1-17-10510/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

6. märts 2018 Kohtuasja number 1-17-10510 Kohtukoosseis Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Süüdimõistetu Vladimir Järve (isikukood 38412112237) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. jaanuari 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja Vladimir Järve Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 27. novembri 2017. a otsusega tunnistati Vladimir Järve süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ja § 120 lg 1 järgi ning teda karistati ühe aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi pooleteistaastase katseajaga kohaldamata. V. Järve allutati KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Katseaja alguseks määras kohus 27. novembri 2017.

2. 10. jaanuaril 2018 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehti ettepanek määrata V. Järvele lisakohustus mitte tarvitada ja omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Kriminaalhooldusametnik põhjendas ettepanekut sellega, et V. Järve ei allu talle määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 16. detsembril 2017 kutsuti välja politsei, kuna V. Järve lõi teist inimest, olles alkoholijoobes (0,55 mg/l) ja eelnevalt tarvitanud ka narkootilist ainet (kanepit). 22. jaanuaril 2018 saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku taotlus pöörata V. Järvele karistus täitmisele, kuna süüdimõistetu ei ilmunud 18. jaanuaril 2018 registreerimisele.

3. Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määrusega pöörati V. Järve karistus täitmisele. Maakohus tuvastas, et 16. detsembril 2017 oli V. Järvel alkoholijoove ja positiivne reaktsioon narkootikumidele. Registreerimislehest nähtuvalt ei ilmunud V. Järve 18. jaanuaril 2018 registreerimisele. Süüdimõistetu selgitused registreerimiskohustuse rikkumise ja alkoholi

2(2) tarvitamise rikkumise kohta ei vabanda tema rikkumisi. V. Järve on juba katseaja alguses rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi, näidates oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi. Võttes arvesse V. Järve suhtumise kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse ning käitumist vabaduses, võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Kohtul puudus veendumus, et V. Järve suhtuks täiendavate kohustuste täitmisse vastutustundega ega hakkaks neist kõrvale hoiduma. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Järve, kes palub kohtult veel üht võimalust karistuse kandmiseks vabaduses. V. Järve selgitab, et tal on ema, kaks last ja armastatud naisterahvas ning et ta saab aru oma vigadest ja tunneb end süüdi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus (vt ka Riigikohtu üldkogu 3. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-18-12, p 49). Maakohus, valides õigusliku tagajärjena kõige raskema ja pöörates V. Järvele mõistetud karistuse täitmisele, on põhjendanud miks ta nii toimis ja miks ei ole kriminaalhooldusega jätkamine põhjendatud (vt käesoleva määruse punkt 3). Maakohus ei ole tuginenud ühelegi KarS § 74 lg 4 kohaldamise seisukohalt sobimatule või ebaõigele kaalutlusele ega ole jätnud ühtegi olulist asjaolu arvestamata.

6. Määruskaebuses ei vaidlustata asjaolu, et V. Järve rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Seetõttu ei korda ringkonnakohus maakohtu tuvastatud rikkumise asjaolusid. Kolleegium nõustub maakohtuga selleski, et kuna V. Järve jõudis juba kriminaalhoolduse algfaasis rikkuda nii kohustust mitte tarvitada alkoholi kui ka kohustust ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele, ei ole kriminaalhooldusega jätkamine otstarbekas. V. Järve märkis kohtuistungil rikkumiste kohta, et ta tarvitas alkoholi, kuna läks sõbrannaga tülli, ega ilmunud registreerimisele, kuna sõitis sõbrale külla, leidmaks Tallinnas töökohta (KoTo, tl 193). Alkoholi ning narkootikumide tarvitamise fakt näitavad selgelt, et V. Järve ei ole mõistnud katseaja ja kontrollnõuete tõsidust. Asjaolu, et V. Järve puudus mõjuva põhjuseta registreerimiselt, kinnitab samuti seda järeldust. V. Järve suhtub kriminaalhooldusesse juba selle algusjärgus ükskõikselt ja pole alust arvata, et lisakohustuste määramisel või katseaja pikendamisel muudaks V. Järve oma suhtumist. Samuti nähtub toimikust, et 16. detsembril 2017, mil tuvastati, et V. Järve on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning tal on narkojoobe tunnused, kutsuti politsei välja põhjusel, et juhuslik möödakäija nägi, kuidas meesterahvas (tuvastatud V. Järvena) lõi teist inimest. Kuigi süüteomenetlust ei alustatud, vaid koostati ainult lähisuhtevägivalla infoleht (KoTo, tl 164), murendab kõnealune teave veelgi kolleegiumi usku, et V. Järvet saaks usaldada. Määruskaebuses ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks aluse arvata, et V. Järve tahab ja suudab oma käitumismustreid muuta ning hakkab kriminaalhooldusnõudeid tõsiselt võtma. Seetõttu on

V. Järvele mõistetud karistuse täitmisele pööramine ainuvõimalik lahendus.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25. jaanuari 2018. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas