1-08-17174/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

Kriminaalasi nr 1-08-17174

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18.augustil 2009a Tartu kohtumajas

Kriminaalasja number

1-08-17174

Kohtunik

Ülle Raag

Kohtuistungi sekretär

Margit Veike

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar

Häidberg

Kriminaalasi

Süüdimõistetu D.M tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

D.M ik xxx, asukoht: Tartu

,

Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kaitsja: adv.Anne Vissak, OÜ Advokaadibüroo Sirje

Must

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg.1, § 432 lg.3, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada D.M temale Pärnu Maakohtu 26.märtsi 2009a. otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Maakohtule arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on esitanud 27.07.2009a Tartu Maakohtule D.M kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. D.M mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 26.03.2008a otsusega nr 1-08-17174 KarS § 121, 209 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistati KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel liitkaristusega 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates tema kinnipidamisest, s.o. 21.juuli 2008a, mis on karistusaja algus. Karistusaja lõpp 20.07.2011a. KarS § 76 lg.1 p.1 alusel elektroonilise valve alla vabanemise võimalus 20.07.2009a.

2 (3)

Tartu Vangla

iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava motivatsioon enese tööalaseks ja teostamiseks on madal. Vabaduses olles pikem töösuhe puudus, elatus juhutöödest ja kuritegelikul teel saadud tulust. Rahaliste nõuete kohta info puudub. Kinnipeetav ei ole pikemat aega selle vastu huvi tundnud, hindab neid ebaõiglaseks ega plaani neid tasuda. Narkootikumide tarvitamisega seotud risk puudub, alkoholiga seotud riski maandaks alkoholi tarvitamisega seonduvate probleemide teadvustamine. Risk uuteks kuritegudeks tuleneb vähesest konkurentsivõimest tööturul ja kriminaalsetest hoiakutest.

Kuritegelikke riske toetavad nii kinnipeetava hoiakud, kui ka välja kujunenud käitumismustrid, ennastõigustav suhtumine õigusrikkumistesse ei võimalda võtta vastutust ega oma vigadest õppida. Distsiplinaarkorras vangistuses ühe korra karistatud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu D.M vabastamisega tingimisi enne tähtaega. Tema abikaasa soovib abielu lahutada ja ei nõustu T.D.M elama asumisega xxxxxxxxx Kuressaares. Ema korter on pangalaenu tagatiseks, on tekkinud makseraskused ja ema ei tea, kaua ta saab korteris xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada.

Seega ei ole täidetud elektroonilise valve kohaldamise üks tingimustestsamal elamispinnal elavate täisealiste isikute nõusolek puudub. Kohtuistungil 18.08.2009a süüdimõistetu avaldas esmakordselt, et ta asub elama ema juurde, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ema on vahetanud elukohta. Vabanemisel on tal garanteeritud töökoht. Kuritegude toimepanemise põhjust ei oska välja tuua. Arvab, et kui töökoht on olemas, siis vabaduses probleeme ei ole. Suhtlema hakata kavatseb peregavanemad, õde, vend, naine. Prokurör ei nõustu D.M tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega.

Isik on korduvalt kohtulikult karistatud ja ei ole oma tegudest järeldusi teinud, kuna kannab uuesti vangistust. Praegusel juhul on ka täitmata formaalne alus: puudub kaaselanike ja eluruumi omaniku nõusolek elektroonilise valve aparaadi paigaldamiseks nimetatud elamispinnale. Ei ole ka teada, kas sinna on üldse võimalik valvesüsteemi paigaldada, kuna seda eluaset ei ole kriminaalhooldaja poolt eelnevalt kontrollitud. Kaitsja palub kohtuistung edasi lükata, et kriminaalhooldaja saaks kontrollida D.M poolt täna avaldatud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja selgitada, kas elektroonilise järelevalveseadme paigaldamine sinna on võimalik.

Kui kohus istungit edasi ei lükka, palub kaitsja taotluse rahuldamist ja D.M tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna Tartu Vangla iseloomustus tema kohta ei ole halb, andmed tema rahaliste kohustuste kohta puuduvad.

Kohtu seisukohad

D.M

on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude

toimepanemises: KarS § 76 lg.1 p.1 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 1/3 karistusajast täitus D.M 20.07.2009a. Seega on täidetud see seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et D.M vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole võimalik.

3 (3)

Vangla taotluses on märgitud D.M

elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kriminaalhooldaja poolt on märgitud eluaset kontrollitud ja selgunud, et xxxxxxxxx elab D.M abikaasa xxxxxxxxxxxxxx, kes kavatseb D.M-ist lahutada ja ei ole nõus tema elama asumisega nimetatud elamispinnale. On olemas keeldumine. Kohtuistungil avaldas D.M, et asub vabanedes elama oma ema juurde xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kes äsja vahetas elukohta. Ema elab üürikorteris, seega ei ole teada korteri tegeliku omaniku andmed, puudub tema seisukoht ja nõusolek elektroonilise valve aparaadi paigaldamiseks nimetatud aadressil. Kohus ei pea põhjendatuks asja arutamise edasilükkamist, selgitamaks välja elektroonilise järelevalve jaoks nõutavate tingimuste olemasolu xxxxxxxxxxxxx elukohas, kuna kohtu arvates puuduvad ka sisulised põhjendused D.M vabastamiseks praegu. D.M on varem viiel korral kriminaalkorras karistatud. 02.05.2008 vabanes ta 2 aasta 3-kuulise vangistuse kandmiselt Tallinna Vanglast. Viimase kohtuotsusega karistati D.M kuritegude eest, mille ta pani toime 17.06.2008 ja 05.-09.juuli 2008. Seega juba 1 kuu 15 päeva pärast 2 aasta 3-kuulise vangistuse ärakandmist pani ta toime uue kuriteo. Selline fakt D.M varasemas elukäigus osutab üheselt, et eelmise vangistuse (2 aastat 3 kuud) kandmine ei ole avaldanud D.M-ile mõju uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Praeguseks on D.M kandnud mõistetud karistusest ära minimaalse võimaliku osa- 1 aasta 28 päeva. Isikut, kes kohe pärast vangistusest vabanemist pani toime uued kuriteod, ei ole alust vabastada järgmise karistuse kandmiselt sedavõrd lühikese tähtaja jooksul. D.M vabastamiseks puuduvad nii formaalsed kui ka materiaalsed eeldused. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , § -t 751, §-st 76.

Kohtunik

Ülle Raag