2-15-4677/66 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2154677

Otsuse kuupäev

Tartu, 7. märts 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Malle Seppik

Kohtuasi

Külli Uibo hagi Jaan Uibo vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Külli Uibo kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Külli Uibo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu

Mets

Kostja Jaan Uibo, lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas

Kõrgesaar ja vandeadvokaadi abi Karin Ploom

Asja läbivaatamise kuupäev

12. veebruar 2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2154677 osas,

milles ringkonnakohus täpsustas Tartu Maakohtu 29. augusti 2016. a otsuse resolutsiooni

p 2.3 ja luges p 2.3 esimese lause kohaselt Jaan Uibo menetluskulude tasumise tähtajaks

otsuse täitmise tähtaja. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta otsuse resolutsiooni

pst 2.3 välja esimene lause.

2. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

3. Tasaarvestada pooltelt vastastikku maakohtus ja ringkonnakohtus välja mõistetud

menetluskulud, mõistes selle tulemusena Jaan Uibolt Külli Uibo kasuks välja menetluskulu

1965 eurot ja viivise sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

4. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

"1. Rahuldada Külli Uibo hagi Jaan Uibo vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.

1.1. Lõpetada kaasomand kinnistu registriosas nr 481540 asukohaga Pikk 43, Otepää

linn, Valga maakond.

1.2. Jätta kinnistu registriosa nr 481540 asukohaga Pikk 43, Otepää linn, Valga

maakond Jaan Uibo ainuomandisse.

1.3. Mõista kostjalt Jaan Uibolt hageja Külli Uibo kasuks välja 79 000 eurot.

2-15-4677

1.4. Kohustada hagejat Külli Uibot andma nõusolek kinnistusraamatu kannete

muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks)

kinnistu registriosas nr 481540 asukohaga Pikk 43, Otepää linn, Valga maakond

selliselt, et kinnistu ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse Jaan Uibo.

1.5. Määrata otsuse täitmise tähtajaks kolm kuud poolte ühisvara jagamise kohtuasjas

(Tartu Maakohtu tsiviilasi 21462803) tehtava lahendi jõustumisest.

2. Määrata Külli Uibo menetluskuludeks maakohtu menetluses 2640 eurot ning Jaan

Uibo menetluskuludeks maakohtu menetluses 1574 eurot 19 senti.

3. Jätta hagimenetluse kulud maakohtus Jaan Uibo kanda ning apellatsioonimenetluse

kulud Külli Uibo kanda.

3.1. Mõista Jaan Uibolt Külli Uibo kasuks välja Külli Uibo menetluskulud maakohtus

2640 eurot.

3.2. Mõista Külli Uibolt Jaan Uibo kasuks välja 675 eurot (sh käibemaks)

apellatsiooniastme menetluskulu.

3.3. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded (tervikresolutsiooni

pd 3.1 ja 3.2) ning mõista selle tulemusena Jaan Uibolt Külli Uibo kasuks

menetluskulude hüvitamiseks välja 1965 eurot, samuti viivis nendelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni."

5. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kummagi poole enda kanda.

7. Tagastada kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Külli Uibo (hageja) esitas 25. märtsil 2015 Tartu Maakohtule hagi Jaan Uibo (kostja) vastu,

paludes lõpetada poolte kaasomandi Otepääl Pikk 43 asuvale koormatisteta kinnistule (registriosa

nr 481540). Hageja palus jätta kinnistu kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat hüvitama

hagejale 50% kinnisasja väärtusest. Pärast tsiviilasjas ekspertiisi tegemist esitas hageja täpsustatud

nõude. Kuna eksperdiarvamuse kohaselt oli kinnistu turuväärtus hindamise aja seisuga

158 000 eurot, palus hageja 22. juunil 2016 esitatud hagiavalduse täpsustuses mõista kostjalt välja

hüvitise 79 000 eurot, lõpetada kaasomand ja kanda kinnistusraamatusse ainuomanikuna kostja.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kinnistu kostja ainuvalduses ja -kasutuses. Hageja on korduvalt

pöördunud kostja poole ettepanekuga lõpetada kaasomand, kuid kostja ei ole hageja ettepanekuga

nõustunud.

1.2. Menetluses hiljem esitatud seisukohtade kohaselt vaidles hageja vastu kostja taotlusele otsuse

täitmise tähtaeg ajatada. Kostjal on kohustus tasuda hagejale kohene ja õiglane hüvitis.

2. Kostja palus kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja märkis, et ta omandas vaidlusaluse kinnistu

enne hagejaga abielu sõlmimist ning kinkis 50% kaasomandist hagejale 26. jaanuari 2012

lepinguga. Kinnistu oli poolte ühine eluase kuni kooselu lõppemiseni. Praegu elavad kinnistul

kostja ja poolte ühine laps. Kostja on hagejale teinud korduvalt ettepanekuid, et ta kingiks temale

kingitud osa edasi nende ühisele tütrele, hageja on selleks valmisolekut ja nõusolekut avaldanud,

kuid võtnud selle hiljem tagasi.

2.1. Kostja taotles 29. juunil 2016 esitatud dokumendis menetluse peatamist, kuna ta on 29. juunil

2016 esitanud hagejale kinkelepingust taganemise avalduse.

2(7)

2-15-4677

2.2. Alternatiivselt taotles kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 alusel kohtuotsuse

täitmise korra ja tähtaja määramist. Kostja ei ole võimeline 79 000 eurot kohe tasuma. Kinnistu

sundmüügi korral kaotaksid kostja ja tema laps elukoha; teine kostjale kuuluval kinnistul asuv

elumaja on elamiskõlbmatu. Kostjal on varalised kohustused ja seetõttu on ta nõus väljamõistetavat

summat tasuma osamaksetena kuni kümne aasta jooksul üks kord aastas 31. detsembriks või kohtu

äranägemisel.

Kuigi kostjale kuuluvad kinnisasjad ja osaühingute osad, ei ole tal võimalik neid võõrandada ja

selle arvel hüvitist tasuda, sest hageja on kohtule ühisvara jagamiseks esitatud hagis arvanud kõik

(v.a üks kinnistu) kostjale kuuluvad varad (sh lahusvara) ühisvara hulka ja nõudnud selle jagamist.

Hageja ei ole nõustunud mõne vaidluse esemeks oleva kinnistu võõrandamisega ja selle arvel

kulude katmisega. Kostja leidis, et ühisvara vaidluse lõppemisel on tal võimalik kaasomandiosa

kaotuse eest hüvitist tasuda.

3. Tartu Maakohus rahuldas 29. augusti 2016. a otsusega hagi. Maakohus lõpetas poolte kaasomandi

kinnistule, jättis kinnistu kostja ainuomandisse ning kohustas hagejat andma nõusolek

kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

79 000 eurot ning määras otsuse täitmise tähtajaks kolm kuud poolte ühisvara jagamise kohtuasjas

(tsiviilasi nr 21462803) tehtud lahendi jõustumisest. Kohus jättis hagimenetluse kulud kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2640 eurot, määrates ka menetluskulude

tasumise tähtajaks otsuse täitmise tähtaja. Kohus märkis, et menetluskulude tasumata jätmise korral

tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi. Maakohus jättis rahuldamata

kostja taotluse menetlus peatada, sest asjas ei ole peatamise aluseid TsMS § 356 lg 1 mõistes.

Maakohus määras kindlaks ka kostja menetluskulud suurusega 1574 eurot 19 senti.

3.1. Kohus on seotud hagis või vastuhagis nimetatud kaasomandi lõpetamise viisiga. Praegusel

juhul on kaasomandi lõpetamist taotlenud üksnes hageja, kostja ei ole vastuhagi esitanud. Kostja on

hagile vastu vaielnud, põhjendades seda eeldatava sooviga tulevikus kinkelepingust taganeda, mille

tulemusel hagejal puuduks kaasomandist tulenev õigussuhe kostjaga ning hagi ei saaks enam kohtus

menetleda. Kuna hageja on nimetanud vaid ühe kaasomandi lõpetamise viisi (jätta kinnisasi kostja

ainuomandisse ja kohustada kostjat hüvitama hagejale tema kaasomandiosa väärtus), siis sai kohus

lahendada hagi vastavalt hageja taotlusele. Eksperdihinnangu kohaselt oli kinnistu väärtus 30. mai

2016. a seisuga 158 000 eurot ning kinnistu ½ mõttelise osa väärtus on seega 79 000 eurot.

3.2. Seadusest ei tulene, et kostjal tuleks hüvitada hagejale kaasomandiosa väärtus kohe.

Põhjendatud on ajatada TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmine. Mõistlik ei ole kohtuotsuse

täitmist ajatada kümneks aastaks. Lähtuda saab sellest, et ühisvara jagamise vaidlus tsiviilasjas

nr 21462803 jõuab lahendini mõistliku aja (aasta-kahe) jooksul. Sellest lähtudes tuleb määrata

otsuse täitmise tähtajaks kolm kuud poolte ühisvara jagamise kohtuasjas (tsiviilasi 21462803)

tehtud lahendi jõustumisest. Kuna otsuse täitmise tähtajaks on kolm kuud ühisvara jagamise asjas

tehtava kohtulahendi jõustumisest, tuleb ka menetluskulude viivist arvestada kolme kuu

möödumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, milles kohtuotsuse täitmine ajatati, määrati kostja menetluskuludeks 1574 eurot 19 senti,

määrati kostja menetluskulude tasumise tähtajaks otsuse täitmise tähtaeg ning mõisteti

menetluskulude tasumata jätmisel kostjalt välja seadusjärgne viivis.

Kostja leidis vastuses kaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata.

3(7)

2-15-4677

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tartu Ringkonnakohus täpsustas 24. augusti 2017. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni

menetluskuludelt viivise tasumist käsitleva punkti 2.3 sõnastust. Ülejäänud osas jättis

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis apellatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 675 eurot apellatsiooniastmes

kantud menetluskulude katteks.

5.1. TsMS § 445 lg 1 mõttega ei ole vastuolus kohtuotsuse täitmise tähtaja sidumine kindlalt

saabuva sündmusega, milleks võib olla ka teises kohtuasjas menetlust lõpetava lahendi tegemine.

Mõlemad tsiviilasjad, s.o nii praegune tsiviilasi kui ka maakohtu menetluses olev tsiviilasi

nr 21462803 on omavahel tihedalt seotud, kuna mõlemas vaieldakse abikaasade ühise omandi

(asjaõigusseaduse (AÕS) § 70) jagamise üle. Ehkki kaasomandi ja ühisomandi lõpetamise ning vara

jagamise puhul kohalduvad mõned erisused, lähtutakse üldjoontes mõlemal juhul samadest

põhimõtetest (AÕS § 70 lg 6, perekonnaseaduse § 37 lg 3).

5.2. Riigikohus on asjas nr 3213917 tehtud otsuses (pd 10 ja 13) rõhutanud, et kohus peab

kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu

hulgas tuleb arvestada sellega, et kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus

kaasomandi lõpetamine menetlusosalise taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu

põhimõttega, peab kohus menetlusosalisele selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei

saa ning millisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kohus saab lõpetada

kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja

omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma.

Praegusel juhul on kaasomandi lõpetamine maakohtu otsuses märgitud viisil kooskõlas mõlema

poole huvide ja õigluse põhimõttega, samuti hea usu põhimõttega. Kostja ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud ning on ka vastuses apellatsioonkaebusele kinnitanud oma huvi jääda vaidlusaluse

kinnisasja ainuomanikuks, samuti valmidust tasuda hageja kaasomandiosa väärtus kolme kuu

möödumisel pärast seda, kui on jõustunud kohtulahend poolte ühisvara jagamise kohta.

5.3. Maakohtu otsuses märgitud kohtuotsuse täitmise kord on mõistlik ega kahjusta

ebaproportsionaalselt hageja huve. Põhjendatud on kostja seisukoht, mille kohaselt kaasomandi

jagamisel ning selle kohta tehtava kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramisel on alust võtta

arvesse ka poolte vahel samal ajal pooleli olevat ühisvara jagamise vaidlust ja selle mõju kostja

varalisele seisundile. Ühisvara jagamise vaidluse tulemustest sõltuvad nii kostja majanduslik

olukord kui ka kostja käsutada oleva vara koosseis tervikuna. Kuni ühisvara jagamise vaidluse

lahendamiseni ei ole üheselt selge, milline vara on poolte ühisvara, milline aga kostja lahusvara.

Seega selgubki alles ühisvara jagamise tulemusena, kui palju kuulub kostjale vara, mille käsutamise

ainuõigus tal on ning mille arvel on tal võimalik täita muu hulgas kohustust hüvitada hagejale

kaasomandiosa väärtus.

Kostja suhtes võiks viia äärmise ebaõigluseni olukord, kus enne ühisvara jagamise vaidluses

lahendi jõustumist ei ole tal majanduslikult võimalik tasuda kaasomandi jagamisel hagejale

võlgnetavat hüvitist muul viisil kui vaidlusalusele kinnisasjale (eluase) sundkorras sissenõude

pööramise teel. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest lähtudes kaaluks tema huvi saada

kaasomandiosa kaotuse eest kohest rahalist hüvitist üles kostja huvi säilitada endale ja alaealisele

lapsele eluase ning lahendada poolte varalised suhted tervikuna.

4(7)

2-15-4677

5.4. Nõustuda ei saa hageja väitega, mille kohaselt esitas kostja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi,

korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks hilinenult. Asja materjalidest nähtuvalt on taotlus esitatud

29. juunil 2016. a, mil tsiviilasja menetlus oli veel eelmenetluse faasis. Taotluse sisu arutati maakohtu

30. juuni 2016. a eelistungil, kus muuhulgas käsitleti ka hüvitise tasumise ajatamist. Maakohus andis

hagejale lisaks tähtaja kirjalike vastuväidete esitamiseks (11. juuli 2016). Kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramise taotluse lahendamine ei mõjuta tsiviilasja lahendamist tervikuna.

Kostja taotles alternatiivselt kas tsiviilasjas menetluse peatamist või kohtuotsuse täitmise korra

kindlaksmääramist. Taotluses on esitatud põhjendused. Kostja palus määrata TsMS § 445 lg 1 alusel

otsuse täitmise kord kindlaks kas selliselt, et hüvitise tasumine ajatatakse kümnele aastale, või kohtu

äranägemisel. Ehkki kostja ei esitanud sõnaselget taotlust siduda kaasomandi lõpetamisel tasuda

tuleva hüvitise maksmise tähtaeg tsiviilasjas nr 21462803 tehtava lahendi jõustumisega, väljendas

kostja siiski selgelt, et tema võimekus hüvitist tasuda sõltub ühisvara jagamise vaidluse

lahendamisest. Maakohus leidis põhjendatult, et kümneks aastaks kohustuse täitmise ajatamist ei saa

pidada põhjendatuks, kuid lähtuda saab sellest, et ühisvara jagamise vaidlus jõuab lahendini mõistliku

aja, s.o aasta-kahe jooksul. Seega ei ole maakohus väljunud taotluse piiridest.

5.5. Põhjendatud ei ole ka hageja väited, et kuna kostja ei esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust,

et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada, siis ei ole võimalik määrata kostja menetluskuludeks õigusabikulusid koos käibemaksuga.

Kostja on füüsiline isik ning vaidlus puudutab eluasemena kasutatava kaasomandi jagamist, seega

puudus alus vaikimisi eeldada, nagu oleks vaidlus seotud kostja ettevõtlusega. Menetluskulude

kindlaksmääramisel tuleb lähtuda hagita menetluse regulatsioonist ja kohtu uurimisprintsiibist.

Kohtul oli kahtluse korral võimalus kontrollida kostja staatust Maksu- ja Tolliameti avalikust

käibemaksukohustuslaste registrist (https://apps.emta.ee/e-service/doc/a0003.xsql).

5.6. Nõustuda saab hagejaga, et maakohtu otsuse resolutsioon on menetluskuludelt tasuda tuleva

viivise osas sõnastatud ebatäpselt (p 2.3). Selles osas on võimalik kohtuotsuse resolutsiooni

täpsustada ning sõnastada p 2.3 selliselt, et see vastaks TsMS § 177 lg 4 sõnastusele.

5.7. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude nõude sissenõutavaks muutumise kohta leidis

ringkonnakohus, et maakohus on õigesti ja põhjendatult sidunud menetluskulude tasumise tähtaja

otsuse enda täitmise tähtajaga. Põhjendatud ei ole muuta maakohtu otsuses märgitud menetluskulude

jaotust ega ka rahalist suurust.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti maakohtu

otsus muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata, samuti osas, millega määrati kostjale

menetluskulude tasumise tähtajaks otsuse täitmise tähtaeg, jäeti muutmata kostja menetluskulude

suurus maakohtus ja jäeti apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Lisaks palub kostja

tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 675 eurot

apellatsiooniastme menetluskulu. Hageja esitas kassatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille

kohaselt on tema kulud 900 eurot (sh käibemaks). Hageja palub kuludelt välja mõista seadusjärgse

viivise.

Kaebuse järgi ei anna TsMS § 445 lg 1 kohtule alust menetlusosalise nõusolekuta otsuse täitmist

ajatada. Kaasomandi jagamisel tuleb omandi kaotuse eest tagada isikule kohene ja õiglane hüvitis

ning omandist ilma jäänud kaasomaniku nõusolekuta ei saa kohus ajatada kohtuotsuse täitmist.

5(7)

2-15-4677

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus väljus kostja taotluse piiridest. Kostja taotles

väljamõistetava summa ajatamist kümne aasta peale. Samuti esitas kostja taotluse hilinenult.

Kostja ei esitanud taotlust menetluskulude tasumine ajatada, seega ei saanud kohus tasumist ajatada.

Samuti ei andnud kostja menetluskulude nimekirja esitades kinnitust käibemaksu kohta TsMS § 174

lg 10 tähenduses.

7. Kostja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu

otsus muutmata. Kostja palus hagejalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 808 eurot

30 senti (sh käibemaks) ning seadusjärgse viivise.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles

ringkonnakohus täpsustas maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.3 ja luges selle esimese lause kohaselt

kostja menetluskulude tasumise tähtajaks otsuse täitmise tähtaja. Tühistatud osas on TsMS § 691

p 5 alusel võimalik teha uus otsus, millega jätta otsuse resolutsiooni pst 2.3 välja esimene lause.

Poolte vastastikused menetluskulude nõuded tuleb tasaarvestada. Ülejäänud osas saab jätta

ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse seisukohaga, et TsMS § 445 lg 1 ei anna kohtule alust

menetlusosalise nõusolekuta otsuse täitmist ajatada. Riigikohus on varasemas praktikas kaasomandi

lõpetamise vaidluste kohta leidnud, et TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus poole taotlusel näha ette ka

otsuse vabatahtliku täitmise mõistliku tähtaja, mille kestel saab omandamiseks kohustatud

kaasomanik või ühisomanik nt võtta laenu hüvitise maksmiseks, vältides kohest täitemenetluse

algatamise võimalust (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3211417, p 26.1).

Riigikohus ei ole sidunud sellist võimalust taotluse esitaja vastaspoole nõusolekuga. Kolleegium

jääb selle seisukoha juurde.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et omandi kaotuse eest tuleb tagada võimalikult kohene (ja

õiglane) hüvitus. Samas ei ole kohtud teinud otsust, millega oleks hageja juba praeguseks omandi

kaotanud. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.5 kohaselt on määratud otsuse täitmise tähtajaks kolm

kuud poolte ühisvara jagamise kohtuasjas tehtud lahendi jõustumisest. Seega kehtib otsuse täitmise

tähtaeg nii kostja (kohustus maksta 79 000 eurot) kui ka hageja jaoks (kohustus anda nõusolek

kinnistusraamatu omanikukande muutmiseks). Ka ilma tähtaega määramata ei oleks kohtuotsusel

omandiõiguse küsimuses kujunduslikku toimet (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3217416, p 18.2). Ringkonnakohus on otsuse täitmise viisi määranud konkreetse

vaidluse eripärasid (samal ajal poolelioleva teise vaidluse iseloom ning poolte huvid) arvestades,

pannes otsuse täitmise erandlikult sõltuma praeguse vaidlusega sisuliselt seotud kohtuasja

lahendamisest kui kindlasti saabuvast sündmusest. Tähtaega on võimalik mh määrata kindlalt

saabuva sündmusega (TsMS § 62 lg 1 ja TsÜS § 134 lg 2).

10. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, nagu oleks maakohus väljunud kostja

taotluse piiridest. Ringkonnakohus on kolleegiumile arusaadavalt tuginenud kostja taotluses selgelt

väljendatud seisukohale, et tema võimekus hüvitist tasuda on sõltuvuses ühisvara jagamise vaidluse

lahendamisest. Samuti on jälgitavad ja õiged ringkonnakohtu järeldused selle kohta, et kostja ei

esitanud taotlust hilinenult.

11. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et kostja ei esitanud taotlust menetluskulude tasumine

ajatada ning seetõttu ei saanud kohus menetluskulude tasumist ajatada. TsMS § 445 lg 1 esimene

6(7)

2-15-4677

lause sätestab, et otsuse täitmise viis määratakse kindlaks poole taotluse alusel. Maakohus on

menetluskulude tasumise ajatanud põhjendusega, et kostja on viidanud makseraskustele otsuse

täitmisel. Ringkonnakohus on sellega nõustunud. Kolleegiumi arvates ei ole kohtud aga arvestanud

sellega, et kostja 29. juuni 2016. a taotlus otsuse täitmine ajatada (I kd, tl 114 jj) on tehtud, lähtudes

talle vahetult enne seda teatavaks saanud ekspertiisi tulemustest ja hageja nõude täpsustusest, mille

kohaselt tuleks kostjalt välja mõista 79 000 eurot. Nimetatud summa on peaaegu 30 korda suurem

kui menetluskuluna välja mõistetud 2640 eurot. Kostja ei ole menetluses esitanud taotlust ajatada

otsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas ega ole esitanud seisukohta hageja 11. juulil

2016. a esitatud menetluskulude nimekirja kohta, milles paluti menetluskuludena välja mõista

2640 eurot.

Seega on kohtud rikkunud TsMS § 445 lg 1 esimest lauset ja ajatanud menetluskulude tasumise

kostja taotluseta. Nimetatud osas tuleb kohtulahendid tühistada. Seega tuleb kostjal menetluskulude

kindlaksmääramise osas kohtuotsust täita tavakorras, st kohe otsuse jõustumise järgselt, tasudes

täitmisega viivitamise korral ka seadusjärgset viivist.

12. Kolleegium jätab tähelepanuta hageja kassatsioonkaebuse väited kostja maakohtu

menetluskuludele käibemaksu lisamise ebaõigsuse kohta. Maakohus on mõneti erandlikult

määranud hagi rahuldamisest ja menetluskulude kostja kanda jätmisest hoolimata rahaliselt kindlaks

ka kostja menetluskulude suuruse maakohtus. Kuna aga hagejalt ei ole kostja kasuks maakohtu

menetluskulusid välja mõistetud, ei saadud hageja õigusi kostja menetluskulude

kindlaksmääramisega rikkuda.

13. Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, peab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt

määrama kindlaks ka menetluskulude jaotuse kassatsiooniastmes. Kolleegium leiab, et

menetluskulud kassatsiooniastmes tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise ulatust arvestades jätta

TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kolleegium ei näe alust tühistada

ringkonnakohtu otsust apellatsioonimenetluse kulude jaotuse ja hagejalt apellatsiooniastme kulude

väljamõistmise osas.

14. Kolleegium märgib menetluskulude kindlaksmääramise kohta seda, et praegu on maakohus

mõistnud kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 2640 eurot ja ringkonnakohus hagejalt kostja

kasuks 675 eurot. Kolleegiumi hinnangul tuleb TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte

vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3219116, p 18). Selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulude hüvitis 1965 eurot.

Pooled on taotlenud (ja kohtud on taotlused rahuldanud) vastaspoolelt väljamõistetavatelt

menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Et tasaarvestuse

tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas, tuleb viivis kostjalt hageja kasuks

välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 1965 eurot.

TsMS § 689 lg 21 alusel esitab kolleegium otsuse tervikresolutsiooni.

15. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kaebuselt tasutud kautsjon.

Ants Kull

Peeter Jerofejev

Malle Seppik

7(7)