3-17-2590/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.03.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2590

Haldusasi

AS

Teede

Tehnokeskus

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

16.11.2017

otsuse

nr

168-

17/189461 tühistamiseks osas, milles kvalifitseeriti AS

Signaal TM ning tunnistati vastavaks ja edukaks AS

Signaal TM pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS Teede Tehnokeskus

(registrikood 10701123), volitatud esindaja v.adv

Margus Kõiva

Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, esindaja Andry

Palu

Kolmas isik – AS Signaal TM (registrikood 12394501),

volitatud esindaja v.adv Kristina Laarmaa

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.01.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Teede Tehnokeskus apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.03.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Teede Tehnokeskus apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 11.01.2018 otsus muutmata.

2. Mõista AS-lt Teede Tehnokeskus AS Signaal TM apellatsiooniastme menetluskulude

katteks 885 (kaheksasada kaheksakümmend viis) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 19.03.2018 (HKMS § 278

lg 1). Vastukassatsioonkaebust ei saa hankeasjas esitada (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet

avaldas

22.08.2017

hanketeate

(HT),

millega

alustas

avatud

hankemenetlusena

riigihanget

„Teeilmajaamade

infosüsteemi

hooldus

2017–2020“

3-17-2590

2(8)

(viitenumber 189461). HT p III.2.3 „Tehniline ja kutsealane pädevus“ kohaselt peab pakkuja

olema viimase kolme aasta (09/2014–08/2017) jooksul täitnud vähemalt ühe teeilmajaamade

või tehniliselt sarnaste mõõteseadmete müügi- või hooldelepingu maksumusega vähemalt

125 000 eurot ilma käibemaksuta. Pakkujal oli kohustus esitada selle tõendamiseks HT lisa I

vormi 3 kohane täidetud lepingute loetelu. HT p III.2.3 alap 2 kohaselt peab pakkuja olema

täitnud HT lisa I vormi 3 kohaselt täidetud lepingute loetelus esitatud lepingu nõuetekohaselt.

Lepingu nõuetekohase täitmise kohta oli pakkujal kohustus esitada kirjalik tõend või kinnitus.

2. Riigihankel esitasid pakkumused AS Teede Tehnokeskus ja AS Signaal TM.

Maanteeamet kvalifitseeris 16.10.2017 käskkirjaga nr 0254 AS Teede Tehnokeskus ja AS

Signaal TM, tunnistas mõlemad pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks AS Signaal TM

pakkumuse.

3. AS Teede Tehnokeskus esitas 25.10.2017 vaidlustuse Maanteeameti 16.10.2017 otsuse

kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kvalifitseeriti AS Signaal TM ning tunnistati vastavaks

ja edukaks AS Signaal TM pakkumus.

4. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 16.11.2017 otsusega nr 168-17/189461

vaidlustuse rahuldamata.

5. AS Teede Tehnokeskus esitas 27.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO

16.11.2017 otsuse tühistamiseks osas, milles kvalifitseeriti AS Signaal TM ja tunnistati

vastavaks ja edukaks AS Signaal TM pakkumus.

1)

Kolmas isik kvalifitseeriti riigihankel ebaõigesti. AS Signaal TM tugineb HT p-le III.2.3

vastavuse tõendamisel riigihanke nr 165821 tulemusel Maanteeametiga 10.11.2015 sõlmitud

lepingule „Teeilmajaamade võrgu kaasajastamine 2015–2017“ (edaspidi kaasajastamisleping).

Kuna kõnealust lepingut ei täidetud nõuetekohaselt, nagu nõuab HT p III.2.3 alap 2, ei saa see

leping

olla

referentslepinguna

aluseks

AS

Signaal

TM

kvalifitseerimisele.

Kaasajastamislepingu alusel AS Signaal TM poolt paigaldatud teeilmajaamad on varustatud

Vaisala teeanduriga DRS511 ja Vaisala sajuanduriga PWD12. Teeandur DRS511 ei mõõda

jääkihi paksust ja lörtsi, ei tuvasta lörtsi teepinnal ega ole suuteline eristama lörtsi teistest

teeseisudest. Sajuandur PWD12 ei mõõda ega erista teistest sademetest rahet ja jäävihma. Ka

valdkonna asjatundja Taisto Haavasoja on kinnitanud, et andur DRS511 ei mõõda lörtsi ja jää

paksust tee pinnal ning andur PWD12 ei mõõda rahet ja jäävihma. Seega ei vasta AS Signaal

TM paigaldatud seadmed 10.11.2015 sõlmitud kaasajastamislepingu tehnilistele tingimustele

(riigihanke nr 165821 hankedokumentide (HD) lisa III „Tehniline kirjeldus“ p 3.1.b alap-d 2 ja

4 ning p 3.1.e alap 1). Kaebajale teadaolevalt ei ole kaasajastamislepingut muudetud. Hankija

ei ole selgitanud ega tõendanud, millised kaasajastamislepingu alusel paigaldatud

teeilmajaamadest ja missuguse anduriga mõõdavad lörtsi, jääkihi paksust, rahet ja jäävihma.

2)

AS Signaal TM ei ole kaasajastamislepingu alusel müünud ega paigaldanud HT-le

vastavaid kompleksseid teeilmajaamasid. Teeilmajaama moodustab seadmete kogum, mis

koosneb tee seisundi ja ilmastikunähtuste kohta andmeid koguvatest anduritest, kogutud teavet

üle interneti edastavatest seadmetest jne. AS-i Signaal TM müüdud seadmed ei moodusta

nõuetekohast teeilmajaama.

3)

Maanteeameti 15.09.2017 kirjas „Tõend lepingu täitmise kohta“ esitatud kinnitus on

ebaõige ning arvestades, et kaebaja teavitas teeilmajaamade hooldajana Maanteeametit

seadmete võimalikust mittevastavusest juba oma 27.10.2015 ja 05.11.2015 kirjades, oli

vastustaja kinnituse ebaõigsusest teadlik. Ebaõige kinnituskirjaga lõi vastustaja kunstlikult

eelduse AS Signaal TM kvalifitseerimiseks. Selline hankija enda väljastatud kinnitus ei ole

erapooletu teabeallikas ega vabasta hankijat kohustusest kontrollida pakkuja seisundi ja

3-17-2590

3(8)

pädevuse vastavust HT-s esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Hankemenetluses ei hinnatud,

kas AS Signaal TM vastab sisuliselt kvalifikatsiooninõuetele.

6. Maanteeamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kui kolmas isik ei oleks kaasajastamislepingut nõuetekohaselt täitnud, ei oleks vastustaja

kirjalikult kinnitanud selle lepingu nõuetekohast täitmist ning lepingu täitmise eest vastutav isik

oleks keeldunud vastuvõtuaktidele alla kirjutamast. Vastustaja ei ole esitanud kolmanda isiku

vastu nõudeid seoses tarnitud seadmete mittevastavusega lepingus sätestatud tingimustele.

Hankepraktikas on sisulise kontrolli teostamise aluseks tellijate kinnitused lepingute

nõuetekohase täimise kohta. Seda praktikat toetab ka riigihangete seaduse (RHS; siin ja edaspidi

viidatud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-le) § 41 lg 4, mille kohaselt on hankijal õigus nõuda

tellijate kinnitusi hankelepingute nõuetekohase täitmise kohta, kui tegemist on hankelepinguga

riigihangete seaduse mõistes. Kui leping ei ole sõlmitud riigihanke menetluse tulemusel, siis on

pakkujal valikuvõimalus, kas ta esitab tellija kinnituse või kinnitab ise lepingu täitmist.

2) Teeilmajaamade hooldamist puudutava lepingu 12.01.2017 sõlmitud muudatusega anti

kolmanda isiku tarnitud ja paigaldatud viis teeilmajaama kaebaja hooldada, mis tähendab seda,

et vastustaja oli võtnud teeilmajaamad kasutusele ning need töötasid vastavalt lepingus

kokkulepitud tingimustele. Kui tarnitud ja paigaldatud seadmed ei oleks vastanud nõutud

tingimustele, oleks see 8 kuu jooksul välja tulnud ja vastustaja oleks rakendanud lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

7. AS Signaal TM vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Kolmas isik on kaasajastamislepingut täitnud nõuetekohaselt. Praeguses asjas ei saa enam

anda hinnangut sellele, kas kolmanda isiku esitatud pakkumus riigihankes nr 165821 vastas

tehnilise kirjelduse tingimustele või mitte. Kolmas isik pakkus riigihankes nr 165821

konkreetseid teeilmajaamu. Tunnistades kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks,

andis hankija seeläbi kinnituse, et hankelepingu alusel peab kolmas isik tarnima hankijale just

need teeilmajaamad ning seda kolmas isik on ka teinud. Kolmas isik ei saanudki hankelepingut

nõuetekohaselt täita muude seadmetega, vaid on seotud oma pakkumusega. Kui kaebaja leidis,

et kolmanda isiku pakkumus ei vastanud hankes nr 165821 esitatud tehnilise kirjelduse

tingimustele, oleks kaebaja pidanud hankija sellekohased otsused riigihankes nr 165821

vaidlustama, kuid kaebaja ei teinud seda.

2)

HT p III.2.3 alap 2 nõue „peab olema täitnud“ ei tähenda üksnes lõpetatud ega täies mahus

täidetud lepinguid. 10.11.2015 sõlmitud kaasajastamislepingut täidetakse etapiviisiliselt

vastavalt hankija tellimustele. Üleandmis-vastuvõtmisaktid tõendavad, et vahemikus

11.12.2015–31.07.2017 on kolmas isik hankijale tarninud 13 teeilmajaama, demonteerinud 6

vana teeilmajaama ja paigaldanud uued.

3)

Kuna puudub kaasajastamislepingu rikkumist tõendav kohtulahend ning tellija on

kinnitanud lepingu nõuetekohast täitmist, puudub mõistlik põhjus kahtlustada referentslepingu

rikkumist. Kui kaebaja leiab, et referentslepingut on rikutud, siis lasub just kaebajal kohustus

seda põhjendada ja tõendada. Kaebaja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et kõnealused

teeilmajaamad ei vasta tehnilise kirjelduse nõuetele.

8. Tallinna Halduskohus jättis 11.01.2018 otsusega AS Teede Tehnokeskus kaebuse

rahuldamata ning mõistis kaebajalt AS Signaal TM kasuks välja menetluskulu 1515 eurot.

1)

Nii RHS § 41 lg 4 p-st 2 kui ka EL hankedirektiivi 2004/18/EÜ art 48 p 1 (a) alap-st ii

tulenevalt on teise lepingupoole kinnitus piisav, et tõendada pakkuja kvalifikatsiooni

kontrollimisel lepingu nõuetekohast täitmist. Kuna praegusel juhul on teiseks lepingupooleks

3-17-2590

4(8)

hankija ehk Maanteeamet, on ta ise pädev kinnitama, et kolmas isik täitis riigihanke nr 165821

tulemusel sõlmitud hankelepingu nõuetekohaselt. See on kooskõlas RHS § 39 lg-ga 1.

Täiemahuline referentslepingu nõuetekohase täitmise kontroll oleks hankemenetluse eripära

(formaliseeritus, kiirus, efektiivsus, menetlusökonoomia) arvestades ebaproportsionaalne.

Kohtupraktika järgi peab pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimine toimuma eeskätt pakkuja

esitatud andmete alusel. Kolmanda isiku kvalifikatsiooni – eelneva hankelepingu nõuetekohast

täitmist – tõendab vastustaja enda väljastatud tõend.

2)

Ehkki kaebaja esitatud väidete ja tõendite põhjal nähtub, et kolmanda isiku andurid ei

mõõda lörtsi ja jääkihi paksust ega saju klassina rahet ja jäävihma, ei tinginud see asjaolu

kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmist. Esiteks kinnitas kolmas isik, et tarnis teeilmajaamad

vastavalt riigihankes 165821 esitatud pakkumusele, mille Maanteeamet on vastavaks ja

edukaks tunnistanud. Kaebaja ega vastustaja ei ole seda fakti kummutanud. Seega teadis

vastustaja algusest peale, millised teeilmajaamad kolmas isik tarnida kavatseb ja aktsepteeris

seda. Teiseks on Maanteeamet võtnud vahemikus 11.12.2015–31.07.2017 üleandmis-

vastuvõtmisaktidega vastu 13 teeilmajaama tarnet, 6 vana teeilmajaama demonteerimist ning

uue paigaldamist. Kolmandaks on Maanteeamet 15.09.2017 kinnitusega nr 19-7/17-00235/026

kinnitanud riigihankes nr 165821 sõlmitud lepingu nõuetekohast täidetust ning on nii

vaidlustus- kui ka kohtumenetluses kinnitanud, et tal ei ole kõnealuse lepingu täitmise osas AS

Signaal TM vastu mingeid pretensioone.

3)

Mitte igasugune lepingulise kohustuse täitmata jätmine ei tähenda lepingu

mittenõuetekohast täitmist. Hinnata tuleb ka seda, kas täitmata jäeti oluline või ebaoluline

tingimus. Olukorras, kui Maanteeamet on juba lepingu sõlmimisel aktsepteerinud

teeilmajaamade DRS511 ja PWD12 paigaldamist, ei saa nende konkreetsete teeilmajaamade

paigaldamist selle lepingu raames AS-le Signaal TM ette heita. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76

lg-st 4 tuleneb, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis

eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

4)

Kolmas isik täitis kaasajastamislepingu nõutavas mahus. Õige on VAKO otsuses märgitu,

et tõendamaks pakkuja või taotleja vastavust kvalifitseerimise tingimusele, mille sisuks on

varasemate lepingute täitmine nõutavas mahus, on aktsepteeritav, kui referentslepinguna

esitatav leping ei ole veel lõppenud, kuid selle lepingu täitmise raames müüdud asjade või

osutatud teenuste maht vastab kvalifitseerimise tingimuses kehtestatud mahule või ületab seda.

Niisugusel juhul tuleb kvalifikatsiooni kontrollimisel tuvastada, kas tellija on asjad või teenused

saanud ja vastu võtnud. Kui lepingu eseme eripärast tulenevalt on võimalik, et asjad või tööd

antakse üle ja tellija võtab need vastu etapiviisiliselt, tuleb RHS-i tähenduses täidetuks lugeda

ka sellised lepingud, mis pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva veel kehtivad ja mida jätkuvalt

täidetakse. Kolmas isik on kaasajastamislepingut perioodil 11.11.2015–31.08.2017 täitnud

nõutud mahus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. AS Teede Tehnokeskus palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning

teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus.

1)

Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ning tugines kolmanda isiku

paljasõnalisele kinnitusele, et tarnitud teeilmajaamad vastasid riigihankes nr 165821 esitatud

pakkumusele. Sellega möönis halduskohus võimalust, et pakkumusest tulenesid HD-ga

võrreldes erinevad tingimused. Kaebajal ei olnud võimalik tutvuda kolmanda isiku poolt

riigihankes nr 165821 esitatud pakkumuse ega selle hanke tulemusel sõlmitud

kaasajastamislepinguga. Vastustaja ei saanud avatud hankemenetluses sõlmida lepingut HD-st

3-17-2590

5(8)

erinevatel tingimustel. Kolmas isik kinnitas pakkumuse esitamisel kõigi HT-s ja HD-s esitatud

tingimuste ülevõtmist ning kaasajastamislepingu tehniline kirjeldus on identne riigihanke nr

165821 tehnilise kirjeldusega. Kaasajastamislepingu tehnilise kirjelduse kohaselt peab

teeilmajaama komplekti kuuluma teeandur, mis mõõdab teeseisu, sh lörtsi, ja jääkihi paksust

ning sajuandur, mis peab mõõtma saju klassi, sh rahet ja jäävihma. Vastustaja ja kolmas isik ei

ole tõendanud, et kolmanda isiku tarnitud teeilmajaamad vastavad kaasajastamislepingu

nõuetele.

2)

Vastustaja andis kaasajastamislepingu täitmise kohta väära hinnangu, mis ei saa olla

aluseks kolmanda isiku kvalifitseerimisele. Lepingu nõuetele mittevastavat täitmist ei kõrvalda

asjaolu, et vastustaja on teeilmajaamade tarne ja paigaldamise osaliselt vastu võtnud.

Üleandmis-vastuvõtmisaktides on lepingu pooled kinnitanud teeilmajaamade vastavust lepingu

tingimustele. Need kinnitused ei vasta tegelikkusele. Olukorras, kus muud tõendid viitavad

lepingu mittenõuetekohasele täitmisele, ei saa Maanteeameti 15.09.2017 kiri tõendada

kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimistingimustele.

3)

Avatud hankemenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingus ei ole hankijal võimalik

õiguspäraselt hanke tingimusi muuta. Hankijal ei ole õigust võimaldada pakkujal hankelepingu

täitmisel kalduda kõrvale HD-ga piiritletud hankelepingu tingimustest. HD-s ja

kaasajastamislepingus sätestatust erinevate teeilmajaamade müüki ja paigaldamist ei saa

põhjendada lepingutingimuse väidetava väheolulisusega võlaõigusseaduse tähenduses.

Halduskohtu hinnang kaasajastamislepingu nõuete olulisusele on meelevaldne. Praegusel juhul

ei saa lepingu tingimuste täitmata jätmist lugeda väheoluliseks. Hankelepingu tingimusi tuleb

hinnata koostoimes riigihanke tingimustega. Riigihanke tulemusena sõlmitud võlaõigusliku

lepingu täitmisel ei saa minna vastuollu riigihanke tingimuste ja eesmärkidega (Riigikohtu

lahend asjas nr 3-1-1-46-14). Hankija ei saa võlaõigusliku lepingu tingimusi muuta ka selle

hilisemal täitmisel (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-454/06) või vastastikuseid järeleandmisi

tehes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-549/14). Kohtupraktika toetab järeldust, et riigihanke

tingimustest tulenevad võlaõigusliku hankelepingu tingimused ei saa olla ebaolulised

võlaõigusseaduse tähenduses. Kaasajastamislepingusse üle võetud riigihanke tingimused ei

toeta järeldust, et teeilmajaamade puuduv funktsionaalsus oleks ebaoluline. Lörtsi, jääkihi

paksuse, rahe ja jäävihma mõõtmine on oluline selleks, et teeilmajaamad suudaksid anda

teeohutuse hindamiseks vajalikku teavet. Kuna kolmanda isiku tarnitud teeilmajaamad ei vasta

HD-s ja kaasajastamislepingus esitatud nõuetele, ei saa lugeda, et kolmas isik oleks lepingu ka

osaliselt nõuetekohaselt täitnud.

10. Maanteeamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde.

11. AS Signaal TM vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Kaebaja vaidlustab praeguses asjas sisuliselt riigihankes nr 165821 tehtud hankija otsuseid

tunnistada AS Signaal TM pakkumus vastavaks ja edukaks. Arvestades, et kaebaja ise osales

kõnealuses riigihankes, oli tal võimalik kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

vaidlustada. Kaebaja jättis selle võimaluse teadlikult kasutamata, ehkki kaebaja 27.10.2015 ja

05.11.2015 kirjadest järeldub, et juba siis oli kaebajal kahtlus kolmanda isiku pakkumuse

mittevastavuse suhtes. Seega on praeguses vaidluses asjakohatu analüüsida, kas kolmanda isiku

poolt kaasajastamislepingu alusel tarnitud seadmed vastasid riigihanke nr 165821 tehnilise

kirjelduse tingimustele või mitte, kuna vaidlust pole selles, et seadmed vastasid kolmanda isiku

pakkumusele, mille põhjal sõlmiti ka leping. Sõltumata sellest, kas hankelepingu

allkirjastamisel lisati lepingule kolmanda isiku pakkumus tervikuna või vaid osa sellest, on

vaieldamatu, et hankelepingu sisuks sai olla üksnes kolmanda isiku kohustus tarnida just

3-17-2590

6(8)

pakkumuses toodud seadmed, mitte pakutud hinnaga muud HD tehnilisele kirjeldusele vastavad

seadmed. Hankijal puudus õiguslik võimalus nõuda pakkumuses toodust erinevate seadmete

tarnimist. Tarnides hankijale oma pakkumuses nimetatud töökorras seadmed, täitis kolmas isik

kaasajastamislepingu nõuetekohaselt. Praeguses hankes ei ole pakkuja kvalifitseerimisel

oluline müüdud või hooldatud teeilmajaama tehnilised näitajad, vaid kvalifitseerida tuleb

pakkuja, kes on viimase kolme aasta jooksul müünud vähemalt ühe teeilmajaama maksumusega

vähemalt 125 000 eurot. Üleandmis-vastuvõtmisaktid kinnitavad, et kolmanda isiku tarnitud

seadmete maksumus ületab seda summat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Praeguse vaidluse põhiküsimuseks on see, kas hankija on kolmanda isiku õigesti

kvalifitseerinud. RHS § 39 lg 1 sätestab, et hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja

majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates

esitatud kvalifitseerimise tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad

pakkuja või taotleja hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja

proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse,

koguse ja otstarbega. Pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgiks on valida välja

pakkujad, kes on eelduslikult suutelised sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma (vt ka

D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Tallinn: Juura 2014, lk 354; Riigikohtu 22.02.2012

otsus asjas nr 3-3-1-2-12, p 15.1).

14. RHS § 41 lg 1 p 2 järgi nõuab hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks andmete esitamist olulisemate, kuni

viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud tunnustele vastavate asjade

müügi või teenuste osutamise lepingute kohta, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral

asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja

infoga teiste lepingupoolte kohta. See tingimus on praegusel juhul sätestatud HT p-s III.2.3

alap-s 1, mille kohaselt peab pakkuja näitama, et ta on viimase kolme aasta jooksul täitnud

vähemalt ühe teeilmajaamade või tehniliselt sarnaste mõõteseadmete müügi- või hooldelepingu

maksumusega vähemalt 125 000 eurot ilma käibemaksuta. Kõnealune leping peab HT p III.2.3

alap 2 järgi olema täidetud nõuetekohaselt ning selle kohta tuleb pakkujal esitada RHS § 41 lg

4 kohane kirjalik tõend või kinnitus. RHS § 41 lg 4 p 1 kohaselt esitatakse lepingu nõuetekohase

täitmise kohta teise lepingupoole väljaantud tõend, kui lepingu teiseks pooleks on RHS § 10 lg

1 p-des 1–3 nimetatud hankija.

15. AS Signaal TM tugines referentslepinguna Maanteeametiga sõlmitud hankelepingule

„Teeilmajaamade võrgu kaasajastamine 2015–2017“. Vastustaja esitas VAKO-le arved

(VAKO toimiku tl 26-30) ja üleandmis-vastuvõtmisaktid (VAKO toimik, tl 31-45), mis

tõendavad kõnealuse lepingu täitmist 125 000 eurot (ilma käibemaksuta) ületavas mahus.

Maanteeamet kinnitas 15.09.2017 kirjas kaasajastamislepingu nõuetekohast täitmist (VAKO

toimik, tl 61-62). Seega ei saa olla vaidlust selles, et kolmanda isiku referentsleping vastab HT

p III.2.3 alap-s 1 esitatud tingimustele ning esitatud on nõutud tõend. Kaebaja arvates ei ole

kolmas isik täitnud kõnealust lepingut nõuetekohaselt.

3-17-2590

7(8)

16. Ringkonnakohus märgib, et RHS § 41 ega HT p III.2.3 ei eelda, et hankija viiks

referentslepingu nõuetekohase täitmise osas läbi väga põhjaliku kontrolli. Pakkujate

kvalifikatsiooni tõendamiseks võivad hankijad nõuda vaid seaduses sätestatud andmeid ja

dokumente (vt Riigikohtu lahendeid asjades nr 3-3-1-24-13 (p 32) ja 3-3-1-65-11 (p 26)).

Kirjaliku tõendi või kinnituse olemasolu annab aluse eelduseks, et leping on täidetud

nõuetekohaselt. Ka halduskohtu viide VÕS § 76 lg-le 4 ei ole asjakohatu: hanke tulemusel

sõlmitakse võlaõiguslik leping, millele kohaldub tsiviilõigus. VÕS § 76 lg 4 loob nõuetekohase

täitmise eelduse, s.o kui pole tõendatud vastupidist, lähtutakse sellest, et täitmine on olnud

nõuetekohane – sarnaselt RHS § 41 lg-s 4 sätestatud kinnitusele. Praegusel juhul on vastustaja

võtnud täitmise vastu ning puuduvad tõendid selle kohta, et Maanteeamet oleks AS Signaal TM

suhtes kasutanud lepingu mittekohasest täitmisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Puudub

mõistlik põhjus arvata, et Maanteeamet oleks kinnitanud lepingu nõuetekohast täitmist, kui see

tema hinnangul tegelikult nii ei oleks ning esineks tõsine kahtlus, et kolmas isik ei suuda

riigihanke nr 189461 alusel sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täita. Lepingu täitmise

nõuetekohasust on pädevad hindama eelkõige lepingupooled ise. Kinnitusest tuleneva eelduse

kummutamiseks peaks lepingu mittenõuetekohasele täitmisele tuginev isik esitama kaalukad

tõendid, mis näitavad lepingu rikkumist. Ringkonnakohtu arvates ei ole õige järeldada pakkuja

kvalifitseerimata jätmist tingivat mittenõuetekohast täitmist mis tahes mittevastavusest, vaid

tegemist peab olema konkreetse lepingu eripära arvestades piisavalt olulise rikkumisega, mis

on ka lepingupooltele üheselt selge. Vastupidine järeldus oleks vastuolus riigihanke

üldpõhimõtetega, sh ebaproportsionaalne ning liigselt konkurentsi piirav. Olukorras, kus

igasugune kõrvalekalle referentslepingu mis tahes tingimusest tooks kaasa pakkuja

kvalifitseerimata jätmise, satuksid pakkujad, kellel on referentslepinguna esitada vaid sama

pakkujaga sõlmitud leping, ebaõiglaselt halvemasse seisukorda võrreldes pakkujatega, kellel on

referentslepinguna võimalik esitada muu isikuga sõlmitud leping, mille nõuetekohast täitmist

saab hankija kontrollida vaid väga piiratud andmete põhjal. Ringkonnakohus märgib, et

apellatsioonkaebuses viidatud Euroopa Kohtu lahendites kohtuasjades C-454/06 ja C-549/14

on eristatud olulisi riigihankelepingu tingimusi ja olulisi muudatusi, s.o neist ei saa järeldada,

et kõik hankelepingu tingimused ja muudatused oleks võrdselt olulised.

17. Riigihanke nr 165821 HD lisa III „Tehniline kirjeldus“ (VAKO toimik, tl 63-65p) ja selle

hanke tulemusel sõlmitud lepingu lisa 1 (VAKO toimik, tl 50-52p) järgi pidi teeilmajaama

komplekti kuuluma mh teeandur, mis mõõdab lisaks teetemperatuurile ning soola kogusele ja

kontsentratsioonile teeseisu (vähemalt kuus erinevat: kuiv, niiske, märg, lörts, lumi, jää) ning

vee- ja jääkihi paksust, ning sajuandur, mis mõõdab saju klassi (vähemalt neli klassi: vihm,

rahe, jäävihm, lumi), tuvastab erinevaid ilmastikuolusid ning mõõdab saju intensiivsust ja

kogust. Vaisala teeanduri DRS511 tehniliste andmete (VAKO toimik, tl 88-88p) järgi mõõdab

andur veekihi paksust ning kaheksat erinevat teeseisu (kuiv, niiske, soolaniiske, märg,

soolamärg, härmatis, lumi, jää). Arvestades, et andur toimib temperatuuridel -40ºC kuni +60ºC

ning teeseisudest eristab ka jääd, siis on loogiline järeldada, et miinuskraadidel, kui tee on jääs,

mõõdetakse jääkihi paksust. Lörtsi ei ole teeanduri mõõdetavate teeseisude osas nimetatud, kuid

andur vastab HD ja lepingu tingimustele selles osas, et mõõdab vähemalt kuut erinevat teeseisu.

Vaisala sajuandurite tehniliste andmete (VAKO toimik, tl 86-87p) kohaselt mõõdab sajuandur

PWD12 nelja erinevat sajutüüpi: vihm, uduvihm, vihma ja lume segu, lumi. Rahet ja jäävihma

nimetatud sajuandur tootja väljastatud tehnilise kirjelduse järgi ei mõõda. Tootja väljastatud

materjalide põhjal järeldub, et kolmanda isiku tarnitud andurid ei erista lörtsi, rahet ja jäävihma.

Vastustaja väitis halduskohtu istungil, et kasutuses olevad Vaisala teeandurid mõõdavad ka

jääkihi paksust ja lörtsi (kohtuistungi helisalvestis 14:17:50–14:18:18). Ringkonnakohtu

istungil kinnitas vastustaja, et andmeid kogumis interpreteerides tuletatakse õige

ilmastikunähtus (kohtuistungi helisalvestis 09:12:12–09:13:26).

3-17-2590

8(8)

18. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui möönda, et AS Signaal TM tarnitud tee- ja sajuandurid

ei mõõda või ei erista teatud tee- ja ilmaseisundeid, ei ole lepingu mahu ja nõuetekohase täitmise

proportsiooni arvestades põhjust asuda seisukohale, et kolmas isik on lepingut oluliselt ja

ilmselgelt rikkunud. Seda järeldust ei väära asjaolu, et tegemist on hanke tulemusel sõlmitud

lepinguga, mille tingimusi ei saa lepingu pooled reeglina hiljem muuta. Praegusel juhul ei ole

hankelepingu tingimusi muudetud, vaid küsimus on lepingu täitmise vastavuses hanke

tingimustele. Vastustaja kinnitusel kolmanda isiku tarnitud teeilmajaamad toimivad ning

kaebaja ei ole seda väidet ümber lükanud. Samuti kinnitasid vastustaja ja kolmas isik

ringkonnakohtu istungil, et AS Signaal TM pakkumuses oli konkreetselt nimetatud Vaisala

teeandur DRS511 ja sajuandur PWD12 (kohtuistungi helisalvestis 09:14:29–09:15:05). Kuna

praeguses asjas vaidluse all oleva hanke esemeks on teeilmajaamade infosüsteemi hooldus, siis

pelgalt varasema hanke raames tarnitud teatud seadmete mõõdetavate andmete mõningane

erinevus hanke tehnilisest kirjeldusest ei tekita kahtlust, et kolmas isik ei suuda praeguse hanke

tulemusel sõlmitavat lepingut nõuetekohaselt täita. Ringkonnakohtu hinnangul oleks kolmanda

isiku kvalifitseerimata jätmine olnud kõiki asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne tagajärg.

19. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Maanteeameti 16.10.2017 käskkiri, millega

kvalifitseeriti AS Signaal TM pakkumus ning tunnistati see vastavaks ja edukaks, on

õiguspärane.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna AS

Teede Tehnokeskus apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellandi menetluskulud

tema enda kanda. Maanteeamet pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. AS

Signaal TM taotleb apellatsioonimenetluses 885 euro (5,9 tundi tunnihinnaga 150 eurot)

suuruse menetluskulu hüvitamist ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist

põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega tuleb apellandilt kolmanda isiku apellatsiooniastme

menetluskulude katteks välja mõista 885 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)