Legislator Case Law & Legislation
2-16-19219/12 AI generated

2-16-19219/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-19219/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 26.05.2017 otsus osaliselt, osas, milles maakohus kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Legislator headnote

AI generated

2-16-19219/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 26.05.2017 otsus osaliselt, osas, milles maakohus kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Keywords

AI generated
financial hardship lack of financial resources outstanding insurance premiums indigence local cost of living allowance pension rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.03.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-19219

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Y.A vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.05.2017 tagaseljaotsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

0 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Aktiva

Finants (registrikood 10746479, aadress A.Weizenbergi 20,

Tallinn, e-post XXX), lepinguline esindaja Krista Arraste (e-

post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Y.A (isikukood

XXX, rahvastikuregistri järgne elukoha aadress: XXX, tegelik

elukoht teadmata)

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-19219

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.05.2017 otsus osaliselt, osas, milles maakohus

jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hageja lepingulise esindaja tasu

summas 380 eurot ning teha selles osas uus lahend, millega mõista kostjalt hageja

kasuks nimetatud tasu menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames

välja.

2. OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

2.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.2. Mõista Y.A-lt välja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 1

484,20 eurot, intress 135,31 eurot, võla sissenõudmise kulud summas 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivised summas 182,85 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt

(1 484,20 eurot) alates 23.12.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

2.3.Menetluskulud maakohtus jätta Y.A kanda.

2.4.Mõista Y.Alt välja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud maakohtus

summas 605 eurot.

2.5.Mõista Y.A-lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2.6.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse aluseks on kostja ja AS LHV Finance vahel 14.02.2016 sõlmitud

järelmaksuga müügileping nr 887524 ja 03.03.2016 sõlmitud järelmaksuga

müügileping nr 904300. 14.02.2016 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 887524

maksegraafikujärgseid osamakseid kostja ei tasunud ja võlgnev hagiavalduse seisuga

põhinõude 1 269,10 eurot ja intressi 117,94 eurot. 03.03.2016 sõlmitud järelmaksuga

müügilepingu nr 904300 maksegraafikujärgseid osamakseid kostja samuti ei tasunud

ja võlgneb hagiavalduse esitamise seisuga põhinõude summas 215,10 eurot ja intressid

summas 17,37 eurot. AS LHV Finance ütles kostjaga sõlmitud järelmaksuga

müügilepingud üles võlgnevuse tõttu 29.06.2016. AS LHV Finance loovutas

28.10.2015 kostja vastu nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viiviseid ja muid

kõrvalnõudeid. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-19219

laenulepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni lepingujärgse

viivisemääraga summas 182,85 eurot.

Kostja vastus

2. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Esimese astme kohtu otsus

3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 1

484,20 eurot, intressi 135,31 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 182,85 eurot ja viivise alates 23.12.2016 põhivõlalt kuni

põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud

jättis kostja kanda. Määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot.

4. Maakohus asus otsuses seisukohale, et ei pea põhjendatuks hageja õigusabikulu välja

mõista, kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine hageja poolt,

kes on omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida.

Samuti on kohtu hinnangul hageja isikut ja tema ajalugu arvestades tegemist firmaga,

mis peab ilmselgelt omama pädevust nõuda sisse võlgu (äriregistri andmetel on hageja

tegelenud ka inkassofirmana), kuid kes on mingil ebaselgel põhjusel pöördunud

võlgnevuse sissenõudmise teostamiseks teise isiku poole kes omakorda soovib tasu

esinduse eest.

Apellatsioonkaebus

5. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise osas. Hageja palub teha uus lahend, millega määrata kindlaks

hageja menetluskulud maakohtus koos lepingulise esindaja kulude hüvitamisega, st

kokku summas 875 eurot, mis koosneb riigilõivust 225 eurot ja esindustasust 650

eurot.

6. Hageja on seisukohal, et maakohtu otsus ei ole vaidlustatud osas seaduslik ja

põhjendatud ning maakohus ei ole menetlusosalisi kohelnud võrdselt. Hageja väidete

kohaselt oleks maakohus pidanud kostjalt välja mõistma ka hageja lepingulise esindaja

tasu summas 650 eurot.

Vastustaja seisukoht

7. Vastustaja apellatsioonkaebusele seisukohta ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osaliselt, osas, mille maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata

hageja lepingulise esindaja tasu summas 380 eurot ning teha selles osas uus lahend,

millega mõista kostjalt hageja kasuks nimetatud tasu menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise raames välja. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt

8. Maakohus rahuldas tagaseljaotsusega hagi, jättes menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonimenetluses on vaidluse all küsimus, kas maakohus jättis menetluskulude

rahalisel kindlaksmääramisel õigesti kostjalt välja mõistmata hagejat menetluses

esindanud lepingulise esindaja kulud.

9. Maakohus asus otsuses seisukohale, et ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista,

kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine hageja poolt, kes on

omandanud kolmandalt isikult nõude eesmärgiga seda nõuet realiseerida. Samuti on

kohtu hinnangul hageja isikut ja tema ajalugu arvestades tegemist firmaga, mis peab

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-19219

ilmselgelt omama pädevust nõuda sisse võlgu (äriregistri andmetel on hageja

tegelenud ka inkassofirmana), kuid kes on mingil ebaselgel põhjusel pöördunud

võlgnevuse sissenõudmise teostamiseks teise isiku poole, kes omakorda soovib tasu

esinduse eest.

10. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt otsuses esitatud põhjendustel

hageja lepingulise esindaja kulu välja mõistmata jätmine on alusetu. Kuigi kohtule on

antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel, ei tähenda

see seda, et lõppkokkuvõttes võiks kohus kulude piiramisel jätta lepingulise esindaja

kulud üldse välja mõistmata, kui asjast nähtuvalt on esindaja esindatava nimel

toiminguid teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja lepingulise esindaja

kulude välja mõistmata jätmisel ületanud diskretsioonipiire. Seega tuleb

apellatsioonkaebuse lahendamisel tuvastada, millises ulatuses on hageja lepingulise

esindaja kulude hüvitamise nõue põhjendatud.

11. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb

arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute

tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu

põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas

nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

12. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu

suuruseks 650 eurot (tlk 5). Täpsemalt ei ole erinevate toimingute lõikes ajakulu

esitatud. Kuivõrd asjas on esitatud vaid hagiavaldus ning muid menetlusdokumente

hageja maakohtu menetluses ei esitanud, siis tuleb järeldada, et lepingulise esindaja

tasu koosneb hagiavalduse koostamisest, hagi komplekteerimisest ja kohtusse

esitamisest.

13. Käesolevas asjas ei olnud tegemist keeruka vaidlusega. Hagiavaldus ise koosneb 3-st

leheküljest. Ringkonnakohus leiab, et arvestades mõistlikku aega hagiavalduse

koostamiseks ja hagi komplekteerimiseks ning seda, et apellatsioonkaebuse kohaselt

on hageja lepinguline esindaja loodud eesmärgiga osutada klientidele õigusabiteenust

ning neid kohtumenetluses esindada, millest võib järeldada, et lihtsamate võlanõuete

suhtes hagi esitamiseks on ajakulu võrdlemisi väike, kuna sarnaste nõuete esitamiseks

on alusdokumentatsioon juba olemas, on hageja lepingulise esindaja kulude

hüvitamise nõue põhjendatud 4 tunni ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud

esindajakulude dokumentatsioonist nähtuvalt on esindaja tunnihinnaks 95 eurot, mida

saab pidada mõistlikuks. Mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasu suuruseks saab

pidada maakohtus lepingulise esindaja tasu summas 380 eurot. Seega koos

riigilõivuga on hageja menetluskulude põhjendatud suuruseks 605 eurot, mis tuleb

kostjalt välja mõista.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus ringkonnakohtus

kantud menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-19219

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-19219