostja on õigusteenuse eest esitatud arve õige adressaat ning seega ka

käsunduslepingu pool. Hageja sõlmis käsunduslepingu poolte esimesel kohtumisel üksnes

kostjaga ning pärast seda ei avaldanud Olga ega Jevgeni Aleksejev kordagi soovi sõlmida

leping hageja ja Nudal OÜ vahel. Kui kostja oleks tegutsenud üksnes Nudal OÜ kohustuste

käendajana või garandina, oleks hageja esmane nõue suunatud Nudal OÜ vastu ning hageja

oleks pidanud esitama oma arved just Nudal OÜ-le. Kostja vastutaks sellisel juhul vaid siis,

kui Nudal OÜ arveid ei maksaks. Antud juhul oli palus kostja, et arve esitatakse otse temale

kui teenuse saajale. See ei ole kooskõlas ei käenduse ega garantii olemusega.

8. Hagi kuuluks rahuldamisele ka juhul, kui kostja vastutaks hageja ees Nudal OÜ kohustuste

käendaja või garandina. Kostja ainus vastuväide käendusest või garantiist tuleneva kohustuse

suhtes on see, et väidetav käendus või garantii ei sõlmitud kirjalikus vormis Tõsiselt ei saa

võtta ka kostja väidet, et tema käendus või garantii ulatus vaid esimesele arvele. Kui kostja

vastutab käendaja või garandina, siis vastutab ta kõigi hageja poolt esitatud arvete eest. Kuna

hageja nõuet saaks samas summas rahuldada nii käsunduslepingu kui ka käenduslepingu või

garantii alusel, ning kuna kostja võtab sisuliselt omaks käenduse või garantii andmise, siis

palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi käenduse või garantii alusel. Tegemist ei ole

tarbijakäendusega.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

9. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vaidleb hagis esitatud nõuetele, so 05.02.2015 esitatud arvel

nr 15069 loetletud teenustele ja hindadele ning käsunduslepingu sõlmimise väitele vastu.

Kostja andis hagejale garantii ainult 05.12.2014 konsultatsioonil määratletud hageja poolt

Nudal OÜ-le teostava töömahu eest tasumiseks. Kostja ei võtnud endale mitte mingeid teisi

kohustusi hageja ees ning hagejal puuduvad õigused nõuda kostjalt arve nr 15069, 05.02.2015

aasta tasumist. Tegelikult pöördus hageja poole 01.12.2014 aastal Olga Aleksejeva, kes on

Nudal OÜ juhatuse liige, ta esitas hagejale Nudal OÜ dokumendid ja leppis kokku

konsultatsiooni ajaks 05.12.2014. Kostja kinnitab, et Olga Aleksejeval ei ole ega ole kunagi

olnud õigusi tegutseda kostja nimel. Vastavalt TsÜS § 117 lg 2, esindusõiguse võib anda

tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Kostja ei ole

kunagi andnud Olga Aleksejevale volitust esindada kostjat ja Olga Aleksejeva ei ole kunagi

olnud kostja juhatuse liige. 05.12.2014 aastal viibis kostja Nudal OÜ konsultatsioonil hageja

juures, kus hageja tutvus Nudal OÜ maksumenetluste materjalidega; konsulteeris Nudal OÜ

juhatuse liiget Olga Aleksejevat; lubas viia läbi läbirääkimised MTA-ga, et vähendada Nudal

OÜ-le arvestatud intresside summat nimetas selle töö orienteeruvaks hinnaks 600,00

(kuussada) eurot. Kostja andis hagejale garantii tasuma sellel konsultatsioonil määratletud

hageja töö maht Nudal OÜ jaoks ja palus hagejal väljastada arve selle töö eest kostjale.

09.12.2014 aastal, vastavalt konsultatsioonil saavutatud kokkulepetega, väljastas hageja

kostjale arve nr 14654 summale 619,20 eurot, mille kostja tasus. Kostja leiab, et on

õigeaegselt ja täies mahus täitnud oma kohustused hageja ees.

10. Kostja leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud käsunduslepingut. Käsunduslepingut

sõlmides, käsundiandja ise saab teenuse ja ise ka maksab selle eest. Käesoleva tsiviilasja

dokumentidest on näha, et kostja ei tellinud ega saanud teenuseid hagejalt. Hageja teenuseid

tellis ja sai Nudal OÜ. Pärast vaidlusaluse arve nr 15069 esitamist hageja poolt 05.02.2015

aastal sai kostjale teatavaks, et Nudal OÜ ei ole nõus läbirääkimiste tundide hulga hageja ja

MTA vahel, mis on toodud arvetes nr 14654 ja nr 15069 ja loeb need ülehinnatuteks.

11. Kostja leiab, et kostja ja Nudal OÜ ühe ja sama osaniku (füüsilise isiku Jevgeni

Aleksejevi) omandis olemine, tuginedes VÕS § 155 lg 1, annab kostjale õiguse olla garandiks

Nudal OÜ-le osutatud teenuste, milledega on kostja nõus või andis kirjaliku garantii eest

tasumisel. Kui hageja soovis, et kostja hakkaks garandiks hageja teenuste eest tasumisel,

milledes pärast 05.12.2014 aasta konsultatsiooni leppisid omavahel kokku hageja ja Nudal

OÜ, siis hagejale oli kohustuslik teavitada kostjat hageja poolt Nudal OÜ-le pakutavastest

teenustest; saama kostjalt kirjaliku garantii valmisolekust nende teenuste eest tasuda. Hageja

ei teinud kostja suhtes neid toiminguid ja seega puudub tal õigus nõuda kostjalt arve nr 15069

05.02.2015 tasumist.

12. Vastuseks hageja 13.09.2017 seisukohale leiab kostja, et hageja viide TsÜS § 118 lg 2 on

asjakohatu ja käesoleva asja läbivaatamisel tuleb juhinduda TsÜS § 118 lg 3, mille kohaselt

kui seaduses on tehingu tegemiseks ette nähtud teatud vorm, mille järgimata jätmise korral on

tehing tühine, peab tehingu tegemiseks antud volitus olema samas vormis. Olga Aleksejeva

leppis isiklikult hagejaga kokku konsultatsioonide osas, pidas hagejaga läbirääkimisi, tellis ja

sai hagejalt teenuseid Nudal OÜ-le, olles Nudal OÜ seaduslik esindaja. Kostja avaldab, et ta

ei ole sõlminud hagejaga käsunduslepingut, ega andnud hagejale mingeid käsundeid, Olga

Aleksejeval ei olnud õigust tegutseda ja ta ei tegutsenudki kostja nimel. 05.12.2015 aastal

garanteeris kostja oma isikliku kohalolekuga hagejale tasu teenuste eest millede maht

määratleti 05.12.2015 aastal.

13. Kostja leiab, et hageja esitas ekslikult ja alusetult kostjale 05.02.2015 aastal arve nr

15069. 08.12.2014 aastal Jevgeni Aleksejev, olles Nudal OÜ juhatuse liikmena, allkirjastanud

volikirja, andes hagejale volitused Nudal OÜ esindamiseks Maksu - ja Tolliametis ei tähenda

käsunduslepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et

kostja osales läbirääkimistes hagejaga ainult 05.12.2014 aastal. Arves nr 14654 09.12.2014 ei

ole määratletud mingeid tööde etappe ja see kinnitab kostja võetud kohustust tasuda ainult

hageja 05.12.2014 aasta konsultatsiooni eest. Kostja on nõus sellega, et andis käenduse

õigusteenuse, mis oli määratletud 05.12.2014 (s.o. arve nr 14654, 09.12.2014) tasumiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, hinnates kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, et hagiavaldus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud käsundusleping ja kas kostja

kohustub hageja osutatud teenuste eest tasuma. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud

käsunduslepingu täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga

kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja)

teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele

käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma

majandus-või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt

tunnustatud kutseoskuste tasemel (VÕS § 620 lg 2). VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja

peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma

oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke

juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

17. Käsunduslepingule ei ole ette nähtud kohustuslikku vormi. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et

leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on

saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 ja 3 kohaselt

võivad tahteavaldused olla väljendatud nii otseselt (sõnaliselt), kui ka kaudselt (tegudega).

Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt õigusteenuse osutamiseks sõlmib

advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust osutava

advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või määr. Sama

seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi. AdvS § 55 lg 4 kohaselt suulise lepingu sõlmimisest

peab advokaat teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida kliendi

kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses.

Kirjaliku lepingu sõlmimisel kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo pidaja, ülesande

täitmiseks võtnud advokaat ja klient. Kohus märgib, et Maksu- ja Tolliameti puhul on

tegemist muu ametiasutusega.

18. Käesolev vaidlus on seotud käsundi täitmisega, mille alusel on hageja oma tasunõuded

esitanud (arve nr 14654 ja arve nr 15069). Teenused olid seotud NudalOÜ esindamisega

Maksu- ja Tolliametis. Kohus leiab, et hageja sõlmis kliendilepingu Nudal OÜ-ga. Kohtule

esitatud e-kirjadega on tõendamist leidnud, et Olga Aleksejeva pöördus 01.02.2014 hageja

poole õigusnõu saamiseks suhtlemisel Maksu- ja Tolliametiga ning hageja vastas kostjale

samal päeval, teatades ühtlasi ka tunnitasu hinna 140 eurot/tund + km (tl 24). Hageja ja

Nudal OÜ leppisid kokku kohtumise. Hageja poolt Maksu- ja Tolliametile saadetud taotlusest

nähtuvalt on hageja kliendiks Nudal OÜ (tl 28). Pooled ei vaidle selle üle, et 05.12.2014

toimus kohtumine, kus osalesid kostja poolel Olga Aleksejeva ning Nudal OÜ ja kostja

juhatuse liige Jevgeni Aleksejev. Seega saab lepingu lugeda sõlmituks pakkumuse esitamise

ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Advokaadibüroo

poole pöördumist e-kirjaga õigusabi saamiseks ja advokaadibüroolt e-kirjaga aktsepti

saamisel võib lepingu lugeda sõlmituks.

19. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et Olga Aleksejeval olid volitused kostja esindajana

tegutsemiseks. Kohus leiab, et Olga Alekseja tegutses Nudal OÜ esindajana Jevgeni

Aleksejevi volitusel. Hageja ei ole tõendanud end väidet, et kostja palus ka ise hagejal

täiendavaid toiminguid teostada. Kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt volitas Nudal OÜ

Maret Hallikmad ja Dmitri Rozenblat, mõlemat koos ja igaüht eraldi, Nudal OÜ-d esindama

Maksu- ja Tolliametis (tl 69). Volikirja allkirjastas Nudal OÜ juhatuse liige Jevgeni

Aleksejev. Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt oli Jevgeni Aleksejev kuni 03.02.2015

Nudal OÜ juhatuse liige. Olga Aleksejeva oli alates 03.02.2015 kuni 30.01.2018 Nudal OÜ

juhatuse liige. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et VÕS § 619 ei piira käsunduslepingu

sisu selliselt, et käsunduslepingu pooled ei või kokku leppida, et teenus osutatakse kolmanda

isiku huvides (antud juhul Nudal OÜ huvides). Kohus leiab, et VÕS § 619 mõtteks ei saa olla,

et teenus osutatakse kolmanda isiku huvides. VÕS § 619 mõtteks saab olla, et käsundisaaja

kohustub vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundiandja

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Seega

saab käsundiaja ise teenuse ja maksab selle eest. Hageja viide selle kohta, et hageja viitas

kostjale mõlemal arvel selgelt kui kliendile, ei oma asjas tähtsust. Võlasuhe tekkimise aluseks

on kas leping või seadus, mitte arve. Kohus leiab, et OÜ-l Nudal tekkis sõlmitud

kliendilepingu alusel kohustus tasuda temale hageja poolt osutatud õigusabi teenuse eest

teenuse saaja poolt, st vastu võetud ulatuses.

20. Kohus leiab, et Olga Aleksejeva küsis hagejalt täiendavat hinnapakkumist ning hageja

saatis pakkumise, et lähtub edaspidi teenuse osutamisel tunnitasust 120 eurot + käibemaks,

kuivõrd osutatavale teenusele kuluvat aega on keeruline ette näha (tl 30). Tööle, mis on

seotud lepingu ettevalmistamisega seoses nõuete ülevõtmise/tasaarvestusega ning juriidilise

isiku poolt kinnisvara võõrandamisega, kulub hinnanguliselt 12-15 tundi (tunnitasuga 120

eurot) (tl 30). Samuti nähtub kohtule esitatud kirjavahetusest, et kostja on hagejale 18.12.2014

e-kirjale vastates 22.12.2014 edastanud maksuküsimuse edasiseks lahendamiseks vajalikku

informatsiooni (tl 42). Samuti edastas hageja Olga Aleksejevale maksuhalduri seisukoha (tl

44). Nimetatud kuupäevadel Nudal OÜ-le osutatud teenused kajastuvad kostjale esitatud arvel

nr 15069 (tl 31). Kohtule esitaud e-kirjaga on tõendatud, et kostja poolt tasutud arve oli

esimese etapi tööde eest (tl 72). Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt, toimus hageja ja

Nudal OÜ esindaja Olga Aleksejeva vahel kirjavahetus maksuvõla ajatamise osas (tl 78-90).

Seega on tõendamist leidnud, et hageja poolt viidi edasised toimingud läbi hageja ja Nudal

OÜ vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja on

osutanud Nudal OÜ-le vastavalt hageja ja Nudal OÜ kokkuleppele arvel nr 15069 märgitud

teenused. Nudal OÜ ei ole teavitanud hagejat märkustest nimetatud arvel kajastatud töö

suhtes.

21. Järgmisena tuleb võtta seisukoht, kas kostjal on kohustus tasuda hageja ja Nudal OÜ

vahel sõlmitud lepingu alusel väljastatud arve nr 15069. Kohus leiab, et hageja ja Nudal OÜ

vahel sõlmitud kliendilepingu alusel käendas nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi kostja.

Käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakäendusega. VÕS § 142 lg 1 kohaselt

käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada. Vaidlus puudub selles, et kirjaliku käenduslepingut kostjaga sõlmitud ei ole.

Käenduslepingu sõlmimine on vormivaba, kuid juhul, kui käendatakse lepingust tulenevaid

kohustusi, peab vastama lepingu vorm ka käenduslepingule. VÕS § 11 lg 3 kohaselt, kui

leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja

teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingus tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste

ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

22. Kuna AdvS § 55 lg 4 kohaselt on kliendilepingule muus ametiasutuses esindamiseks

ettenähtud kirjalik vorm, siis tuli ka käendusleping sõlmida kirjalikus vormis. Seega on

kostjaga sõlmitud suuline käendusleping vorminõude järgimata jätmise korral TsÜS § 83 lg 2

kohaselt tühine. VÕS § 144 lg 3 kohaselt käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust

tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva

põhivõlgniku kohustuse. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja on 09.12.2014

väljastatud arve nr 14654 hagejale tasunud. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole sõlminud

hagejaga käsunduslepingut ega andnud mingeid käsundeid. Kostja garanteeris oma

kohalolekuga tasu teenuste eest millede maht määratleti 05.12.2015 aastal. Arve nr 15069

suhtes käendusleping ei kehti, kuna kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat põhivõlgniku

kohustust arve nr 15069 tasumisega.

23. Kohus leiab, et garantiisätted antud juhul ei kohaldu. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-08

kohaselt ei sõltu VÕS § 155 lg 2 järgi garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on

olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. VÕS § 155 lg 1 tulenevalt garantiist tulenev

kohustus võetakse lepinguga, milles peab olema määratletud garantii sisu, kehtivus ja maht.

Sarnaselt käendusega on ka garantii puhul tegemist kolmnurksuhtega, milles osalevad garant,

võlausaldaja ja võlgnik. Garandi ja võlausaldaja vahelise suhte aluseks on garantiileping.

Garantiilepingu näol on sisuliselt tegemist abstraktse garandipoolse lubadusega täita garantiis

nimetatud eelduste täitmisel kindlale isikule (võlausaldajale) kindlasisuline kohustus. Garantii

antakse

teise

isiku

(põhivõlgniku)

kohustuse

tagamiseks

võlausaldaja

ees

(vt

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne I osa, Tallinn 2006, § 155, lk 525-526). Garantii

on VÕS § -s 30 kirjeldatud võlatunnistuse eriline vorm. Võlgniku ülesandel ja võlgniku ja

garandi vahelisest sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks tegutsev garant koostab

kirjaliku dokumendi, milles on kajastatud tema poolt antava garantii tingimused

(garantiidokument). Vaidlus puudub selles, et käesoleval juhul ei ole väljastatud kirjalikku

dokumenti.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kell kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

25. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Harju Maakohtu põhjendusi muudetud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga.